Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pontifekside kolleegium" - 16 õppematerjali

pontifekside kolleegium – 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.
thumbnail
5
doc

Vana-Rooma ajalugu

Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad...

Ajalugu
199 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vana-Rooma kokkuvõte

Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine taha. Seda tõlgendatakse kui vaatamine minevikku ja tulevikku. Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalatest, seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Ka peestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest ametnikest valiti nemad eluks ajaks. Ülesannete järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi . Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Ennustamine oli lubatud riigile ja riiklikele huvidele, seega tegelesid sellega peamiselt riigi poolt määratud preestrid ­ augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest. Kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti Kapitooliumil säilitatud sibülliraamatute poole. Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Rooma mõistete ja isikute seletused

MÕISTED Kuningate aeg ­ aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad ­ Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall ­ tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt ­ müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid ­ riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid ­ suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ­ ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon ­ kliendi eestkostja Klient ­ patroonist sõltuv kaitsealune Res publica ­ nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus ­ Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet ­ valitsemises osalev perekond Magistraadid ­ ig...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium , pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused)....

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

Jumalad kreeka-rooma: zeus-jupiter,ares-mars,hera-juno,Neptunus-poseidon,pluto-hades,demeter-ceres,persephone- prosepina,athena-minerva,Apollon-apollo,artemis-diana,hermes-mercurius,aphrodite-venus,dionysos-bacchus,kronos-saturnus,bestia-vesta. Riik ja religioon. Preestrid olid riigiametnikud(eluaegsed erinevalt teistest). Ülesannete järgi jaotusid preestrid kolleegiumiteks . Tähtsaim 16- liikmeline pontifekside kolleegium, juhiks riigi ülempreester pontifeks maximus. Keisririigi ajal oli see amet imperaatoril. Augustuse aeg austati keisrit jumalana, nõudis, et talle ka ohvreid toodaks ja altareid püstitataks.Jumalate tahtest sõltun kõik, toodi hoolikalt ohvreid. 26.RISTIUSU SÜND. Idamaised ja hellenistlikud usundid. Kuna kreeklased olid hakanud austama idamaiseid jumalusi, levis nende kultus ka üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-laps süles...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas...

Ajalugu
118 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rooma

Algus saarele rändas. Nad jagunesid hõimudeks, suurem oli LATIINID, kes elasid LATIUMI maakonnas. KAPITOOLIUMI künkale rajati kindlus. ROMULUS ja Remus visati Tiberi jõkke, emahunt imetas neid, taljupojad võtsid oma hoole alla, kukutasid Amuliusi, Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksi lõpuni. KUNINGATE AEG (8. Saj. ­ 510 eKr) VABARIIGI PERIOOD (510 eKr ­ 30 eKr) KEISRIRIIGI AEG (30 eKr ­ 476 pKr) ETRUSKID asusid Appeniinidel enne itaalikuid, nende keele ja päritolu kohta ei teata palju, nad olid valitsev rahvas I at. Nad olid head meresõitjad ja piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. KUNINGATE ajal oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Viimased 3 kuningat olid etruskid ja nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510 eKr kukutati viimane kuningas. Kehtestati vabariik. PATRIITSID olid rikkad, PLEBEID olid tavakad. Nende vahel oli pidev ping...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Nuumen ­ igas asjas või elusolendis olev jõud. Laar ­ kaitsevaim, kes kehastas esivanema hinge. Geenius ­ maokujuline kaitsevaim,kes edendas soojätkamist ja tagas perekonna püsimise. Jupiter ­ taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus ­ Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars ­ sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta ­ kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium ­ 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid ­ riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ­ ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vana - rooma

latiinid - roomlased ning teised Latiumi elanikud, kes kõnelesid ladina keelt, etruskid ­ Itaalia loodeosas, Etuuria maakonnas elanud elanikud, ploletaarlane ­ vaene kodanik, patroon ­ eestkostja, rikas kodanik, klient ­ isik, kes oli eestkostja all, patriits ­ põliste suursuguste suduvõsade liikmed Roomas, kellele kuulusid kodanikuõigused, plebei ­ ülejäänud kodanikud peale patriitside, kes võisid osaleda rahvakoosolekul, rahvatribuun ­ ametnik, kes kaitses plebeide õigusi, 12 tahvli seadus ­ 12 pronkstahvlile kirjutatud Rooma esimesed seadused, mis olid üsna karmid, rooma õigus ­ seaduste kogu, mille alukseks on võetud 12 tahvli seadus ning mille kohaselt on eraomand püha ja puutumatu, familia ­ perekond, populus romanus ­ Rooma rahvas, senat ­ vanemate nõukogu, senaator ­ senati liige, kes olid ametis eluaeg, magistraat ­ valitsevad riigiametnikud, kes valiti enamasti üheks aastaks, nobiliteet ­ riiki juhtinud kitsas perekondade ring...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ajalugu Rooma

Jupiter ­ Zeus ­ taeva-, pikse-, tormijumalad Mars ­ Ares - sõjajumalad Juno ­ Hera Poseidon ­ Neptunus Hades ­ Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse , millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid....

8 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

- -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rooma

Jupiter ­ Zeus ­ taeva-, pikse-, tormijumalad Mars ­ Ares - sõjajumalad Juno ­ Hera Poseidon ­ Neptunus Hades ­ Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse , millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See komme tuli hellenistlikest riikidest ida pool. Ennete tõlgendamine Samuti nagu religioongi, oli ka ennete tõlgendamine allutatud riigi huvidele. Seda tegid augurid....

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
6
odt

ROOMA

Riik ja religioon · suhtusid jumalatesse aupaklikult, tehes neile annetusi kuna riigi edu sõltus just jumalatest · kujutasid jumalaid panteoni sarnaselt · ennete tõlgendamisega tegelesid preestrid ehk augurid. Endeid tõlgendati ainult väga tähtsate sündmuste puhul. Endeid loeti välja nt ohvritalituse sujumist või loodusnähtusi · tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all · preestrid jagunesid kolleegiumiteks - tähtsaim 16-liikmeline pontifekside kolleegium, seda juhtis ülempreester · pontifeksid jälgisid riiklike tähtpäevi ning korraldasid pidustusi...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Rooma

Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi- kreeklased tõid vilja...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur

Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid Rooma ajalugu algab Rooma linna asutamisega, mida erinevad Rooma ajaloolased on dateerinud erinevalt. Tunnustatuim nendest aastatest on 753 eKr. See aastaarv pärineb Rooma ajaloolasest Marcus ___ Varro. Sellest sündmusest sai alguse Rooma ajaarvamine. Rooma ajaloos on ka teisi ajaarvamise viise. Nt dateeritakse ühe või teise keisri valitsusaastatega, või dateeritakse...

Ajalugu
61 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun