Kaashäälikuühendite õigekiri (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Häälikuõigekiri, k p t ja g b d

Vrd esimeses tulbas pikk f ja š, teises tulbas ülipikk ff ja šš: profid (kaks) proffi šefid (seda) šeffi (selle) pilafi (sööb) pilaffi blufib bluffima mafiooso maffia duši (all) (võtab) dušši Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid. Kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik häälikud ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) Erandid:  liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki;  sõnade liitumisel - keskkool, võrkkiik, plekkkatus, pappkarp, kepphobu, allkiri;  liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb - koralllane (korall + lane,

9. klassi eesti keel

29

xls

Olulised tabelid häälikuõpetuses

millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki  PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja näge/ ma -ja nägi/ja (nägi) 2. Kaashäälikuühend uss -jas usjas metall -ne metalne Tallinn - lane tallinlane Marss - lane marslane 3. Liide algab sama tähega, kui tüvi lõpeb - HUNT HUNTI EI MURRA! õhk -kond õhkkond (keskkond, modernne) rüütel -lik rüütellik (ingellik, röövellik)

Eesti keel

40

ppt

Taheortograafia- g, b, g, k, p, t, h, i, j õigekiri

piiskop, taburet,  barakk, pamflett,parkett,  kabinet, laatsaret,  kalmõkk,šašlõkk,  katelok, kompvek,  tadžikk, usbekk,  piknik, niknäk, liliput,  krakovjakk, hopakk,  kotlet, pankrot, sigaret,  eskalopp, kušett,   TÄHEORTOGRAAFIA   Häälikuühendid  Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega,  tema pikkusest olenemata.  Probleemiks on põhiliselt kaashäälikuühendi  õigekiri, kus kirjutatakse tähti sageli kahekordsena:  kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma,  värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, kausjas,  monarh, harf, revanš, borš  Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): a) Rõhuliite ­gi ja ­ki ees:        linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki,  värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki;  TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid

Eesti keel

6

doc

Eesti keele õigekirja konspekt

g, b, d (nt kõrvaldas, õmmeldi, kaergi). · Sama põhireegel kehtib ka liite -ki, -gi kirjutamisel: ­ helitu hääliku (S, F, H, S, Z, Z, K, P, T, G, B, D) järel -ki ­ haabki, suppki, vendki ­ helilise hääliku (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, J, L, M, N, R, V) järel -gi ­ kanagi, mahlgi, vihmgi Hääldust ei arvestata: KAASHÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI · Mitu erinevat kõrvuti asuvat kaashäälikut moodustavad kaashäälikuühendi. Häälikuühendite õigekiri ei lähtu hääldusest, vaid peab järgima reegleid: Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega (nt kuplid, aktus, purke, värske, mõtlik, monarh jt) · ERANDID! Ükski täht ei lange sõnast välja, st kaashäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks (mõnikord kolm) samasugust tähte: 1. liide -gi, -ki ees - tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki; 2

Eesti keel

2

doc

Häälikuortograafia

Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis: andma - andsin, andke; moodne ­ moodsa; õigeaegne ­ õigeaegselt

Eesti keel

9

docx

9.klassi eesti keel

EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiseli

Eesti keel

22

doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ........................................................

Eesti keel

24

pptx

Sissejuhatus ortograafiasse

ORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid.  TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k

Eesti keel

Kommentaarid (1)