Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"laar" - 308 õppematerjali

Laar

Kasutaja: Laar

Faile: 0
thumbnail
8
ppt

Mart Laar

MART LAAR MART LAAR · Mart Laar on sündinud 22. aprillil 1960. a Viljandis. · On Eesti poliitik ja ajaloolane. · Ta on olnud Eesti peaminister 19921994 ja 19992002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Bublica Liidu esimees Töökohad · Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 1983­1986 · Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja 1986­1990 · Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990­1992 · VII Riigikogu 1992 · Eesti Vabariigi peamininister 1992­1994 · VIII Riigikogu 1995­1999 · IX Riigikogu 1999 · Eesti Vabariigi peaminister 1999­2002 · IX Riigikogu 2002­2003 · X Riigikogu 2003­2007...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Mart Laar

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mart Laar Referaat Koostaja: Mark Gabriel Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008-11-27 Valisin Mart Laari, sest ta on huvitav poliitik, kes on olud kõva tegija alates eesti iseseisvumisest ja aitab praegu oma kogemustega teisi riike, kes on saavutanud juba iseseisvuse.Praegu aitab ta Gruusial sõjajärgsest olukorrast taastuda....

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mart Laar

Mart Laar Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik ja ajaloolane. Ta on olnud Eesti peaminister 1992­1994 ja 1999­2002. Alates 26. maist 2007 on Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Aastatel 1992­1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998­2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale. Ta valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega. Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Lõpetas 1978 Tallinna 46. Keskkooli ning...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Etruskid ­ Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Asub seitsmel künkal ­ X saj eKr kujunes asula Palatinuse künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid ­ vae...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Jakob Hurt eluloo info

juuli 1839 Himmaste küla ­ 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 1865­66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 1868­72 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 1872­80 Otepääl ja 1880­1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870­83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872­ 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli j...

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

Kontrolltöö: Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine (konspekt, õpik§43,44,45,46,47); Eesti taasiseseisvumine (konspekt); Saksamaa: SDV, SLV, ühinemine (konspekt, õpik §31). Saksamaa Lääne-Saksamaa ehk Saksa Liitvabariik(SLV) tõusis järjekindlalt Konrad Adenaueri juhtimisel kõrgemale. Majandus kasvas jõudsalt, sõjavaremed kadusid ja sakslaste eneseusk taastus. Eneseusu taastumisele aitas kaasa Adenaueri ja kristlike demokraatide õpetus, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista. SLV majanduslik edu saavutati sõjaliste kulutuste puudumise, saksa töökuse ja Ameerika finantsabi koostoimel. Sakslased ei murdunud häbi all, vaid leppisid kogunisti ära Prantsusmaaga ja naaberriigid alustasid koostööd majanduse vallas, mille tulemusena pmst arenes välja Euroopa Liit. Adenauer: aktiivne antifasist, lisaks ei sallinud kommuniste; tema juhtimisel...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu I kokkuvõte

MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17..........................................................2 2. MUINASAJA KULTUURID, lk 18-29.........................................................................................4 3. MUINASUSUND, lk 52-57........................................................................................................6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51................................................................7 5. MUISTNE VABADUSVÕITLUS, lk 64-89...............................................................................10 6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119.........................................12 7. EESTI KESKAEG VANA-LIIVIMA SISE- JA VÄLISSUHTED 13.-16.SAJANDIL, lk 90-119, 132-135...................................................................................................................................... 14 8. EESTI KESKAEG: LINNAD, KAUBANDUS JA...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tänapäeva maailm

abiks.pri.ee Mõisted Massikultuur -keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Feminism -naisõiguslaste liikumine Augustiputs -vanameelsete riigipöördekatse NSVL-s, 1991.aug. Toitluskriis -toidupuudus maakeral The Beatles -menu ansambel 60-ndad ABBA -Rootsi menubänd 70 ÜRO -Ühendatud Rahvaste Organisatsioon G-7 -suur seitsmik (USA, Kanada, Saksa, SB, Jaapan, Prants., Itaalia+Ven=G-8 Julgeolekunõuk. -ÜRO tähtsaim otsustusorgan Globaalprobleem -kogu maailma puudutavad probleemid Ekstens. maj.pol. -kehv majandustegevus, vana tehnika, kulutatakse palju Referendum -rahvahääletus Kasvuhooneefekt -globaalprobleem, mis ähvardab maailma soojenemisega Euro -EL ühisraha...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maailm pärast teist maailmasõda

august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest". EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL. 1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse. 3. juuli 1992 jõustus uus Põhiseadus. 20. sept. 1991 presidendi ja Riigikogu valimised. L. Meri. Valitsuskoalitsiooni moodustasid "Isamaa", ERSP, Mõõdukas. Peaminister Mart laar . 1993. okt. kohalike omavalitsuste valimised. 1992 juunis rahareform. 1. jaan 1995 vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1994 aasta juulilepingute alusel lahkusid 31. augustiks 1994 Eestist võõrväed. index.htmlindex.html Copyright © 2000 Brooklyn Duke...

Ajalugu
530 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti elu 1950-1960. aastatel

Erinevalt tänapäevast pidi pulmalaual alati olema ka magustoit, selleks ei olnud mitte kringel ega tort, vaid magustoiduks oli jõhvikakissell bubertiga, tarretis vahukoorega või ujuvad saared (valmistati munavalge vahust). Hommikul anti ka piimaga viljakohvi segu. Ei puudunud ka õlu, mis oli suur meeste ettevõtmine. Seda tehti tublisti rohkem kui igapäev, sest joojaid jätkus küllaga. Pulmadeks telliti laar puskarit, seda siis maitsestati ja tembiti, näiteks kõrvetatud suhkruga. Maapulmades tehti kõik ikka kodus, suhkruga oli tegu, aga pulmadeks ikka hangiti. Kalad ja seened olid pulmalaua jaoks liiga "prostad", igapäevane vaese inimese toit- neid ei pakutud. Põhjuseks võis olla ka see, et ei osatud serveerida. Teistmoodi pidasid setud oma pulmi. Nende pulmad kestsid nädal aega ja sinna viisid pulmalised ise söögi kaasa. Tehti ka leiba ja saia, telliti laar puskarit. Setude...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Johann Voldemar Jannsen

Siiski võib öelda, et Jannseni populaarsus rahva seas oli suurim Pärnu Postimehe päevil. Palju aitas tema langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Kasutatud kirjandus: · Laar , M. (koost.) Eesti Iseseisvus ja selle häving, Avita 2000 · Peegel, J. Eesti ajakirjanduse algus, Tln. "Valgus" 1966. · Eesti ühing "Teadus" Johann Woldemar Jannsen. Tagasivaade 100. Surma- aastapäeval. Tln 1990 · Hennoste, M. Väike Eesti Kirjanduslugu, Tln, Koolibri 1997. · ENE nr. 4. · EE nr. 7....

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
4
doc

valitsemine ja avalik haldus

Poliitiline struktuur- · Fraktsioonid e saadikute rühmad, aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Eesti Keskerakonna fraktsioon- esimees Vilja Savisaar, Reformierakonna frak.- esimees Keit Pentus, Rohelised- Valdur Lahtvee, Rahvaliit- Karel Rüütli, IRL-Mart Laar , Sots- Eiki Nestor. · Koalitsioon (võimul olev) ja opositsioon( pole kaasatud valitsusse) Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda, vastu võtta seadusi Algatab- parlament ja valitsus. Menetleb- juhtivkomisjon. 2-3 lugemist. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse- valijate huvide esindamine- lobism. · Järelevalve valitsuse tegevuse üle...

Avalik haldus
307 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Peeter I

Peale tema surma sai Venemaa valitsejaks tema teine naine Katariina I. 8 Pildid: Peeter I Peeter I noorus aastatel 9 Peeter I teine naine Katariina I 10 Kasutatud kirjandus: 1. A. Tolstoi ,, Peeter I" Tallinn: Eesti Riiklik kirjastus 1952 2. Sulev Mäeväli ,,Ajaloo- ja ehitusmälestusi Tallinnas" Tallinn 1981 3. Helmut Priimäe Uusaeg 2 8.klassile Tallinn 1995 4. Mart Laar , Maria Tilk Ajalugu 5. klassile Tallinn 1997 5. Helmut Piirmäe ,,Maailma ajalugu 1600 ­ 1918" Tallinn 1995 11...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Astmeline või võrdeline tulumaks?

" Ühesõnaga ei too võrdeline tulumaks mittemingisugust kasu rikastele, võttes neilt oluliselt rohkem tulumaksu kui väiksema sissetulekuga inimestelt. Eestis pooldab astmelist tulumaks erakondadest Keskerakond, kuigi tegelikult on maailm teise suunda minemas: progressiivselt proportsionaalsele. Igal aastal läheb riike astmeliselt üle võrdelisele tulumaksusüsteemile. Hiljuti tegi seda Makedoonia ( 2007). Mart Laar on öelnud : ,,Progressiivne tulumaks on välja toodud vaid lihtsameelsete valijate peibutamiseks, seda ei võta tõsiselt ka Keskerakond ise. Eesti mainele ja usaldusväärsusele toob selline tsirkus aga kahju- sest ka maailmas teatakse, et maksudega ei mängita." Maksud maailmas liiguvad võrdelise süsteemi suunas. Soomes on näiteks ainsaks progresseeruvaks maksuks see tulumaksu osa, mis laekub riigieelarvesse. Mina pooldan kindlasti võrdelist tulumaksu...

Kodanikuõpetus
97 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Jüri Uluots

20. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief Peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid. KIRJANDUS · "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" ­ Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 3­17 · Hannes Walter, "Jüri Uluots 1890­1945" ­ Looming 1990, nr. 1, lk. 102­109 · Mart Laar , "Jüri Uluots aastal 1944" ­ Looming 1990, nr. 4, lk. 527­535 9 · Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" ­ Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 5­28 · Herbert Lindmäe, "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" ­ Juridica 2000, nr. 2, lk. 113­121; samas lk. 122­130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 ­ 9. 01....

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Juudid

Kui seda sallivust, kaastunnet või häbi mõne avalduse või teoga eiratakse, järgneb ühiskonna moraalivahtide ning kohaliku või ka rahvusvahelise juudikogukonna suunast manitsev sumin, mis olenevalt olukorrast võib väljenduda nõudmises avaliku vabanduse järele ja tipneda raskustes antud riigi välispoliitilises suhtlemises. Mõned aastad tagasi sai tollane Eesti peaminister Mart Laar rahvusvahelisel tasemel noomida, kui asus kaitsma Harry Männilit ja Evald Miksonit Simon Wiesenthali Keskuse süüdistuste eest. Sarnastesse olukordadesse on sattunud paljud poliitikud üle maailma, kes pole juute kasvõi kaudselt puudutavate avalduste kõiki võimalikke tõlgendamisvõimalusi ette näinud. Eesti tingimustes mõnevõrra tähelepanuväärsem lugu juhtus majanduslehega Äripäev, mis 1998....

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti peaministrid

2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar .......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.........................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16...

Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun