Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
KOKKU
LAHKU
Täiendsõna ainsuse nimetavad käändes või lühenenud ( inimelu )
Täiendsõna ainsuse omastavas näitab kuuluvust (ema silm)
Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või laadi (emakeel)
Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on liitsõna ( paekivi hunnik )
Ühend väljendab hulka või kogu (kivihunnik)
Täiend kuulub täiendi juurde (selle koera kuut)
Täiend kuulud põhisõna juurde (see koerakuut )
Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba)
Mitmuse omastavas olev täiendsõna on kahelsilbiline või tekib omaette tähendusega ühend ( lasteaed )
Tavaliselt omasud-, arv- ja asesõna nimisõnast lahku (noor mees)
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse nimisõnaga kokku uuse mõiste tekkimisel ( noormees )
Tavaliselt omadussõna teistest sõnadest lahku (väga kül, kogu aeg, tohutu suur)
Lühenenud tüvega omadussõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku (esmaavastaja)
Ne- või line-lõpuline omadussõna eelnevast käändsõnast lahku, kui käändsõnal on täiend (suure maja kõrgune)
Uue omadussõnalise mõiste tekkimine (kollakaspruun)
Mitmeosalisest nimest ne- ja line-lõpuline omadussõna lahku (Paul Kerese nimeline)
Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- ( ebareaalne )
Kõik arvsõnad lahku v.a –teist, -kümmend ja sada (kolm tuhat , kuus miljonit)
Ne- ja line- lõpuline omadussõna eelneva käändsõnaga (rõõmsameelne)
Kohanimi liigisõnast lahku, kui seda saab kasutada ka ilma liigisõnata samas tähenduses (Pärnu linn – Pärnu, Peipsi järv – Peipsi)
Ne- ja line-lõpuline omadõussõna liidetakse ühesõnalise nime, tähe või numbriga sidekriipsu abil (Kerese-nimeline)
Tänav, maantee , väljaks vms liigisõnana kohanimest lahku (Tiigi tänav)
-teist, -kümmend ja sada (kaksteist)
Kohanimeks on käänduv omadussõna (Vaikne ookean – Vaiksel ookeanil )
Nimega lahutamatult seotud liigisõnad (Pühajärv)
Maad (mitmuses) riigi tähenduses kohanimest lahku (Euroopa maad)
Täpsustav täiendosa ühendatakse kohanimega sidekriipsu abil (Lõuna-Eesti)
Ühendtegusõnad – määr- ja tegusõnast koosnev (ette võtma)
Maa kohanimega enamasti kokku (Eestimaa)
Väljendtegusõna – käänd- ja tegusõnast koosnev ( juttu ajama )
Liittegusõnad- sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada (abielluma)
Määr- ja kaassõna teistest sõnadest tavaliselt lahku (väga hea, niisama osav, üsna kaval)
Pool, poole, poolt- määrsõnaga kokku (sinnapoole, seespool)
Pool, poole, poolt- käändsõnast lahku (lõuna pool, lõpu poole)
Pidi- kui tekib eritähenduslik väljend (vastupidi); lühenenud tüve või nimetavalise täiendsõnaga ( tagurpidi , äraspidi)
Pidi- käändsõnast lahku (teed pidi, rööpaid pidi)
Pealt, peale, pärast- kokku kui tekib eritähenduslik väljend (päevapealt)
Teel- käändsõnast lahku (telefoni teel)
Mööda- kui tekib eritähenduslik väljend (pikkamööda)
Pealt, peale, pärast- käändsõnast lahku (laua peal, jooksu pealt)
Mööda- tavaliselt käändsõnast lahku (teed mööda, katuseid mööda)
Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine #1 Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ASahkur Õppematerjali autor
Tabel

Sarnased õppematerjalid

Kokku-lahku kirjutamine eesti keeles
3
docx

Kokku-lahku kirjutamine eesti keeles

viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit, e kaheksa miljardit, viis miljonit seitse. Kohanime 1. Nimega 2. Kohanimi 1. Pühajärv, Annelinn, de kokku- lahutama- kirjutatakse Sinialliku, Kütikorg, lahku tult seotud liigisõnast lahku, Vahemeri. kirjutamin liigisõna kui seda saab 2. Pärnu linn, Peipsi järv, e kirjutatakse kasutada ka ilma Elbruse mägi. kokku. liigisõnata samas tähenduses. 1

Eesti keel
Eesti keele grammatika
11
docx

Eesti keele grammatika

Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või enamasilbiliste sõnade lõpus sõltub k, p, t õigekiri sõna pearõhust: 1) kui viimane silp pole pearõhuline, kirjutatakse üks k, p, t: taburet, kotlet, kabinet; 2) kui viimane silp on pearõhuline, kirjutatakse kk, pp, tt: galopp, ballett, omlett. 4. h kirjutamine sõna alguses sõltub traditsioonist: haare, hobune, hajameelne, hetk. 5. Sõna sees kirjutatakse silbi lõpus /' ja silbi alguses j: mai-as - ma-jas, hoi-ab - ko-jas. 6. ü ja / järel ei kirjutata üldiselt j- i: müüa, käiakse, minia, keemia

Eesti keel
Kokku- ja lahku kirjutamine
2
doc

Kokku- ja lahku kirjutamine

Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamä

Eesti keel
Kokku-lahkukirjutamise näited
5
docx

Kokku-lahkukirjutamise näited

TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel helilindistama, kahekordistama, naeruvääristama, sundvõõrandama, vastunäidustama · Liittegusõnade osad kirjutatakse KÕIKIDES vormides kokku alahindama, alahinnates, alahinnaku, alahindaksime Ühend- ja väljendtegussõnade osi saab reeglite kohaselt ümber paigutada ja muude sõnade vaheleasetamise teel lahutada

Eesti keel
Kirjanduse Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht
8
doc

Kirjanduse/Eesti keele eksamiks kokkuvõtlik leht

Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm,

9. klassi eesti keel
EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE 9 KLASS
11
docx

EESTI KEELE EKSAMIKS KORDAMINE 9.KLASS

Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn’ Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki Täiend tõna ainsuse omastav näitab või laadi (missugune?):emakeel, kuuluvust(kelle?,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm,

Eesti keel
Kokku-lahku kirjutamine
10
pdf

Kokku-lahku kirjutamine

on liitsõna, siis kirjutatakse lahku: mereliiva hunnik, peegliklaasi kild
 c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem
 d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik
 Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest:
 Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit:
 märja turba hunnikud märjad turbahunnikud
 tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud
 meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk

Eesti keel
Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna- nimisõna
6
doc

Kokku-lahkukirjutamine - nimisõna + nimisõna

-kärvaja -värvi lahku maja määrsõnaliselt tarvitatavad Hirmus palav, paras soe, tohutu omadussõnad suur, ääretu lai, põhjatu sügav KOHANIMEDE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE kui kohanime esiosa Emajõgi, Munamägi, kui kohanimi võib esineda Peipsi järv= Peipsi, Tartu linn iseseisvalt samaväärse nimena ei Vahemeri, Surnumeri, ilma liigisõnata = Tartu Volga jõgi = Volga tarvitata Naissaar, Supilinn kui tegemist on teisest koha- Jaapani meri (Jaapan), Pärnu

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun