Referaat alkoholid (0)

ALKOHOLID
Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga.
Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol ( C2H5OH ) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH).
-OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 .
Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia)
METANOOL
Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH.
Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O).
Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
Metanool tekib looduses anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks(CO2) ja veeks (H2O).
Füüsikalisteks ohtudeks on auru segunemine hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud . Ained võivad imenduda kehasse hingamise, naha ja seedeelundkonna kaudu. Lühiajalise kasutamise mõjudeks teadvuse kadu. Pikaajalise korduva kasutamise mõjudeks korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine tekitab peavalusi , nägemishäireid või surmab.
Metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Liigse tarbimise tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine. Teine oluline kahjustus tekib neerudes. Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. Surmavaks annuseks loetakse koguseid alates ~100 ml.
Mürgistuse piiramiseks kasutatakse etanooli, mis toimib maksaensüümidele konkureeriva inhibiitorina, suurema afiinsuse tõttu jääb metanool lagundamata ning eritatakse neerude kaudu.
BUTANOOL
Butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH) on iseloomuliku lõhnaga värvuseta vedelik.
Butanooli kasutatakse keemilises sünteesis, solvendina ja mootorikütusena. Butanool on oluliselt parem mootorikütus kui etanool .
Butanool on värvitu, kollane või heleroosa kristalne. Butanooli aur on õhust raskem.
Butanooli kuumutamisel tekivad toksilised aurud . Butanooli vesilahus on nõrk hape.
Sissehingamine võib põhjustada kopsuturset.
Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Aine kahjustab maksa ja neere. Aine on toksiline veeloomadele.
Keemilisteks ohtuteks on, et aine võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide.
Butanooli aur ärritab silmi. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Suurtel kogustel võib põhjustada teadvuse kadu.
ETANOOL
Etanool valemiga CH3CH2OH , on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O.
Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel (C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2). Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli, kuna bakterid surevad kõrgemas kontsentratsioonis.
Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil C2H4 + H2O -> CH3CH2OH
Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Teatud määral kasutatakse seda ka lahustina .
100- protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi.
Absoluutset alkoholi pole võimalik saada lihtsa fraktsioneeriva destillatsiooni teel, sest segu, mis sisaldab umbes 95,6% etanooli ja 4,4% vett, (rektifitseerirud piiritus ) on aseotroopne segu.
Üks harilik tööstuslik meetod 100-protsendilise alkoholi saamiseks seisneb selles, et rektifitseeritud piiritusele lisatakse pisut benseeni ning saadud segu destilleeritakse. Absoluutne alkohol on kolmandas fraktsioonis, mis destilleerub temperatuuril üle 78,2 °C.
Absoluutne alkohol on väga hügroskoopne (hügroskoopsus on materjali võime imeda endasse vett).
(www.annaabi.ee Alkoholid 16/01/2008 )
PROPANOOL
Propanool (CH3CH2CH2OH) on iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse seda eteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina propaanhappe ja estrite sünteesis.
Aine ohuks on auru hea segunemine õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud.
Lühiajalise kasutuse puhul aine ärritab silmai. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust. Pikajajalise korduva toimel vedelik kuivatab naha rasvast.