Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"laar" - 308 õppematerjali

Laar

Kasutaja: Laar

Faile: 0
8
ppt

Mart Laar

aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 1983­1986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 1986­1990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990­1992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 1992­1994 · VIII Riigikogu 1995­1999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 1999­2002 · IX Riigikogu 2002­2003 · X Riigikogu 2003­2007 · XI Riigikogu 2007­, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees · Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007­ Esinduskogud · Eesti Kongress · Eesti Komitee 1990­1992 · EV Ülemnõukogu 1990­1992 · Põhiseaduse Assamblee 1991­1992 · VII, VIII, IX, X Riigikogu ·...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
7
doc

Mart Laar

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mart Laar Referaat Koostaja: Mark Gabriel Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008-11-27 Valisin Mart Laari, sest ta on huvitav poliitik, kes on olud kõva tegija alates eesti iseseisvumisest ja aitab praegu oma kogemustega teisi riike, kes on saavutanud juba iseseisvuse.Praegu aitab ta Gruusial sõjajärgsest olukorrast taastuda. Referaadi koostamise käigus tahan rohkem Mart Laarist teada saada. Sooviksin teada saada millised autasusi ta on saanud ja milliseid raamatuid kirjutanud. ELULUGU Mart Laar on sündinud 22.aprillil 1960. aastal. Sünnilinnaks on Viljandi. Mart Laar on abielus ja tal on kaks last.Poeg ja tütar. Ta õppis Tallina 46. keskooli kunstikallakuga klassis. Peale keskhariduse omandamist läks Mart Laar Tartu ülikool...

Ühiskonnaõpetus - Põhikool
31 allalaadimist
1
rtf

Mart Laar

aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik ja ajaloolane. Ta on olnud Eesti peaminister 1992­1994 ja 1999­2002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Aastatel 1992­1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998­2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Tartu Ülikooli ajaloomagister 1995, doktor 2005. Rahvusvaheliselt on Mart Laar silma paistnud eelkõ...

Kirjandus - Keskkool
14 allalaadimist
2
doc

Rooma

Etruskid ­ Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal ­ X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid ­ vaesed koda...

Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist
8
pptx

Jakob Hurt eluloo info

juuli 1839 Himmaste küla ­ 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 1865­66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868­72 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 1872­80 Otepääl ja 1880­1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­ 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rah...

Kirjandus - Põhikool
8 allalaadimist
6
doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

Kontrolltöö: Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine (konspekt, õpik§43,44,45,46,47); Eesti taasiseseisvumine (konspekt); Saksamaa: SDV, SLV, ühinemine (konspekt, õpik §31). Saksamaa Lääne-Saksamaa ehk Saksa Liitvabariik(SLV) tõusis järjekindlalt Konrad Adenaueri juhtimisel kõrgemale. Majandus kasvas jõudsalt, sõjavaremed kadusid ja sakslaste eneseusk taastus. Eneseusu taastumisele aitas kaasa Adenaueri ja kristlike demokraatide õpetus, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista. SLV majanduslik edu saavutati sõjaliste kulutuste puudumise, saksa töökuse ja Ameerika finantsabi koostoimel. Sakslased ei murdunud häbi all, vaid leppisid kogunisti ära Prantsusmaaga ja naaberriigid alustasid koostööd majanduse vallas, mille tulemusena pmst arenes välja Euroopa Liit. Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel sai Saksam...

Ajalugu - Keskkool
86 allalaadimist
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti. Venelaste katsed 7 järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061.a vabastasid eestlased. *Vana- Vene riigi lagunedes 11. sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt. 3) Suhted balti hõimudega: *Sõditi, kaubeldi ja rüüstati võrdselt. Tase oli võrdne. Käis tihe kaubavahetus. *Suhteid teravdas idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. *Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. 4) Suhted viikingitega: *Aktiivselt kaubeldi. Väga populaarne kauplemiskoht oli Ojamaa. *Vastastikku sõditi. *Pärast skandinaavlaste ristiusustamist lõpetasid viikingit oma sõjaretked Eestisse ära. *Ei ole teada, kas Eestis toimus hulle taplemisi või võitlusi, sest andmed puuduvad, kuid Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus. *Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia-kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm. Paljudel juhtudel on tehu ohvrianniga. Viikingiaja hõbevarad olid enamasti peidetud elamute lähedusse. *Enamik talusid ja külasid paikn...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
3
doc

Tänapäeva maailm

abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha SRÜ...

Ajalugu - Põhikool
58 allalaadimist
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingim...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
477 allalaadimist
6
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada r...

Ajalugu - Keskkool
524 allalaadimist
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu - Keskkool
188 allalaadimist
17
doc

Eesti elu 1950-1960. aastatel

1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine ­ rehabiliteerimine ­ nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine. 1959. aasta...

Ajalugu - Keskkool
118 allalaadimist
2
doc

Johann Voldemar Jannsen

mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik neis...

Kirjandus - Põhikool
35 allalaadimist
4
doc

valitsemine ja avalik haldus

Rahvas valib parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse, kes annab parlamendile aru. Parlament valib presidendi. Riigipea kujutab erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nim. president ametisse kõrged ametnikud(diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi(kõned, autasustab, võtab vastu välisriikidepoliitikuid). Nt Eesti, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, sveits, Iirimaa Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur, täidab riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähts...

Avalik haldus - Keskkool
307 allalaadimist
11
doc

Peeter I

3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust. Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis. Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil. Lk. 8 Peeter I surmast. Lk. 9-10 Pildid. Lk. 11 Kasutatud kirjandus. Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust. Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitses vaesus...

Ajalugu - Põhikool
67 allalaadimist
2
doc

Astmeline või võrdeline tulumaks?

Astmeline või võrdeline tulumaks? Eestis kehtib hetkel võrdeline ehk ühetaoline ehk proportsionaalne tulumaks, mis tähendab, et maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest. Eestis on tulumaks hetkel kõigile 22%. Proportsionaalne tulumaks on peale Eesti veel ka Leedus, Lätis, Venemaal, Serbias, Ukrainas, Slovakkias, Gruusias, Rumeenias ja Makedoonias. Viimastel aastatel on ka Taani, Soome ja Inglismaa kaalunud üleminekut võrdelisele tulumaksule. Hetkel on seal veel astmeline ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab maksusüsteemi, kus maksumäära suurus kasvab vastavalt brutotulu suuruse kasvamisele. Vikipeediast leiame progressiivse tulumaksu selgituse vaba aja näol. Oletame, et vaba aeg on mingi kaup. ,,Progressiivne tulumaks tooks inimestele kasu, suurendades nende vähest vaba aja hulka kellegi staatust muutmata. Rohkem võrdsust teeninduspotentsiaali jaotuses teeks tuluhierarhias tõusmise suhteliselt lihtsama...

Kodanikuõpetus - Keskkool
97 allalaadimist
15
doc

Jüri Uluots

klass Maria Paat Jüri Uluots Referaat Juhendaja: Õp. Antti Leigri Suuremõisa,2006 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 ELULUGU...................................................................................................................4 TEENISTUSKÄIK...................................................................................................... 8 TEOSED...................................................................................................................... 8 TEENETEMÄRGID....................................................................................................8 JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 ­ 18. september 1944)...

Kirjandus - Põhikool
27 allalaadimist
4
doc

Juudid

Põhiliselt viitab see mõiste juute inimajaloo jooksul tabanud ahistamistele, kuid selle kõrval ka nendega seotud eelarvamustele. Ahistamistega on pilt üsna selge: kui common sense ka ei mäleta juutide väljaajamist nende iidselt kodumaalt, keskaegseid juudipogromme Prantsusmaal ja Hispaanias ning XIX sajandi rafineeritud rõhumist kogu Euroopas ja Vene Impeeriumis (ehk kus iganes juute ka leidus), siis II Maailmasõja aegne juuditapatalg on õõvastava näitena inimloomuse pimeda poole kohta avalikkuse mällu söövitatud. Samuti elab see mälestus siiani edasi inimestes, kes selle sõja ajal osutusid olema teine teisel pool okastraati. ... Juutidega seotud eelarvamused ja mõttestambid on aga salvestatud ühiskondliku mälu varjatumatesse soppidesse, kui kaastundest tiivustatud teadmine ajalool...

Kirjandus - Kutsekool
40 allalaadimist
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida vaherahu (O...

Ajalugu - Keskkool
502 allalaadimist
17
doc

Eesti peaministrid

Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar .......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte...

Eesti keel - Põhikool
37 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun