Viikingi, keldi ja germaani hõimud (0)

Viikingid olid muinas- skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg ). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev , mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu .
*Ruunikiri. vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. * Ruunikivid olid mälestus-, austus - ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse . Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid . Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale , või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst.
Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Neil kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud . Ülerahvastatuse tõttu tungisid keldid Väike- Aasiasse , Kreekasse ja Itaaliasse.
Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised.
Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja ( rukis , nisu, oder, kaer , hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid (õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi , lambaid , sigu ja koeri . Roomlastelt võeti üle kodukass . Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks . Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. Roomaga suhtlemine tutvustas germaanlastele rooma kultuuri ja ristiusku ning koos sellega hakkas taanduma nende rahvakunst. Nende rahvakunstil on sarnasusi rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka ende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament . Iseloomulik on abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine . Sagedasti kujutati metsikuid fantastilisi loome või linde. Nad tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade kaunistusi.