Elektrolüütide lahused (0)

Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed , alused ja soolad .
Ioon -laenguga aatom v aatomite rühmitus.
Katioon-pos. Laenguga ioon
Anioon -neg. Laenguga ioon.
Elektr . disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks.
Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3 , Cu jt)
Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused).
Elektrolüütide lahused juhivad elektrit. Mida nõrgem on elektrolüüt, seda väiksem on ta lahuse elektrijuhtivus .
Ioonsed ained (soolad, leelised )on tugevad elektrolüüdid.
Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel.
Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline.
Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides , mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l.
Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses.
Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe molekule lahuses ei esine. Tugevad happed on keemiliselt väga aktiivsed ja ohtlikud.
Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon , milles tekivad hüdrooniumioonid ja anioonid. Hüd.-d asendatakse lihtsustatud võrrandites vesinikioonidega.
Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik.
Nõrgad happed jagunevad lahuses ioonideks vaid osaliselt. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon.
Mitmeprootoniliste hapete elektr. dis. Kulgeb astmeliselt: 1. Astmes eraldub happe molekulist lahusesse 1 vesinikioon, 2. Astmes teine jne. Igas järgmises astmes toimub dis. Oluliselt nõrgemini.
Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas.
Ioonvõrrandites kirjutatakse ainult vees hästilahustuvad tugevad elektrolüüdid ioonsel kujul.
Neutralisatsioon on happe ja aluse vaheline reakt, mille tulemusel tekivad sool ja vesi.
Ioonidevahelised realt-d lahuses toimuvad tingimusel, kui realt-s eraldub gaas , tekib sade v moodustub nõrk elektrolüüt.
Mida happelisem on lahus, seda madalam on lahuse pH. Mida aluselisem on lahus, seda kõrgem on lahuse pH.
Neutr. Lahuse pH=7
Hap. Lahuse pH 7
Soola hüdrolüüs on neutralisatsioonireakt-i pöördreakt, milles sool reag veega, moodustades nõrga happe v nõrga aluse.
Tugeva aluse ja nõrga happe soola lahustes tekib hüdrolüüsi tõttu aluseline keskkond. (mida nõrgem hape , seda tugemavalt toimub tema soola hüdrolüüs ja seda aluselisem keskkond lahuses tekib)
Tugeva happe ja nõrga aluse soola lahustes tekib hüdrolüüsi tõttu happeline keskkond. (mida nõrgem aluse sool, seda tugevam on soola hüdrolüüs lahuses)
Tugeva aluse ja tugeva happe vaheline neutral .reakt kulgeb lõpuni. Tugeva aluse ja tugeva happe soolade lahused on neutr-sed, soola hüdrolüüsi ei toimu.
Nõrkade hapete ja nõrkade aluste soolade lahustes toimub hüdrolüüs. H on seda tugevam, mida nõrgem on vastav alus v hape.
Reaktsiooni saaduste hulga saame arvutada selle lähteaine hulga järgi, mis täielikult ära reageeris.