Metanool ja etanool (0)

Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi.
Metanool ehk metüülalkohol ehk  karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga  CH3OH . Ta on lihtsaim  alkohol . Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga : 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi  depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml ( rottidele suukaudsel manustamisel LD50=5,6 g/kg). Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu.
Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv kõrvetava maitsega tuleohtlik vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil, vaata viinaajamine. C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil  C2H4  + H2O -> CH3CH2OH. Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus  suhkruroo  töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võimalik kasutada mootorikütusena nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaanarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül- tert -butüüleeter), mille oktaanarv on kõrge ning mis on vähem lenduv kui etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka  lahustina .
Veel kasutusalasid:

• Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi)
  
• Värvi- ja lakitööstus
  
• Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid)
  
• Ravimid ( tinktuurid, eeter )
  
• Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin )
  
• Sünteetiline kautšuk (kummitööstus)
  
• Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
  
• Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt)
  
• Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid)
  
• Piiritustermomeetrid
  
• Konserveerimisvahendid