Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimede kloonimine ja meristeempaljundus (0)

1 HALB
Punktid
22.12.12
Taimede kloonimine ja
meristeempaljundus
Click to edit Master subtitle style
Koostaja:Kaupo Kantsik
12.A klass
Märjamaa Gümnaasium
2010
22.12.12
Kloonimine
Kloonimine ­ see on geneetiliselt identse järglaskonna
saamine, kui me paljundame mingit üksikobjekti (DNA
molekul, rakk, organism)
Saadud järglaskond moodustab klooni
22.12.12
Meristeempaljundus
taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise üks
meetod
meristeemkude ehk algkude on taimedel võrsete tippudes,
pungades jm.
meristeemkoe rakud on totipotentsed ­ ei ole
diferentseerunud (rakud võivad diferentseeruda mistahes
tüüpi rakkudeks ja areneda tervikorganismiks)
esmalt kasutati raskestipaljundatavate taimede
istutusmaterjali saamiseks
võimaldab saada viirusvabasid taimi
tänapäeval paljundatakse: kartuleid, maasikaid, viljapuid,
pohli, nelke, krüsanteeme, kaseliike,ohustatud taimeliike
22.12.12
Meristeempaljunduse labori etapid
I. Meristeemi sisaldavast taimeorganist võetakse väike koelõik
II. Koelõik kantakse söötmele (toitesegu ­ mineraalsoolad,
suhkrud, vitamiinid, kasvufaktorid)
III. Meristeemi e. algkoe rakkudest hakkab kasvama uus
võrse ­ tekib mikrovõrse
IV. Mikrovõrse pannakse nüüd uuele kasvusöötmele, kuhu on
lisatud juurte kasvamist soodustavaid kasvufaktoreid.
V. Juurdunud võrsed istutatakse vastavasse mulda
kasvuhoones
22.12.12
taime regenereerumine
mikropistikust
·ühe meristeemi
järglaskond ehk
meristeemkloon
22.12.12
kartulitaime võrsetipud valmis
meristeemi opereerimiseks
meristeemi opereerimine
·
(0,2­0,3 mm)
22.12.12
meristeemtaimed toitesegul 5­
8 nädalat
·agaragariga tahkestatud
sööde sisaldab vajalikke
toitaineid ja kasvufaktoreid
meristeemtaime algne
·
paljundamine mikropistikutega
22.12.12
pistikute panemine kilerulli
22.12.12
In vitro paljundatud taimed
kilerullis
kilerullis juurdunud taimed
·
22.12.12
põllule istutatud kartulitaim
·
·taimed 3 nädalat pärast
istutamist
22.12.12
istikutest kasvanud esimese mugulpõlvkonna seemnepõld
22.12.12
·viirushaigest (vasakul) ja
tervendatud seemnekartulist
kasvanud taimed
·viirushaigete (vasakul) ja
tervete taimede saak
22.12.12
aedmaasika pungakogumid
paljundamise toitesegul
pohla juurdumiskõlblikud
regenerandid
22.12.12
Kasutatud materjal:
·Bioloogia gümnaasiumile III osa
Eesti LoodusfotoTartu 2001
·www.ebu.ee/esitlus/meristeempaljundus_hybridoom.ppt
http://www.slideshare.net/timpan/taimedemeristeempaljundus
Vasakule Paremale
Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #1 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #2 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #3 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #4 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #5 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #6 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #7 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #8 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #9 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #10 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #11 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #12 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #13 Taimede kloonimine ja meristeempaljundus #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ado Viisut Õppematerjali autor
Kuidas käib taimede meristeempaljundus?

Sarnased õppematerjalid

Taimede meristeempaljundus
16
ppt

Taimede meristeempaljundus

Taimede meristeempaljundus ja kloonimine Arlee Kaugemaa Merlin Kuusemets 12a Märjamaa Gümnaasium 2011 Ajalugu Hakati kasutama raskesti paljundavate taimede kasvatamiseks(orhidee, viljapuud) 1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks.

Bioloogia
Biotehnoloogia õpimapp
21
docx

Biotehnoloogia õpimapp

määratletud tingimustes. Kloon ühe organismi või raku vegetatiivne järglaskond. Kloonimine geneetiliselt identsete järglaste saamine. Lõigustusrakk üks loomade sügoodi lõigustumisel tekkiv rakk (kuni embrüo blastulajärguni). Lümfotsüüt vere valgeliblede hulka kuuluv rakutüüp ja organismi immuunsüsteemi tähtsaim element. Meristeem taimede algkude, mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja milles võivad tekkida kõigi teiste kudede rakud ning mis sobivates tingimustes võivad areneda terviktaimeks. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. Monokloonneantikeha kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomkloon.

Biotehnoloogia
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

DNAs ja RNAs ehituslik (6 süsinikuline). Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne.  tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul  tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi

Bioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun