Keskkonnategurite mõjust pärmiseente kasvule (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

KESKKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Eksperimentaalne uurimus bioloogias Koostajad: Alex Sillaste 11a klass Raul Volmar 11a klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS

Bioloogia

8

doc

Uurimus pärmseened

Tallinn 2012  SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3  1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki.Pärmseened on kera- või munakujulised, 8-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid

Bioloogia

7

docx

Pärmseente elutegevus

Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks kuna taigna sees kasutavad pärmirakud toiduna looduslikke süsivesikuid - tärklist jt. Kuna nad eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel nagu näiteks õlu ja vein. Pärmseentele soodsad temperatuurid on erinevad, umbes -2°C kuni +45°C. Näiteks pagaripärmile kasvuks on kõige soodsam temperatuur 30°C. Pärm talub ka teatud temperatuurini külmumist. Pärmseente paljunemine [Lisa 1] on enamasti pungudes kui ka eostega. Pungumine on, kui uus organism saab alguse vana organismi väljasopistustest. Soodsates tingimustes paljunevad pärmseened pungudes ja seda eriti kiiresti. Pärmraku külge tekib kühm, mis suureneb ja omandab emaraku kuju. Kui pärmseentel on palju toitu, hakkab uus rakk punguma veel enne, kui ta ise emarakust eemaldub. Kui pärmseentel aga pole rikkalikult toitu ega soodsaid

Bioloogia

10

doc

Biotehnoloogia labori arvestuse küsimused ja vastused

äädikhappebakterite sümbiootilist ühendust. Hapendatud piimatoodete valmistamisel kasutatakse enamasti perekondade Streptococcus, Lactobacillus ja Leuconostoc esindajatest valmistatud kooslusi (juuretisi) 7) Iseloomustada (morfoloogia, paljunemine) pärme ja kirjeldage nende praktilise kasutamise võimalusi. Terminiga "pärm" tähistatakse seeneriiki kuuluvaid ainurakseid eukarüootseid mikroorganisme. Tuntakse üle 500 pärmiliigi. Vedelikus võib pärm esineda ka mõnerakuliste kogumitena, tahkel söötmel pastataolise konsistentsiga kolooniatena. Mõningates tingimustes moodustab pärm ka mütseeli või pseudomütseeli. Pärmid ei moodusta viljakehi. Peamiselt soolise paljunemise iseärasuste järgi klassifit-seeritakse pärmid kolme klassi - Ascomycetes, Basidiomycetes ja Deuteromycetes. Alkohoolsete jookide ning pagaritoodete valmistamine põhinebki pärmide poolt esilekutsutaval akloholkäärimisel

Biotehnoloogia

10

doc

Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule

Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel

Biotehnoloogia

32

odt

Mikrobioloogia praktikumi vastused

0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piirväärtus? 0,2 mikrom

Mikrobioloogia

20

doc

Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja

Mikrobioloogia

34

doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaalsete ainete toimel. Alkoholi k

Mikrobioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)