Ainete ehitus (0)

1 HALB

AINE EHITUS:
aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid ); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja
ruutskeem (1.–4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga
perioodilisustabelis ; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste ( elektronegatiivsuse )
muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete
seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid;
keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja
polaarne kovalentne side; osalaeng ; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste
sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse
võrdlus.
2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED:
 oksiidid , happed , alused ja soolad, nende nomenklatuur , keemilised omadused ja saamisviisid;
elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõrgad elektrolüüdid; lahuse happelisuse
(aluselisuse) iseloomustamine pH abil (kvalitatiivselt);
mittepöörduv (lõpunikulgev) ja pöörduv reaktsioon ; keemiline tasakaal elektrolüütide lahustes;
ioonidevahelised reaktsioonid lahustes, nende lõpunikulgemise tingimused; soolade hüdrolüüs
(reaktsioonivõrrandeid nõudmata).
3. METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED JA ÜHENDID:
metallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, keemiline aktiivsus, A- ja B-rühmade metallide
erinevused); metallid redutseerijana; metallide keemilised omadused (reageerimine
3
mittemetallidega, veega, lahjendatud hapetega, soolalahustega); keemilise reaktsiooni kiirus, seda
mõjutavad tegurid; metalliühendid, nende levik looduses;
metallid praktikas; metallide saamine maagist ; elektrolüüsi põhimõte ja kasutusalad; keemiline
vooluallikas (tööpõhimõte, reaktsioonivõrrandeid nõudmata); keskkonna saastumine
raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.
4. MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID:
mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused, redoksomadused );
allotroopia; lämmastikhape ning kontsentreeritud väävelhape kui tugevad oksüdeerijad, nende
iseärasused reageerimisel metallidega; reaktsioonivõrrandite tasakaalustamine elektronbilansi
meetodil; keemilise reaktsiooni tasakaalu nihkumine (Le Chatelier ’ printsiip);
lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest ( halogeenid , väävel, lämmastik,
fosfor, räni); mittemetallilised elemendid looduses; mittemetallide ühenditega seotud
keskkonnaprobleemid.
5. ARVUTUSÜLESANDED (sobivate teemade juures). Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi lisandite ,
lahuste koostise, saagise, kao ja ühe lähteaine ülehulga arvestamisega. Lahuste koostise arvutused
lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral).
6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID . Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid.
Süsinikahel, isomeeria , struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri
vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid
olmes ja tehnikas.
7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID ):
Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil , elektrofiil;
reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon ; halogeenühenditega seotud
keskkonnaprobleemid;
alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria ; alkohol kui
hape ; vesinikside; eetrite määratlemine;
alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus.
8. MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID ( ALKEENID , ALKÜÜNID, AREENID ):
küllastumatuse mõiste; alkeenid ja alküünid; kaksiksideme nukleofiilsus; elektrofiilne liitumine
kaksiksidemele;
areenid; aromaatsus ; areenide asendusreaktsioonid ; fenoolid, nende erinevus alkoholidest;
delokalisatsioon; aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus.
9. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID:
aldehüüdide ja ketoonide struktuur; polaarne kaksikside, selle reaktsioonid; aldehüüdide
redoksomadused; sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus;
karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid; funktsionaalderivaadid – estrid ja amiidid ; estrite
hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; aminohapped; valgud , nende bioloogiline tähtsus.
10. POLÜMEERID:
polümeeride keemia põhimõtted;
polümerisatsioon ja polükondensatsioon.
11. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid. Struktuuriteooria
põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 50 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kollitapp Õppematerjali autor

Konspekt

keemia aine ehitus anorgaaniliste ühendite põhiklassid metallid

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

3. Liitainete lagunemisel: a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3 b) Hüdroksiidide launemine, välja arvatud IA-rühma hüdroksiidid 2Fe(OH)2 ---> Fe2O3 + 3H2O c)Soolade lagunemine CaCo3 ---> CaO +CO2 Hapete saamine : 1. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O +SO3 ---> H2SO4 Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl.

Keemia

rtf

Keemia eksamiks mõisted

Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. = M+MM Metalliline side- on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. (metall lihtainena). Vesinikside- on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H VÕI N-H sidemeid. Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, aga tugevam kui molekuli vahelisne side. Vesiniksideme teke põhjust ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu. Katalüsaator- on aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Moodustab lähte ainega vaheühendi, aga lõpuks vabaneb ikka esialgses koguses. Elusorganismide puhul on katalüsaatoriks ensüümid. Katalüüs- on keemilise reaktsiooni kulgemine katalüsaatori toimel. Keemiline tasakaal- on pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunalised reaktsiooni kiirused on võrdsed.

Keemia

doc

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

· suurem on ta redutseerimisvõime; · raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia

rekursiooni- ja keerukusteooria

rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18

Keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia elus organismidest pärinevate ainete keemia. · Tänapäeval orgaaniline keemia on süsinikühendite ja nende derivaatide keemia. · Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest,

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

· Benseensulfoonhappe reaktsioon alusega on, kuna eetrid ei anna puhtal kujul vesiniksidemeid. · Klorobenseeni reaktsioon alusega · Kumeeni happeline oksüdatsioon · Tänu väikesele reaktiivsusle ja polaarsusele kasutatakse neid teiste · Arüüldiasooniumisoolade hüdrolüüs orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on nad tuleohtlikud! · Eetreid kasutatakse ka orgaaniliste ühendite sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning

Orgaaniline keemia

Rohkem sarnaseid