Vasallivanne oli püha ja selle murdmine oli taunitav. Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks Rüütliks saamine Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-
Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema
truudusvande ainult omaenda senjöörile, mitte senjööri senjöörile, siis puudus ka senjööril õigus käsutada oma vasalli vasalle. Kui läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandad neid isalt pojale- pärusvaldused. Feodaalide seiklus-ja saamafimu põhjustas kodusõdasid, selle tagajärjel nõrneges kuningavõim ja suurendas poliitilist ebastabiilsust Lääne- Euroopas. · Rüütliseisus e. Sõjameheseisus oli oma päritolult ja sotsiaalselt positsioonilt üsna mitmepalgeline. Pärinesid ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest) Erinevates kohtades kandsid erinevaid tiitleid ( Ger. Hertsog ja Frangi riik krahv). Kõikidel polnud lääni- elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda maid ringi otsides teenistust. Kuna feodaale ühendas sõjameheseisus, proovisid
19. peatükk Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. Feodaalkorra olemus põhines senjööri (annab maad) ja vasalli (saab maad) suhtel. Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes Milline oli keskaja ideaalne rüütel? 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu sa...
Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed keskaegsed kirjamehed terminit "rüütellikkus", kuid iga autori puhul oli selle tähenduses erinevusi. Mõnikord tähistas see elukutset, teinekord sotsiaalset klassi, ilukirjanduslikes teostes nagu "Rolandi laul" tähistas sõna "rüütellikkus" väärikat tegutsemist lahingus. Alates 12. sajandist hakati rüütellikkuse all mõistma erinevate moraalsete, religioossete ja
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
Referaat Rüütlid ja Linnused 7a klass Artur.Andreitsuk Kes oli rüütel? Rüütel oli ratsasõjanik, kes said isandalt tasuks oma teenistuse eest maavalduse koos talupoegadega. Talupojad maksid rüütlile andamit, sellest sai rüütel toita ennast ja oma peret ning hankida endale vajaliku sojavarustuse. Rüütli varustuse kõige kallim osa oli tema sojaratsu. Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.–11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivo...
allkirjastama ,,Suurt vabaduskirja". see kinnitas alamate õigused. Prantsusmaal kutsus 1302.a Philippe IV kokku generaalstaadid ehk seisuste esindused. Neid kutsuti kokku tihti, kui üldmõju riigiasjadele jäi lahjemaks kui Inglismaal. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhetele.Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvabdega. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Kirik pani
vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna elu juhtis raad, aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg sai vabaks. rüütliseisus kuj Lääne- Europ 10.11. saja vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13.saj muutus päritavaks suletud seisuseks. Kuj rüütlikirjandus(nt Graalist, Arthur). Rüütlieetika-seisuseuhkus, truudus ja ustavus. Rüütlivoorused-olid oma seisuse raames ning mitte võõraste/alamate suhtes.14.16. saj kaotas rüütlitest sõjavägi tähtsuse, sulas ühte alamaadliga Turniirid näidati sõjalisi oskusi rahuajal
Keskaegse rüütli maailm Rüütel oli madalaim lääniaadlike seisus keskajal, mis kujutas endas raskerelvas- tuses ratsasõjamehi. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.11.sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. 12.13. sajandil muutus rüütliseisus päritavaks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjööril...
Kuningad kutsusid generaalstaate kokku ka muude küsimuste arutamisel, kuid nende mõju riigiasjade otsustamisel ei olnud kaugeltki nii suur kui Inglismaal. Genreaalstaatide eripäraks oli see, et kõik esindajad kogunesid ja hääletasid eraldi. Nii Inglismaal kui ka Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis oli tugev ja hästi toimiv kuningavõim, ning seisuste esindajad kaitsesid kõikide õhiskonnakihtide huve. Jutustamine: Rüütliseisus ja Rüütliks saamine (136-137) Keskaegne rüütliseisus oli väga mitmekesine nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas siis Rooma aristrokraatiast või germaani suurnikest. Germaani järglased kandsid hertsogi, Frangi riigi kuninglikud asevalitsejad aga krahvi tiitlit. Neil suguvõsadel olid tavaliselt suured maavaldused, mida sõjameestele lääniks anti. Ise nad aga ei pruukinud kellelgi vasallivannetki anda.
kuningas kui ka Normandia hertsogina Prantsuse vasallina olev valitseja teadis, kuidas seda vältida, nimelt pidid kõik Inglise vasallid, sõltumata, kas nad olid otseselt kuninga või mitte, andma truudusvande kuningale. Peale selle hakkas Inglismaal juba 11. sajandil kujunema tsentraliseeritud riigiaparaat, milleni jõudmine oli küll vaevarikas, ent kahtlemata oli Inglismaa kõrgkeskaja algul kõige tugevama kuningavõimuga riik (eriti Henry II ajal). 2. Rüütliseisus Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et
Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj. Lääniaadlike seisus. Põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Sakrament Kristuse seatud püha toiming, vanne, milles Jumal annab oma sõna ja sellega annab meile armu. Haridus ja teadus: Õppevormid: loengud, väitlused. Kõik toimus ladina keeles. Milline roll oli varakeskajal kloostril? Varakeskajal oli peamine haridusasutus klooster, kus õppisid vaimulikud. Klooster ning hiljem ka kiriku kool oli ladina keeles. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle mee...
Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike
Rüütlikultuur Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada. · Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta. 3. Milles avaldus keskaegse rüütlise...
Need olid eelduseks põllumajanduse arengule ja toitumuse paranemisele. Rahvaarvu ja põllumajandussaaduste kasv sai aluseks sel ajal toimunud linnaelu taastumisele ja linnastumisele. Tekkis keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus ja paavasti võimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus, see avaldus muu hulgas soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Seejärel tekkis feodaalkord, kujunes rüütliseisus ja õukondade teke. Milles avaldus rüütlikultuur? Kõik saab alguse kasvatusest, nii ka rüütlitel. Rüütlikasvatus oli keskajal väljakujunenud poisslaste kasvatusmeetood nende kasvatamiseks sõjameesteks ja rüütliteks. Seitsme aastaselt anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Viieteist aastaselt sai neist
Kõrgkeskaeg kui rüütlikultuuri kuldaeg Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur. Milles täpselt avaldus rüütlikultuur? Rüütlilt nõuti päritolule lisaks rüütlile kohast kasvatust ja treeningut. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena olles paaz patrooni juures, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Umbes 15 aastaselt sai temast kannupoiss ehk rüütli relvakandja ja saatja. Samal ajal õppis poiss ka võitlusvõtteid. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Et saada rüütliks, tuli anda tõotus, et pead rüütlireeglitest kinni, milleks olid: ·Olla aus ja õiglane ·Tuleb kuuletuda vanema...
Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul · Ballaad refrääniga tantsuta laul
Vaimulike ülesandeks oli palvetada ja kõigi inimeste hingeõnnistuse eest hoolt kanda. Feodaalid, nende ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Nad korraldasid ka rüütliturniire. Talupojad, nende ülesandeks oli vaimulike ja feodaalide ülevalpidamine ja toitmine. Pidid tegema teotööd, maksma renti, viima mõisa loomi ja vilja ning toiduaineid. Talupojal võisid olla tööriistad ja kariloomad. Sai kasutada mõisa maad. Perekond võis olla. 5. Rüütliseisus Rüütliks saamisel oli väga oluline päritolu, kasvatus ja sõjaline treening. Rüütliks saamise etapid: paaž, kannupoiss. Paljud rüütlid omasid väikest küla ja elasid seal, kuid rüütlid kellel polnud küla elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda ilma ja otsisid endale sobilikku senjööri ja teenistust. Vabal ajal käisid rüütlid jahil ja korraldasid rüütliturniire. Rüütlikirjandus koosnes kolmest osast: kangelaseepostest, rüütliromaanidest ja armastusluulest
Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. 3.Rüütliks saamine Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti siis häid kombeid ja rüütlioskusi. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid
Feoodidest said perekonna pärusvaldused. Kuningate suutlikku vasalle oma võimu all hoida vähenes, see nõrgendas kuningavõimu nin suurendas poliitilist ebastabiilsust. Lääne-Euroopa killustatud ning Frangi riigi lagunemine oli paljude ajaloolaste meelest kaootiliselt arenenud feodaalsuhete tagajärg. Feodaalid võitlesid Ristisõdades ristiusu eest. Kui varem oli nende ajaviiteks tülitsemine, riisumine ja tapmine, siis Ristisõdade ajal kujunes välja rüütliseisus ning rüütlieetika. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüütlite kaudu tungis ka teistesse rahvakihtidesse rüütlivoorusi ja ausust. Euroopa tööstus sai ristisõdadest uut hoogu. Puuvillane riie, musliin, siidriie, samet ja paber olid idamaades juba ammu tuntud, eurooplastele said neist alles ristisõdade ajal teada. Suhkrupilliroo, maisi, riisi, kanepi, lina ja puuvilla kasvatamist õppisid eurooplased samuti ristisõdade ajal
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (selgita 2 tunnusega)? Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasalille kasutada ehk läänistas talle maatüki koo seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall pidi nõu senjöörile nõu andma ja tegema senjööri tütrele kingituse ning maksma lunaraha. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2 näidet). Suurematel vasallidel oli omakorda väikevasalle. Kuid nemad ei pidanud alluma oma senjööri senjöörile. Pealegi võtsid paljud feodaalid maid lääniks erinevatelt senjööridelt. Senjööride tüli korral ei teadnud vasallid kummale senjöörile truu olla. Maid (lään e feood) pärandati edasi oma poegadele. 3. Milles ava...
Feodalism Feodalismi peamiseks tunnuseks olid vasalli ja senjööri vahelised suhted. Aga kas see siiski oli sellele ühiskonnale hea ning kas see oli pööre ühiskonnas. Sellest arutluses räägin sel-lest ja toon oma arvamuse. Feodaalkord kujunes välja varakeskajal, mis tomus järk-järgult ning lõplikult kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Fra...
Kontrolltöö-Ajalugu nr 3. Küsimused: 1. Feodaalkord ja rüütliseisus 2. Vaimulikud rüütliordud 3. Aadlike elulaad 4. Rüütlikultuur 5.Talupojad ja pärisorjus Vastused: 1.Terve keskaja ühiskond toimis feodaalühiskonna põhimõtetel. See tähendas seda, et vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu :
Kõrg- ja hiliskeskaeg Ajalised piirid Kõrgkeskaeg: XI-XIII sajand. Arenes põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid linnad. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatud asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks. Toimusid ristisõjad. Viikingite retked lakkasid. Tähtsamad riigid: Norra, Rootsi, Taani, Poola, Ungari, Saksa-Rooma riik, Prantsusmaa, Kiievi-Vene, Cordoba kalifaat, Bütsantsi keisririik. Hiliskeskaeg: XIV-XV sajand. Katkuepideemia tõttu pidurdus mõneks ajaks Euroopa kiire areng, kuid Euroopa toibus ning sellega seoses hakkas keskajale iseloomulik feodaalkord mitmes piirkonnas järk-järgult murenema. Feodaalkord Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. See seisnes sõjaväeteenistuses, nõuannetes, lunaraha maksmise toetuses senjööri vangilangemise k...
Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3. Feodaalkord ja rüütliseisus: feodaalkord, kuidas saadi rüütliks, rüütlieetika. Feodaalkord- Põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla , vastu sai ta maad mida kasutada. Vasall pidi senjööri teenima. Rüütliks saamine- Rüütliks saadi, algselt tänu päritolule, ja hiljem pidi minema 7 aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks.
Rüütlid ja rüütlikultuur Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vib...
põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1453, Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lagunemisest 1492 ,Ameerika avastamisest või reformatsiooni algusest Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest
areng oluline? Leiutati pealtvooluvesiratas, mis pani liikuma rasked haamrid ja tõstukid. Kui vesiratas ühendada sepalõõtsaga sai sulatusahjudes saavutada senisest kõrgemat temperatuuri,mis võimaldas rauda täiesti vedelaks muuta. Nii sai Euroopas alguse malmivalamine ning malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 4. Millised muutused toimusid sõjanduses? Jalaväe osatähtsus hakkas suurenema ning raskeratsavägi ja koos sellega kogu rüütliseisus hakkas tähtsust kaotama. 5. Mis aitas kaasa kirjasõna levikule? Miks oli kirjasõna suurem levik oluline? Trükikunsti leiutamine nii muutusid raamatud odavamaks ja kättesaadavamaks. See võimaldas hariduse ja teaduse senisest kiirema arengu. 6. Millist kasu said raharendile üleminekul talupojad, millist kasu feodaal ehk maaomanik? Talupoegadel tekkis huvi rohkem toota ja võimalus raha koguda. Feodaalid hakkasid lubama
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
Moldaavia, Uural, Mari, Mordva, Udmurtia, Taga-Karpaatia), külastanud mitmeid välisriike (Soome, Ungari, Mongoolia, USA, Kanada, Prantsusmaa, Austraalia, Uus-Guinea, Singapur, Tai, Poola, Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Taani, Holland, Belgia, Luksemburg) . Enam kui kolm aastat tagasi andis prantsuse suursaadik Eestis Prantsuse riigi nimel kirjanikule, tõlkijale ja mõtlejale Arvo Valtonile üle väärika Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni, millega kaasneb rüütliseisus. Orden viis kirjamehe esimese eestlasena seltskonda, kuhu kuuluvad kirjanikest näiteks James Joyce, William Faulkner ja Allen Ginsberg, aga ka näiteks David Bowie, Leonardo DiCaprio ja Meryl Streep. Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordenil (Ordre des Arts et des Lettres) on kolm järku, millest Valton pälvis rüütli (chevalier) oma. Autasu annab Prantsuse riik välja 1957. aastast, tunnustamaks väljapaistvat kirjandus- või kunstialast tegevust.
Ajaloo kontrolltöö I ( 3 kursus ) 1)Bütsants; Kui rooma riik lagunes, hakati Ida poolset osa kutsuma Bütsantsiks, mille pealinnaks oli Konstantinoopol. Valitses keiser, kelle ülesandeks oli mõista kohut, anda välja seadusi, juhtida sõjaväge. Nõu andis keisrile senat. Maakondi valitsesid väejuhid ehk strateegid. Sõjaväe moodustasid peamiselt talupojad. Maatükk hakkas vaesuma, nõrgenes ka Bütsantsi riik. Majanduslikuks keskuseks oli pealinn Konstantinoopol, mille kaudu toimus ka kauplemine Hiinast, Indiast kuni Euroopani. Oma hiilgeajal oli Bütsants rahvarohke ja väga rikas ( 100 000 inimest). 2)Feodaalkord; ühiskonnakorraldus, mis jaguneb kihtideks: vaimulikud, sõjamehed, talupojad. Aluseks oli vasalli ja senjööri vaheline suhe. 3)rüütliseisus; Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest. Olid hertsogid( germaani väepealike pärijad), krahvid( grangi riigi kuninglikud asevalitsejad), ...
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
truudusvannet kõikidelt ülikutelt. 6. Seisuste esinduskogud. a. Inglise parlament 1265: · Kuninga vastuolud vasallidega tingisid vajaduse esinduskogu järele. · Parlament koosnes ülemkojast (kõrgvaimulikud ja suurfeodaalid) ja alamkojast (alamaadel ja -vaimulikud, linnade esindajad). · Talupoegi pidid esindama nende isandad. · Parlament kaitses kõiki ühiskonnakihte. Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine:
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus
ja joonevahed 12 sajand: võetakse kasutusele kandilised noodipead 13 sajand: meenutab meie omi Ilmalik muusika Pole jälgi, kirjapanek puudub. Esimesed noodid seotud rüütlimuusikaga. Muusikal eriline koht, kui rüütel muutus tundlikuks seoses südamedaamiga. Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel laulis oma kangelastegudest, tunnetest. Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise seda teha ei suutnud. Rändmuusikutel võimalus õukonnas tööd saada, rüütel võis palgata. Rüütlilauliku nimetus: Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur Põhja-Prantsusmaal – truväär Saksamaal - minnesinger Lauludele ei pandud kirja autoreid. Rüütlid ei pannud ise oma laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e
ning otsis sobivat teenistust. Enamik neist lootis siiski saada endale lõpuks maa ning tänu sellele ka kindla tuluallika. Üha enam hakati tähtsustama rüütliseisust ning tänu sellele hakkasid suurnikud (ka kuningad) eriti rõhuma, et nad on eeskujulikud sõjamehed. Sellele aitas kaasa ka kirik, pannes rüütleid teenima ristiusus ideaale. Kirik astus vastu feodaalsõdadele, kuulutades seal piirkonnas rahuaja. Kõrgkeskajal muutus rüütliseisus järk- järgult päritavaks aadli seisuseks. Et rüütliks saada, pidi olema kindel kasvatus ja sõjaline treening. 7. a teenistust aadliperekonnas paazina, kus õpiti käitumist ja häid kombeid. 15. a hakati kannupoisiks ehk rüütli relvakandjaks ja saatjaks. 20. aastaselt löödi ta pidulikult rüütliks. Rüütlitelt nõuti kahte omadust: vahvust (et ta võitleks vastavalt reeglitele ehk ausalt) ja
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
Vasallide tähtsus oli alguses väike. Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile. Seda aega isel enim just rüütliga seotud rituaalid. Rüütlite ajastu. Tekkisid kivikindlused. Kõrgekeskajal ei kandnud rüütlid raudrüüd.Põllumajanduses võeti kasut mitmeid uuendusi: ratasader, rangid (hobune kui künniloom), kolmeväljasüsteem. Seoses külvipindadega laiendamisega langetati ulatuslikult metsi. Elanikkonna kasv. Toimus sakslaste kolonisatsioon, mis tõi kaasa Läänemere
1096-1099 vallutati Jeruusalemm ja rajati ristisõdijate riigid IV ristisõda. 1202-1204 Lääne kiriku rünnaks Ida kiriku vastu Sõdade tulemused 1. Jeruusalemma tagasi vallutamine kristlaste kätte ei õnnestunud. 2. Tugevnes kristliku ja islami maailma vastasseis. 3. Avardus Eurooplaste maailmapilt. 4. Tugevnes Vneetsia ja Genova positsioon Vahemerel. Uuendused : hügieeni järgimine, saunad, püssirohi, saunad. Feodaalkord ja rüütliseisus Vasall lääni valitsev väikefeodaal Paaz tulevase rüütli esimene teenistus, Senjöör isand,maaomanik,kes jagas lääne õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid Rüütel elukutseline raskeratsaväelane Kannupoiss tulevase rüütli teenistus rüütli Aadel pärilike eesõigustusega kõrgem relvakandja ja saatjana, õppis võitlusvõtteid seisus Bilda vastukaalukatapult e
ristisõdijate riigid. Aastal 1187 vallutas Egiptuse valitseja Saladin Jeruusalemma tagasi. Kolmandas ristisõjas võitlesid Lääne- Euroopa kõige silmapaistvamad valitsejad (nt. Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda). Neljandas ristisõjas vallutati ja rüüstati Konstantinoopol. Ristisõjad ei andnud küll loodetud tulemust, kuid mõjutasid siiski tuntavalt Euroopa arengut ja õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Kogu sellist süsteemi nimetati feodalismiks ehk läänikorraks. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga läänistas talle maatüki koos talupoegadega (Läänidest said perekonna pärusvaldused, kui neid pärandati isalt-pojale). Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige ilmuma sõjaväeteenistusse. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Tegelikult kujunesid feodaalsuhted
aastal kokku generaalstaadid, eesmärgiks maksude küsimuse arutamine ning abi riigiasjade otsustamises (mõju võrreldes Inglise parlamendiga väike; eripära kõik seisused kogunesid ja hääletasid eraldi) · Nii Prantsusmaal kui Inglismaal kujuneb välja TSENTRALISEERITUD MONARHIA: mõlemas riigis tugev ja hästi toimiv kuningavõim, seisuste esindused kaitsevad kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorra olemus. · Põhineb senjööri ja vasalli suhtel: vasall senjööri kaitse all, aga senjöör annab vasallile kasutada (e. läänistab) maatüki koos seal elavate talupoegadega · Vasall on kohustatud senjööri ustavalt teenima (kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma) · Vasalli kohustused kinnitati truudusevandega. · Vasall kohustatud 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenima. · Vasallide õigus ja kohustus oli senjöörile nõu anda.
Sisepoliitikas tähendas see kuningate kohustust kaitsta kirikut temale usaldatud Jumalariigi territooriumil. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kelle ülesandeks oli ühiskonna kaitsmine. Läänikorra kujunemine: Keskaja põhiliseks sõjaliseks jõuks oli rüütlite raskeratsavägi. Kujunes sõjameeste kiht ehk rüütliseisus. Feodaalkord ehk läänikord põhines feodaalsuhetel ehk vasalliteedil. Ratsaväe loomiseks anti sõjameestele maa benefiitsina (eluaegseks kasutuseks) koos talupoegadega. Esialgu ei olnud see pärandatav. Selline reform tugevdas esialgu ka keskvõimu maavalduse saanute kihist sai mõneks ajaks Karolingide dünastia sõjaline tugi. Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht (hertsogid, parunid, krahvid, markiid) neile
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
1.Feodaalkord ja rüütliseisus Senjööri ja vasalli suhted-Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada e läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri sutavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Kuna läänistatud maatükki nim feoodiks e lääniks, siis nim kogu süsteemi feodalismiks e läänikorraks. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati
maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi nende valdused piirdusid tavaliselt vaid väikese külaga. Rüütlid, kellel isiklikku lääni ei olnud, leidsid teenistust senjööri kaaskonnas või rändrüütlina. Suurfeodaalid pärinesid tavaliselt omaaegse rooma aristokraatia või germaani hõimupealike järeltulijate hulgast ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
