Etanooli referaat (0)

Tabasalu Ühisgümnaasium
ETANOOL
Referaat
Koostaja : Hanna -Marii Kaljas
Tabasalu 2014
Sisukord
SAAMINE, LEIDUMINE 3
1.1 Saamine 3
2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3
3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 4
1.2 Leidumine 4
OMADUSED 5
2.1 Füüsikalised omadused 5
2.2 Keemilised omadused 5
KASUTAMINE 6
TOIME INIMORGANISMILE 7
Alkoholi jaotus inimkehas Pilt5 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9
SAAMINE, LEIDUMINE 3
1.1 Saamine 3
1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. 3
2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3
3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 4
1.2 Leidumine 4
OMADUSED 5
2.1 Füüsikalised omadused 5
2.2 Keemilised omadused 5
KASUTAMINE 6
TOIME INIMORGANISMILE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SAAMINE, LEIDUMINE

1.1 Saamine

Etanooli saab toota mitmetel viisidel :
1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks.
C6H12O6  2CH3CH2OH + 2CO2
Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu kefiiris ja hapupiimas on umbes 0,5 % etanooli, kaljas on seda 1%.
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks.
Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. (www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/ Alkoholid %201.doc)

2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel

Selleks töödeldakse puidujäätmeid ( saepuru , puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool . Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks.
Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. (www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc)

3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel

Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. CH2=CH2 + H2O  CH3-CH2-OH
Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks. Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritust veest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95 % etanooli ja 5 % vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse absoluutseks alkoholiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati.
Tehnilisteks vajadusteks nimevat etanooli denatureeritakse ehk muudetakse joomiskõlbmatuks ja väga mürgiseks lisades sinna mitmesuguseid ohtlikke aineid (formaliin, püridiin jne.). Denatureeritud etanooli äratundmiseks värvitakse antud alkohol enamasti värviliseks.
Etanooli rahvapärane nimetus „piiritus“ tuleneb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. sajandil.
(www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc)

1.2 Leidumine

Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc)
Pilt 1

OMADUSED

2.1 Füüsikalised omadused

Etanool on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega ja värvitu. Keeb 78 C juures. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon . Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. (www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc)
(Tamm L.; Timotheus H. ; Keemia IX klassi õpik) ( http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html )

2.2 Keemilised omadused

Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O
Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2
Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks
C2H5OH + 0,5 O2= CH3CHO + H2O
Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O
Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi:
C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O
Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O
Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud reaktsioonides võivad aga alkoholid avaldada väga nõrgalt happelisi omadusi.
Naatriumi ja alkoholi reageerimissaadust nimetatakse alkoholaadiks. Etanoolist tekkivat alkoholaati nimetatakse naatriumetanolaadiks. Sel reaktsioonil eraldub vesinikku hüdroksüülrühma koostisest. Naatriumetanolaat on tahke kristalne aine, mis reageerin kergesti veega, andes taas etanooli. CH3 CH2 ONa + H2O = CH3 CH2 OH + NaOH
Alkoholide keemilisi omadusi põhjustab hüdroksüülrühm.
( http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html )
( http://www.slideshare.net/AveSoekov/alkoholid-eetrid-fenoolid )
(Karik H. ; Ratasepp V. ; Keemia X klassile)
Pilt 2

KASUTAMINE

• Alkohoolsed joogid
• Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi)
• Värvi- ja lakitööstus
Pilt 3
• Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid)
• Ravimid ( tinktuurid, eeter )
• Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin )
• Sünteetiline kautšuk (kummitööstus)
• Lõhkeained (suitsuta püssirohi)
• Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape , estrid jt)
• Meditsiin ( antiseptiline toime, desinfitseerimisvahendid)
• Piiritustermomeetrid
• Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa , kuna tõstab mootori võimsust)
• Konserveerimisvahendid

TOIME INIMORGANISMILE

Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile hukatuslik. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist.
Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele : suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud , sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, pidurduvad pikliku aju ja seljaaju reflektoorsed tegevused, mille tagajärjeks on hingamisteede halvatus ja surm.
Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania – krooniline alkoholism . Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr , südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine.
Pilt 4
Terve täiskasvanud inimese organismis laguneb tunnis ühe kilogrammi keha massi kohta umbes 0,1-0,15 grammi puhast etanooli. See vastab 100 ml kuivale veinile või 25 ml viinale. Näiteks kui inimene joob ära 100 ml viina , ehk umbes 40 g puhast etanooli, siis võib tema kudedes tuvastada etanooli veel 4-6 tunni möödudes. Noorukutel tõuseb alkoholi kontsentratsioon veres ja kudedes kiiremini kui täiskasvanutel, sest nende kehamass on väiksem. Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ )
0,5 – 1,5 ‰ - kerge joove
1,5 – 2,5 ‰ - keskmine joove
2,5 – 3,5 ‰ - raske joove
üle 3,0 ‰ - eluotlik joove, raskekujuline mürgitus

Alkoholi jaotus inimkehas Pilt5

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.htg.tartu.ee/~ph/oppem/org.html .
http://www.slideshare.net/AveSoekov/alkoholid-eetrid-fenoolid .
Karik H. ; Ratasepp V. ; Keemia X klassile.
L. Tamm; H. Timotheus, Keemia Õpik IX klassile. rmt: T. L., & T. H., Keemia Õpik IX klassile.
www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Alkoholid%201.doc.