Keskkonnategurite mõjust pärmiseente kasvule (0)

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE
Uurimistöö bioloogias
Koostaja : Hanna Liise Arge 11B
Ivonna-Ly Pachel 11B
Juhendaja : Leili Järv
Tallinn 2015
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

1 TEOREETILINE BAAS 4
2 MATERJAL JA METOODIKA 6
3 KATSETE TULEMUSED 7
4 ARUTELU 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10
LISAD 11
SISSEJUHATUS
Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiatunni raames, saamaks teada kuidas mõjutab pärmseene kasvu temperatuur ja toitainete ja aeroobne või anaeroobne keskkond. Selleks püstitati tööhüpoteesid:

• Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva
  
• Pärm paisub soojas temperatuuril kõige paremini
  

Töö koosneb teoreetilisest baasist, seejärel püstitatakse uurimuslik probleem ja hüpoteesid , kirjeldatakse uurimuse materjali ja metoodikat ning saadud tulemusi, mille üle seejärel arutletakse.
•
1 TEOREETILINE BAAS
Inimene on pärmseened oma kasuks pööranud. Küpsetamisel kasutatakse pagaripärmi (ümara väliskujuga üherakuline kottseen, paljuneb pungumise teel) kasutatakse taigna kergitamiseks. Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. (wikipedia.org)
Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest. Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid (varustavad seenerakku vajaliku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks , lüsosüümid ja ribosoomid (toimub valkude süntees). ( hariduskeskus .ee)
Seened elavad kõikjal, kust nad leiavad toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest organismidest, põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi (inimestel eelkõige nahahaigused , jalgadel, kaenla all, kubemes, põhjustavad naha punetust ja ketendust). Nende ravi on pikk ja keeruline. (wikipedia.org)
Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid, mis teistele toiduks ei kõlba ( tselluloos , ligniin). Sellega puhastavad nad loodust taimsetest jäätmetest, kuid tekitavad ka taimehaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. (wikipedia.org)
Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv , -2°C kuni +45°C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30°C. Pärmid taluvad teatud tingimustel ka külmumist. (wikipedia.org)
Pärmseened on ka kemoorganotroofid. See tähendab, et nende põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritava aine. Süsinikuallikaks on enamjaolt glükoos ja fruktoos või sahharoos ja maltoos. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Pärmseened vajavad oma elutegevuseks kindlaid keskkonnatingimusi, kus on olulisteks teguriteks keskkonna temperatuur, niiskus, pH, toitainete olemasolu. (wikipedia.org)
2 MATERJAL JA METOODIKA
Töös kasutatud materjalid:

• 50 g küpsetamiseks mõeldud pärmi
  
• 4 klaasi
  
• Õli
  
• Suhkur
  

Töö metoodika:
Uurimistöö katse jaoks oli vaja välja valida 4 kitsamat klaasi, mis oleks võimalikult sirgete seintega. Klaasid nummerdati. Tuli valmistada pärmseentele suhkrust sööde, mis pandi klaasidesse. (Sööde - söötmeks nimetatakse toitainete rikast ainest, kuhu pannakse teaduslikel eesmärkidel kasvama huvi pakkuvad mikroorganismid.) Söötme tegemiseks oli vaja võtta iga klaasi jaoks 0,5 teelusikatäit pärmi, lisada 1 teelusikatäis suhkrut ning segada kõik koostisosad omavahel läbi. I ja II klaasis olevale söötmele valati peale ca 0,5 cm paksune toiduõli kiht (piki klaasi seina, et söötmega ei seguneks), selleks, et teada saada, kuidas mõjutab see pärmi kasvu. Kogu katse kestis 2 tundi. Katse ajal oli vaja üles kirjutada katseklaasi numbrid , temperatuurid, söötme kõrgus klaasis, katse algus ja lõpu ajad ning kahe tunni möödudes söötme kõrgus klaasis.
I katseklaasis oli soe anaeroobne
II katseklaasis oli külm anaeroobne
III katseklaasis oli soe aeroobne
IV katseklaasis oli külm aeroobne
Katse alguses mõõdet söötme paksus ja kanti tulemused katsepäevikusse. Katse algas 15.30 ja lõppes 17.30 , st kestis kokku kaks tundi. Katse lõppedes mõõdeti söötme paksus ja kanti tulemused katsepäevikusse. Katse alguses tehtud pildid on Lisas .
3 KATSETE TULEMUSED
Neli klaasi pärmisöötmega asetati erinevatesse keskkondadesse: sooja ja külma. Soojas oli 40 °C ning külmas 5 °C. Kahele pandi hulka ka toiduõli. Vaadeldi kuidas reageerivad pärmiseened nendes tingimustes. Kõikides klaasides oli söötme kõrgus katse alguses 5 mm (Tabel 1).
I katseklaasis, mis oli anaeroobses keskkonna, oli katse lõpuks söötme kõrgus 17 mm ning oli äärtesse oli tekkinud 10 mm vahtu. Sooja temperatuuril seega oli pärm paisunud lisaks tekkis sade (Tabel 1).
II katseklaasis, mis oli samuti anaeroobses keskkonnas, kuid oli pandud külmikusse. Söötme kõrgus katse lõpus jäi samaks, mis katse alguseski ehk 5 mm (Tabel 1).
III katseklaasis, mis oli aeroobses keskkonnas ja soojal radiaatoril. Söötme kõrgus katse alguses 5mm, katse lõpus aga oli 15 mm koos vahuga, mida oli rohkem kui toiduõliga klaasis oleks olnud (Tabel 1).
IV katseklaasis, mis oli aeroobses keskkonnas, kuid külmikus. Söötme kõrgus katse alguses 5 mm ja jäi pidama sellele tasemele (Tabel 1).
Katse lõpus tehtud pildid on Lisas.
Tabel 1 Pärm erinevas keskkonnas ning söötme paksus alguses ja lõpus
Aeroobne
Anaeroobne
Soe 40 °C
Külm 5 °C
Soe 40 °C
Külm 5 °C
Söötme paksus katse alguses
5 mm
5 mm
5 mm
5 mm
Söötme paksus katse lõpus
15 mm
5 mm
17 mm +
vaht 10 mm
5 mm
4 ARUTELU
Pärast katsete tulemust saab teha paar järeldust ja põhjendust. Igas söötmes kasutati suhkrut ning seda on vaja lisada, sest pärmil on vaja kerkimiseks suhkrut, et käivitada pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Väike kogus suhkrut paneb pärmi kiiremini ja tõhusalt käärima. Pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks, mille tagajärjel toimub kerkimine. Suhkur on vajalik toitaine pärmseene kasvamiseks.
Katses pandi pooled klaasid külmikusse ja teised soojusallika lähedale, et oleks võimalik pärast tulemusi võrrelda kahe keskkonna tulemusi Pärast kahte tundi oli näha, et miski külmas ei toimu ehk protsess peatub. Soojas kõige intensiivsem oli kasvamise poolelt anaeroobne keskkond.
Pooled klaasid kaeti toiduõliga. See oli selle põhjusega, et saada anaeroobne keskkond. Õli on selleks kõige tõhusam ja kindlam, kuna katab söötme pinna ära ning ei lase õhku (ka hapnikku) läbi. Katse lõpus selgus, pärm koos õlikihiga soojas temperatuuril söötme kõrgus kasvas kõige paremini võrreldes külmas anaeroobse keskkonnaga.
KOKKUVÕTE
Külmas pärm ei paisunud ning söötme paksusega midagi ei muutunud. Soojas temperatuuril nii aeroobses ja anaeroobses keskkonnas pärm paisus kõige paremini, kuid katses tuli välja, et kõige intensiivsem ja parem oli soe anaeroobne keskkond.
Töö alguse püstitatud hüpoteesid:

Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasvanud

Pärm paisus soojas temperatuuril kõige paremini
leidsid kinnitust.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMID:SEENED:P%E4rmseened (4.11.15)
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened (4.11.15)
Lisa 1
Klaasid katse alguses
Lisa 2
Klaasid katse lõpus