Süsivesikud ehk sahhariidid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Alkoholid, suhkrud, rasvad

*hüdroskoopne(vett imev) *poes müügil 30% või 70% lahused. 100% äädikas on jää-äädikas Karboksüülhapete keemilised omadused:*reageerib metallidega 2CH3COOH+2Na -> 2CH3COONa+H2 *reageerib metallioksiidiga 6CH3COOH+Al2O3 ->2(CH3OO)3Al +3H2O * reageerib alustega 2CH3COOH+Ca(OH)2->(CH3COO)2Ca+2H2O *reageerib nõrga happesoolaga CH3COOH + NaHCO3 (söögisooda)-> CH3COONa+H2O+CO2 Etaandihape ehk oblikhape HOOC-COOH *valge *tahke *vees lahustuv *sulamistemp. üle 180°C Suhkrud, süsivesikud ehk sahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 Polümeersed suhkrud on tärklis ja tselluloos, mõlema valem on (C6H10O5)n Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 füüsikalised omadused*valge *kristalne *vees väga hästi lahustuv *magus *kõige kergemini energiat andev suhkur *leidub väga palju viinamarjas Keemiline omadus: Käärimine C6H12O6 ->2C2H5OH+2CO2

Keemia

4

docx

Kõike sahhariididest

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit

Keemia

14

rtf

Sahhariidid (süsivesikud)

1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad

Keemia

20

doc

Orgaaniline keemia

hüdrogeenimist: C3H5(OOCC17H29)3 + 9H2 => C3H5(OOCC17H35)3 Aineklass, üldvalem, Funkt- Ees- või Näited Füüsika- Leidumine, Keemilised omadused mõiste sionaal- jarel- lised saamine, ne rühm liited omadused kasutamine  -OH -oos Heksoosid: Vees Sahhariidid tekivad Monosahhariidide keemil. Sahhariidid lahustuv, taimedes fotosünteesil: omadused tulenevad rühmad magusa funktsionaalsetest

Keemia

2

doc

Keemia - Sahhariidid, valgud ja rasvad

K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos.

Keemia

10

doc

Keemia - karbonüülühendid, rasvad, polümeerid, valgud, sahhariidid, disahhariidid,

KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO ­ aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel: CH3COOH + H2 CH3- C

Keemia

4

docx

Nimetu

taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60% 5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees fruktoosi on: õun, banaan, pirn tärklist on: saias, kartulis, nisus, odras 6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest

Keemia

35

rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)