Häälikuõigekiri, k p t ja g b d (0)

ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine)
 Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu 
Erelt)    Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama,
apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir.
Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool;
2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus,  õndsus, õigsus (nagu õige);
liidepartikli -ki ees: tulebki, kõrbki, tuledki, mändki, sulgki, vangki; 3. sama sõna muutevormides: sead/ma – sead/sin, sead/ke, kärb/es – kärb/sed, üleaed/ne – üleaed/sed,  mood/ne – mood/sa, mood/salt, õud/ne – õud/sed, õud/selt Üks p, t, k kirjutatakse: 1. pika täishääliku või diftongi järel: saapad, vaipu, ruupor, paat, laut, saatma, demokraatia, looka,  kõike; 2. kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pearõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet,  ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok.  3. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, šašlõkk, hopakk. Vt ka  võõrsõnade kirjutamine. f,š  Lühikest f-i ja š-d ei ole. Pikk f-i ja š-d kirjutatakse ühe tähega ja ülipikk kahe tähega. Vrd esimeses 
tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš: profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi blufib bluffima mafiooso maffia duši (all) (võtab) dušši Mitu   erinevat kõrvuti   asuvat   kaashäälikut   moodustavad  kaashäälikuühendi. Häälikuühendite   õigekiri   ei
lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, 
monarh jt) Erandid:  liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki;  sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri;  liidete   ees,   mis algavad   sama kaashäälikuga,   millega tüvi   lõpeb - koralllane   (korall + lane,
vrd linlane),   portugallane,   modernne,   suveräänne,   sünkroonne,   kompleksseid,   kurioosseid,
religioossed, õhkkond, keskkond;  l, m, n, r järel olev s , kui samaaegselt on täidetud kaks tingimust: 1. s on ülipikk ( siin tuleb hääldada) - marss, pulss, simss, nüanss;
2. s-le ei järgne kaashäälikut - marssida, aga marslane (põhireegi järgi).


HARJUTUSED.  1. Paiguta sõnad õige reegli alla. lõplik, simss, homne, kepjas, linlane, keppki, kärslane, monarhe, balansseerima, varsti, ressursid,  renessanslik, lipkond, sünkroonne, linlik, kausjas, mässki, türanlik, allkiri, linnriik, võrkkiik Põhireegel Liide –gi, -ki liitsõna liite erand s-i erand https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/14198/veaohtlikke_snu.html 2. Täida vajadusel lüngad. Enesekontrolliks kasuta ülal nimetatud õppematerjali (ÕS jt).   var___ukas rebenes, üm___argune sai, üm___arik ese, jäi tegemat___a, kirjutab tuš___iga, kasutab tuš___i, tulid   järjestik___u,   järjestik___une   asetus,   töötab   sõbralik___us   kol___ektiivis,   ülemuse   sõbralik___us, muudeti kurs___i, uuel kurs___il, tün___jas kloun, tün___gi täitus, häiriv kesk___ond, tallin___laste soov, hüp___les   rõõmsalt,   võimsad   tsik___lid,   tahtis   käi___a,   tuntud   kiirkäi___a,   astus   ma___ja,   kuulus tants___ja, müü___ja naeratas, mai___ad lapsed, tahan süü___a, isa kabinet___, ilus suveni___r, rasvane kotlet___, kolmas etap___, mängib harf___i, sööb borš___i, pane raha seif___i, tuleb jal___si, nõu___sin aru, sea___ke valmis, nii___ke heina, tõr___sad juu___sed, ei bluf___i, hakkas bluf___ima, joob mors___i, mors___iklaas, huvitav interv___uu, psüüh___iliselt haige, väärtuslik___ud ak___siad 3. Lisa sõnadele rõhuliide -gi või -ki.  Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, f, h, s/z, š/ž  Helilistele häälikutele liitub ______, helitutele _____. sina___,   otsustab___,   sukk___,   kann___,   laud___,   tumm___,   kohv___,     mapp___,   beež___,   dušš___, puur___, lill___, leib___, sai___, kass___, räägid___, kiirustan___, aastast___, naine___ Paranda: kellegile, millegist, kellegilt, millegiga  Liidete õigekiri Liitliide -likkus (-lik + -us)   tuletab   nimisõnu   ja   kirjutatakse   alati   kahe k-ga.   Näiteks võimalikkus, tundlikkus, paindlikkus, tootlikkus Astmevahelduslike lik-tuletiste ( -mik, -nik, -vik) kirjutamisega tuleb olla tähelepanelik.


 lõplik : lõpliku : lõplikku : lõplikku (ehk lõplikusse) : lõplike (ehk lõplikkude) : lõplikke (ehk lõplikkusid) :  lõplikesse (ehk lõplikkudesse) -lik liitelise omadussõna keskvõrre on –likum ja ülivõrre –likem, nt õnnelikum, õnnelikem Ka   määrsõna vastastikku ja   omadussõna vastastikune õigekiri   on   keeruline   mõista,   õige   on kirjutada vastastikune (missugune?) arusaamine, vastastikusel (missugusel?) kokkuleppel, aga vastastikku (kuidas?) kasulikule koostööle. http://opetaja.edu.ee/ortograafia/Taheortogr/haalikuPikkus/harjutused/B1_lik.html 4. Märgi iga sõna poolituskohad püstkriipsuga.  Järgmisele reale viiakse sõnaosa, mis algab ühe kaashäälikut märkiva tähega. Kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada  liitsõnana, nt des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), mo-no-gramm (mitte mo-nog- ramm). Liitsõnu poolitatakse sõnade liitumiskohast. Üksikut tähte ei jäeta rea lõppu ega viida üle järgmisele reale. programm,   põua,   pingsalt,   pillas,   kirsse,   meeleolust,   püüa,   kilogramm,   ilusad,   peal,   laua, alumine,   vilksti,   ajal,   randlased,   istuvad,   treialid,   pitskrae,   fotograaf,   funktsioon,   kaua, aega, vargsi, riiet, hipodroom, subtroopika, 5. . Lisa puuduvad tähed, kus vajalik. Iga õige lause annab 1 punkti (kokku on võimalik saada maksimum 10  punkti). 1. Tund____u   see   ärk____sa   vaimuga,   kuid   tõrk____sa   iseloomuga   mees   kord___i   elus   tõelist heatahtlik___ust ja sõbralik___ust. 2. Kotle___ oli juba laual, kel___ner  tõi juurde  sült___i, sink___i, gril___vorste  ja  rul___biskviiti.   3. Küm___nes  lip___kond  mars___is  mõ_____etult mööda  asfalt___eed. 4. Süütu lip___nik limp___sis mors___i kristal___peekrist ja mõtiskles, et tõt___lik aeg kannab vet___ki kiiremini merre. 5. Siin___e arhi___ektuur on modern___e, mitte renessans___lik. 


6. Asjata oli ema tütart veen____ud, et violet___ne kleit ei sobi hom___sel lõpuaktusel. 7. Mäs___lev  meri  oli  pet___lik: juba  il___musid  taevasse  vat___jad  pilved.   8. Pea___selt  jõu___sid  matkajad  ür___sesse  orgu. 9. Sellest mõt___likust tšeh____lannast võis___i oodata erilist leplik___ust. 10. Madalrõh____kond on nii suur, et kum____gi ei veni selles paik____onnas. Siin   e paik   ond eristub ümbritsevast maastik   ust oma  trep   jate astangute ja pik   like nõlvadega. Ta on mitu soo   sat pakkumist tagasi lük   anud. Võr   sust ei saa kunagi olla ja ebavõr   sus suureneb veel   i. Üm   berkau   setes met   sades leidub roh   kesti jahisaa   ki. Auto metal   ne korp   us oli viga saanud. Laps   i muut   us rõõmsamaks, kui poemüü   a talle magusat  jook   i pakkus. Lin   lased pole sageli at   ra ja vik   la näinud   i. Mäs   lev meri andis märk   u ulatuslik   ust  madalrõh   konnast, kuid see oli pet   lik: vars   ti torm  vai   us ja taevast kat   sid rul   jad pil   ved. Püü   ke aru saada, et pea   selt algaval koosolekul seda küsimust ei  lahendat   a. Jäl   gisime looma   ias kas   laste ja kul   ilaste  käit   umist.   http://keeleabi.eki.ee/artiklid3/omasonad.html  Argo Mund “Kimpus omasõnade õigekirjaga”