50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
makaroon5740
Õppematerjali autor
Alkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgi
Polümeersed sahhariidid tärklis – (C6H10O5)n o koosneb ahelas ühes ja samas asendis olevatest glükoosi tsüklitest o valge krudisev pulbriline aine; külmas vees ei lahustu, kuumas pundub o tärklist tõestatakse joodiga: joodilahuse lisamisel tekib sinaka värvusega ühend o taimede varuaine, mis koguneb juurtesse, seemnetesse ja vartesse o laguneb seedimisel kergesti: tärklist sisaldavad jahutooted ja kartul on olulised energiaallikad tselluloos – (C6H10O5)n o ahel koosneb glükoosi tsüklitest, millest iga järgmine on eelmise suhtes pöördunud 180˚ o taimede ehitusmaterjal: rakukestad. o puuvill on peaaegu puhas tselluloos, ka õled ja puit on tselluloosirikkad o tselluloos (nt paber ja puit) põlevad hästi RASVAD leidub kõigis elusorganismides, tähtsad varuained
Alkoholid on ühendid, mis sisaldavad OH-rühma süsinikuaatomi küljesehk süsiniku molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud OH rühmaga Etanool CH3CH2OH füüsikalised omadused:*absoluutne alkohol on 100% etanool *piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik
CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped: Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Piimhape CH3CH(OH)COOH Etaandihape (oblikhape) HOOC-COOH Süsiniku o-a arvutamine: HC HN HO NO CO CN Karboksüülhapped on nõrgad nagu süsihapegi. Nende struktuurid on sarnased (etaanhappes on teise OH rühma asemel CH3 rühm). Sellepärast on karboksüülhapped palju püsivamad ega lagune destilleerimisel. 3. Eluks olulised süsinikuühendid: Sahhariidid- elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1. Monosahhariidid (glükoos- viinamarja suhkur, fruktoos- puuvilja suhkur) Tahke, valge, magus, lahustuvad vees, kristallilised ained. Leidub paljudes taimedes ja ka puuviljades. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos ja on glükoosist palju magusam. 2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi.
Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped. denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid. Jaotatakse asend
Eluks olulisemad süsinikuühendid. Süsinik on looduses levinud element. Süsiniku aatomil on omadus moodustada erinevaid ahelaid, kus süsiniku aatomid on nagu pärlid kees. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest. Elusorganismid saavad toidust toitaineid, mis annavad energiat ja aineid, millest organism üles ehitada. Eluks vajalikud toitained on : süsivesikud e.sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees.Üks tähtsamaid suhkruid on glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu.
6. Valkude leidumine. Valke leidub taimeseemnetes, lihastes, nahas, siseorganites, luudes, veres jne. 7. Valkude klassifikatsioon. 2 suurt rühma: 1) proteiinid e. lihtvalgud koosnevad ainult aminohapetest (albumiin munavalges) 2) proteiidid e. liitvalgud sisaldavad molekulis peale aminohapete veel teisi ühendeid ja aatomirühmi (fosforhape, süsivesikud, rasvad). Eluks vajalik liitvalk hemoglobiin. 8. Valkude füüsikalised omadused. agregaatolekult on nad vedelad (muna), poolvedelad (lihas) ja tahked (juuksed, küüned) ei sula, kuumutamisel lagunevad kergelt ainult osad valgud lahustuvad vees, ei lahustu orgaanilistes ainetes denatureerimine valgu molekulis toimuvad muutused, millega kaasneb
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid