Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keeleuuendused 2012 (0)

1 Hindamata
Punktid
Üldreegel
Tegusõnad  kirjutatakse  teistest sõnadest lahku: 
Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud 
kontrolltöö.
Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või 
sõnaosa ja tegusõna  lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise 
suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada:
Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, 
häbimärgistama.
Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku.
Ühendtegusõna -  määrsõna + tegusõna:
Ette võtma, alla andma, tagasi  tulema .
Väljendtegusõna – käändsõna + 
tegusõna:
Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama
Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt.
Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi  lauses  
ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema 
esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu 
pidama )
Keeleuuendused 2012
võib-olla            võibolla  
Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse 
algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed

näiteks  antiikaeg , augustiputšdekabristide ülestõusiseseisvuse taastamine
juuniküüditaminejätkusõdakülm sõdalaulev  revolutsioon märtsipommitamine
oranž revolutsioonpronksiöö, rahvusliku liikumise aeg,  reformatsioon suvesõda
vabadussõdavaikiv ajastu valgustusajastu varauusaeg ;
 Austerlitzi lahingBalti riikide iseseisvumineEesti Vabariigi väljakuulutamine
esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk  Pihkva   konverents Mahtra  sõda
Nõukogude Liidu lagunemine Prantsuse revolutsioon Spartacuse ülestõus Vilniuse  
veresaun, Yayoi periood 
(Jaapani ajaloos).
Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada 
ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega
, näiteks 
JäälahingJüriöö ülestõusKolmekümneaastane sõdaLaste ristisõdaMadisepäeva 
lahing
PõhjasõdaPärtliööRooside sõda Seitsmeaastane  sõdaTeine maailmasõda 
ehk II maailmasõda.
Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised 
tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad
Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku:
allakukkumine või alla kukkumine
, edasiarendamine või edasi 
arendamine, ülestõstmine või üles tõstmine, eemalseismine või 
eemal seismine, valmisõmblemine või valmis õmblemine, 
vastuvõtmine või vastu võtmine, kätteandmine või kätte andmine, 
juuresolija või juures olija, väljavaataja või välja vaataja, edasiõppija või 
edasi õppija, kordaseadja või korda seadja, segiajaja või segi ajaja, 
allakriipsutatult või alla kriipsutatult, tähelepandavalt või tähele 
pandavalt, silmahakkavalt või silma hakkavalt.
Aga kui on iseseisva tähendusega sõnad, siis alati kokku!
Ettekandja , pealtvaataja, nõupidamine, koosviibimine, läbirääkimised, 
ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu, ülevaade, kättemaks, 
ettevaatus, pealetung, kokkumäng, vastuvõtt,  kokkutulek , allakäik, 
kokkulepe, juuresolek, vastuvõtlik, rahulolematu, ettevaatlik, 
tähelepanelik,
väljapaistev  teadlane , silmapaistev kunstnik, lugupeetud  kuulaja
teretulnud külaline, 
teadlane on väljapaistev, külaline on teretulnud, definitsioon on 
läbipaistev, käitumine on 
väljakutsuv, liha on läbikasvanud, ilme on äraseletatud.
Ühend- ja väljendverbituletiste 
kokku- ja lahkukirjutamine
Lubatud nii kokku kui ka lahku:
Äraminev / ära minev külaline
Andeksantav / andeks antav eksimus
Vihmavari  on kokkupandav / kokku pandav
Mahamurdunud / maha murdunud puu
Vastuvõetud / vastu võetud otsus
Tähelepanemata / tähele panemata vead
Kokku!
Liitmäärsõnad, mille puhul kaks kõrvuti paiknevat mistahes sõnaliiki 
kuuluvat sõna on sulanud üheks määrsõnaliseks väljendiks:
Aegamööda,  kusjuures , läbisegi, seepärast
Kui tähendus muutub, siis tuleb mõelda, kas kokku või lahku!
ministri juuresviibimine   vs ministri juures 
viibimine
trepi allakukkumine          vs trepi alla 
kukkumine
sekretäri kättemaksmine vs sekretäri kätte 
maksmine
koera  kätteandja               vs koera kätte 
andja
laste juurdekutsuja           vs laste juurde 
kutsuja
Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Muutumatud sõnad võib kirjutada kokku:
Kas või – kasvõi
Just nagu – justnagu 
Just nimelt – justnimelt
Kui tahes – kuitahes
Mis tahes – mistahes
http://www.emakeeleselts.ee/otsused/ES-keeletoimkond_Muutumatud-s6nad-kokku-lahkukirj-11.06.12.pdf
Varem  kehtinud  põhimõtete järgi kirjutamist ei loeta uuele reeglile 
üleminekul  veaks .

Document Outline

  • Üldreegel
  • Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku.
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Aga kui on iseseisva tähendusega sõnad, siis alati kokku!
  • Ühend- ja väljendverbituletiste kokku- ja lahkukirjutamine
  • Kokku!
  • Kui tähendus muutub, siis tuleb mõelda, kas kokku või lahku!
  • Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Keeleuuendused 2012 #1 Keeleuuendused 2012 #2 Keeleuuendused 2012 #3 Keeleuuendused 2012 #4 Keeleuuendused 2012 #5 Keeleuuendused 2012 #6 Keeleuuendused 2012 #7 Keeleuuendused 2012 #8 Keeleuuendused 2012 #9 Keeleuuendused 2012 #10 Keeleuuendused 2012 #11 Keeleuuendused 2012 #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Allan Männi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
12
doc

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE

Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken

Kirjandus
12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine
7
doc

12-kl Kokku- ja lahkukirjutamine

NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken täiendsõna, mitte põhisõna juurde) ■ Lühenenud nimi-ja omadussõna Inimsugu, kuningriik ■ Täiends

10. - 12. klassi kirjandus
Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

Kokku­ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, tornikell, rongipilet si

Eesti keel
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun