Põlva 2010a. Pole päris selge, kas ,,vanimad" jumalad on kõige vanemad, ent roomlaste hilisemate põlvkondade jaoks olid nad ürgsed jõud, kes jäid pisut hilisemate, prominetsemate jumaluste varju ja olidd kristlike kirjameeste jaoks sageli pilkealuseks. Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana-Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski Rooma nimega. Need olid Jupiter, Juno, Neptunus, Vesta, Mars, Minerva, Venus, Mercurius, Diana, Vulcanus või Mulciber, Ceres. Kaks säilitasid oma kreeka nime: Apollo ja Pluto. Bacchus oli veinijumal, tal oli ka ladina nimi - Liber. Kreeka jumalate ülevõtmisel oli lihtne põhjus: roomlastel enestel polnud personifitseeritud jumalad veel lõplikult välja kujunenud. Roomlased olid küll sügavalt religioossed, kuid väikese kujutlusvõimega. Nemad poleks iialgi suutnud luua olümplasi kõigi nende isikupäraste elavate iseloomujoontega.
Vana Testament kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus Testament mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Rooma õigus 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1 Panteon -tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit. Antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika.Roomas asub ja seda ei ole enam alles.
Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal. Vesta Kodu ja südame jumalanna, roomlastele väga tähtis. Tema templis hoiti kogu aeg tuld põlemas. Hiljem juurde võetud jumalad: Isis Egiptuse maa jumal. Tema kummardamine nõudis üksikasjalikke ja eksootilisi rituaale. Pan Kreeka mägede jumal, pooleldi kits, pooleldi inimene. Kandis alati kaasas torupilli Mithras Pärsia tulejumal. Teda kujutati alati surmamas püha pulli niimoodi Maale elu andmas.
suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks. Seega on mõiste "Rooma õigus" küllaltki avara sisuga. Ajaks, millest alates Rooma riik ja puht-Rooma õigus esinevad ajaloolise käsitluse objektidena, on 8. saj. e. Kr. ; Rooma õiguse ajalooline käsitlus lõpeb 6. sajandiga. 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1)Panteon: Asub Vana-Roomas. Kõikidele Jumalatele pühendatud tempel. 2)Caracalla termid: asuvad roomas. Termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Tellisehitis, kaetud marmorkattega. Mosaiik- ja kuldilustustega. 3)Vesta tempel: Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda.
Vaatamisväärsused Roomas Maaria ja Anu 11.klass 2009 aasta Rooma Panteon · Ehitati aastatel 115-125 pKr · Ainus säilinud Vana-Rooma ehitis · Suurim ja vanim kuppelehitis antiikajal (43 m.) · On pühendatud kõikidele Antiik-Rooma jumalatele Vesta tempel · 2. sajandi lõpp e.m.a · Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut · Tuld valvasid Vesta neitsid · Tuld uuendati iga aasta 1.märtsil · Tuli põles templis kuni aastani 391, mil keiser Theodosius 1 keelas avaliku paganluse kummarduse. Rooma Colosseum · Valminud 80. Aastal pKr · Oli impeeriumi suurim amfiteater · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Oma nime sai ta läheduses seisnud keiser Nero kolossi (hiigelkuju) järgi Constantinuse võidukaar · Valmis aastatel 312-315 · Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega
Kui nende tunnused olid kreeka päritolu, siis komme seada üks jumal kokku kahe jumalannaga on etruski päritolu. - Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva Abielu Hera Juno Armastus Aphrodite Venus
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud
o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine o Palestiina olukorra arvestamine Rooma poolt o Juudi soost rändjutlustaja Jeesus Kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki Rõhutas universaalsust, võrdsust Tugev mõju alamklassile o Lõhe juutide vahel pooldajad ja vastuseisjad o Sarnasus idamaisusega süvendab usu levikut
sotsialiseerumisvõimalused kui samal ajal paljudes teistes riikides. Siiski puudus naistel võimalus eneseteostusele ning võimule polnud neil juurdepääsa. Ainsaks võimaluseks parandada oma sotsiaalset staatust oli abielu kaudu. Ka riigivõimule puudus naistel juurdepääs ning kohtus esindas neid eestkostja. Poliitilised õigused puudusid samuti, kuid hääleõigust ei loeta ainsaks võimu mõõdupuuks. Võimu said teostada religiooniga seotud naised- Vesta neitsid. Ühtlasi said varakad naised läbi annetuste ja varalise toetuse mõjutada riigimehi. Poliitilised protsessid kulgesid mõjuvõimsate naiste silma all. Näiteks kristluse saabumisel oligi naistel suur roll, sest nad annetasid oma raha ristiusu levitajatele ning saavutasid ristiusu kiriku poolt parema positsiooni ühiskonnas. Üheks võimaluseks riigivõimu mõjutada oli samuti abielu kaudu. Naised olid siiski võrdlemisi iseseisvad vaatamata paterfamilias-e võimule. Hilisemal
suletud. Janus oli ka alguse jumal, sellepärast sai tema järgi nimetuse aasta esimene kuu jaanuar. Roomlaste peajumal oli piksenooli pilduv taeva valitseja Jupiter. Tema sarnaneb kreeklaste peajumala Zeusiga. Jupiteri abikaasa Juno oli taevakuninganna, kes on sarnane kreeklaste peajumala naise Heraga. Kõrgelt austati ka sõjajumal Marsi, kes kaitses roomlaste kodusid külvi ja põllusaaki. Tagasihoidlikum kodukoldejumalanna Vesta oli siiski roomlaste jaoks väga tähtis. Igas majas põles Vesta auks koldetuli ja keset foorumit seisis ümmargune Vesta tempel ja mille altaril põlevat tuld ei tohtinud iial kustuda lasta. Selle eest kandsid hoolt Vesta preestritarid, keda kutsuti Vesta neitsiteks. Rooma linnades, aga elas mitut sorti rahvast kes olid sinna rännanud mitte ainult Itaaliast, vaid ka erinevatest provintsidest ja eriti Idamaadest
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
term-saun Circus Maximus-võidusõidu koht gladiaator-võitleja Colosseum-suurim vabaõhu teater Plautus-kuulus näitekirjanik Cicero-oraator Vergilius-tuntud kirjanik Titus Livius-ajaloolane nuumen-hing, hingestatus laarid-esivanemate hinged, kaitsevaimud geenius-abielukaitsja Janus-vastandite jumal Jupiter-pikse-tormijumal Juno-Jupiteri abikaasa Minerva-tarkuse jumalanna Neptunus-merede valitseja Apollo-valguse ja kunstide jumal Venus-ilu ja armastusejumalanna Diana-Jahijumalnna Vesta-kodu, kolde jumalanna pontifex maximus-ülempreester augur-ennustaja Jeesus-juudi soost ränd jutustaja Peetrus/Paulus-apostlid aatrium-lahtise laeavaga ruum amfiteater-vabaõhu teater triumfikaar-võidukaar mosaiik-värvilistest kividest kokkupandud kink fresko-niiskele krohvile maalitud pilt Constantinus Suur-keiser, kes lubas ristiusu 395-Rooma riigi jagunemine kaheks Ida ja Lääne Rooma Suur rahvasterändamine-4-6saj p.Kr, Hunnide survel liikusid germaanlased Rooa riigi aladele
peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt). Terminaator- valguse ja varju piirjoon kuul. Asteroidid ehk väikeplaneedid. · Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad, ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel) · Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis) · Ceres- väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim). Komeedid (,,sabaga tähed") · tähtedega pole midagi ühist · tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda · kaugeneb ja läheneb Päikesele · mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte · 3 eristatavat osa: 1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm. 2) tuuma ümber tekib gaasikiht e. -pilv nim. koma. ( tuum+koma=planeedi pea)
Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa
Kõige paremini on säilinud Lõuna-Prantsusmaal Nimesi'i linna lähedal asuv Pont-du- Gard, mis koosneb kolmekorruselisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge. Rooma riigis oli linnade ühiskondlik keskus foorum, kus peeti rahvakoosolekuid, peeti kohut jne. Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared. Forum Romanum'i hoonetest oli üks tähtsamaid ümmargune Vesta tempel, kus põles Rooma riigi õitsengut sümboliseeriv igavene tuli. Roomlaste kõige armastatumaid vaatemänge gladiaatorite võitlusi korraldati amfiteatrites, kus istmed ümbritsesid areeni igast küljest. Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum. Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi, välisseinte katteks marmorit.
kahe jumalannaga on etruski päritolu. · Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. · Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Täida kreeka ja rooma jumalate võrdlustabeli lüngad! Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Tarkus Minerva Hera Juno
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
4) Themeter (Ceres) aastaaegade jumal 5) Dinysos (Bacus) veini jumal 6) Apollo valguse ja päikese jumal, kunstide kaitsja 7) Artemis (Diana) loomade kaitse jumalanna 8) Hermes rändurite kaitsejumal 9) Athena (Minerva) tarkuse jumalanna 10) Ares (Mars) sõjajumal, vägivalla jumal 11) Aphortite armastuse jumalanna 12) Hephaestus sepatöö kaitsejumal Teisi jumalaid: Hades valitseb surnute maailma Hestea (Vesta) kodukolde kaitsejumalanna Asklepius meditsiini kaitsejumal Eros erootilise armastuse kaitsejumal Herakles Pan karjuste kaitsejumal Persephone viljakuse jumalanna
Vana-Rooma Teed - "Kõik teed viivad Rooma". Via Appia - teede kuninganna Sillad - jõed: Tiber, Arno, Po Läbi sildade jooksid sageli veejuhtmed ehk akveduktid. Kuulsaim: Pont du Gard veejuhe Lõuna-Prantsusmaal Foorum - avalikuelu keskpunkt, tavaliselt turuväljak, mis asus teede ristumise kohas ja oli ümbritsetud tähtsamate hoonetega. Kuulsaim: Forum Romanum, Rooma kesklinnas. Kapitooliumi mägi - seal asub kapitooliumi emahunt, koos roomalinna rajajate Roomuluse ja Reemusega. Basiilika - Rooma äri- ja kohtuhoone, millest hiljem kujunes kõige levinum kirikutüüp. Kõik löövid on eraldatud sammastega. Termid- Roomlaste avalikud saunad, kus asusid ka spordi rajatised, basseinid, raamatukogu, jalutamiseks muruväljakud jne. Kuulsaimad: Caracalla termid (12 ha). Tasuta kasutamiseks 1500 inimesele. Seal käisid ainult mehed. Amfiteater- väljas asuv katuseta ehitis vaatemängude jaoks. Mängiti komöödiaid. Näiteks: Colloseum, 50 000 istekohta, ...
Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade Kättemaksuhimuline Taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Sümbol:Lehm ja paabulind ARUS(MARS) Sõjajumal Vihatud(jumalate ja inimeste poolt) Sõdurite kaitsja Sümbol:Raisakotkas, oda , kull, koer ATHENA(MINERVA) Tarkusejumalanna Sündis Zeusi peast Käsitöö kaitsja Sümbol:Öökull, kiiver, oda, madu APOLLO(APOLLON) Valguse ja ennustusjumal
ilmus maapinnale ainult selleks, et leida omale uus ohver ja viia ta oma pimedasse allmaailma. Hestia 1 ÜLESANDED Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. 2 TÄHTSAMAD TEOD Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Linnade juhtimise Buleede juhtkonna prütaania kolle oli ka Hestia pühamu 3 HESTIA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta neitsid olid pärit Rooma kõrgseltskonnast ja pidid preestrinnana teenima umbes 30 aastat. Vesta neitside ülesanded olid templis põleva tule valvamine ja ohvrijahu valmistamine küpsetest viljapeadest, soolast ja Egeria allikast pärit veest. Ares 1 ÜLESANDED Ares oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. 2 TÄHTSAMAD TEOD
See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (rooma mütoloogias Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna 10. Hermes (rooma mütoloogias Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal 11
Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal. Vesta Kodu ja südame jumalanna, roomlastele väga tähtis. Tema templis hoiti kogu aeg tuld põlemas. Hiljem juurde võetud jumalad: Isis Egiptuse maa jumal. Tema kummardamine nõudis üksikasjalikke ja eksootilisi rituaale. Pan Kreeka mägede jumal, pooleldi kits, pooleldi inimene. Kandis alati kaasas torupilli Mithras Pärsia tulejumal. Teda kujutati alati surmamas püha pulli niimoodi Maale elu andmas.
poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,veekogude jumal,kalapüügi kaitsja,maapõue isand,tekitas torme,elas mere sügavuses. HADES-PLUTO-zeusi vend,allilma sünge valitseja.Mitte õel aga kardetud ARES-MARS-zeusi ja hera poeg,sõjajumal ARTEMIS-DIANA-Apolloni kaksik- neitsilikkuse kaitsja,jahijumalanna HESTIA-VESTA-Zeusi õde,kodukolde jumalanna. OLÜMPOS-täieliku õndsuse paik,kuulati Apolloni lüürat,nauditi ambroosiat ja nektarit,esinesid muusad ja graatsiad.
..........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)........................................................................11 10. Hermes (Mecurius).......................................................................12 11. Ares (Mars).........................................................................................13 12. Hephaistos (Vulcanus)..................................................................14 13. Hestia (Vesta)..............................................................................15 14. Kasutatud kirjandus.....................................................................16 2 Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed
Jumalad olid suuresti üle võetud kreeklastelt. Jupiter Zeus Mars Ares :erinevalt kreeklastest oli austatud jumal. Juno Hera Neptunus Poseidon Pluto Hades Ceres Demeter Prosepina Persephone Minerva Athena Apollo Apollon Diana Artemis Mercurius Hermes Venus Aphrodite Baccus Dionysus Saturnus Kronos Vesta Hestia Kodukolde jumalanna Vesta oli Rooma riigi koldetule kehastus, mis põles foorumil Vesta templis. Tule eest kandsid hoolt Vesta neitsid suursugustest suguvõsadest valitud preestrinnad. Janus omapärne sõjajumal, uste ja piiride kaitsja. Kujutati kahenäolisena. Jumalatesse suhtuti praktiliselt, kohusetruul teenimisel oli ka jumalate tahe hea. Religioon oli allutatud riigile, riiklikele huvidele. Preestrid riigiametnikud. Jagunesid kolleegiumitesse, tähtsaim 16 liikmeline
Olümpos on ühine kõigile. Asus Olümpos kus tahes, kuid sissepääs sinna kujutas endast suurt pilveväravat, mida valvasid aastaajad. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Kaksteist olümplast, on ka tuntud nimega "Dodekatheonin" Kreeka mütoloogiast, klassikaline järjestus nägi välja selline : Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon(Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno), Zeusi naine, ja Ares(Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellegile pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja.
..............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ...........................................................................lk 11 Hermes (Mercurius) ........................................................................lk 12 Ares (Mars) ....................................................................................lk 13 Hephaistos (Vulcanus) .....................................................................lk 14 Hestia (Vesta) ...................................................................................lk 15 Kasutatud kirjandu .........................................................................lk 16 2 Olümpos Kaksteist olümplast taevalik perekod. Mis asi on üldse Olümpos? Miks taevalik perekond? Olümpos oli mäetipp. Seda nimetatakse ka salapäraseks paigaks, mis asub kõrgemal kõigist maailma mägedest
Rahu ajal olid aga templi uksed kinni. Igal perekonnal oli oma jumal, kodukaitsja, kelle auks alatasa tuli põles. Hommikul luges pereisa, kes täitis preestri kohuseid, kõigi omaste juuresolekul palvet ja pani esimese pala söögilaualt perejumala altarile. See oli põline ja austatud komme. Peajumalate austamine sündis avalikult, mille eest hoolitses riik. Viimane ehitas templid ja altarid, kus preestrid palvetasid ja ohverdasid. Erilise austamise osaliseks sai Vesta, kodukolde - jumalanna, kelle naispreestrid, Vesta neitsid, ei tohtinud abielluda. Enne kui midagi tähtsat ette võeti, pöördusid roomlased jumalate poole, et nende arvamust teada saada. Nii toimiti ikka, kui näit. kavatseti sõda alata, mõnd templit ehitada või midagi muud ette võtta. Preestrid püüdsid jumalate arvamust teada saada, jälgides välgulöömist ja müristamist, pühade kanade nokkimist, lindude laulu, eriti aga ohvrilooma sisekonda. Jumalate auks korraldati pidusid
Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu. kaasnesid senati istungil. põhjalikud ümberkorraldused riigi valitsemises. Kuulsaid Rooma foorum, Jumalanna Vesta Colosseum, Santa Sabina kirik ehitisi/rajatisi Kapitooliumi tempel Parthenon, Konstantinoopoli kindlus Keisripaleed, rajamine. Hadrianuse vall
· Apollo- valguse jumal · Aquilo- põhjatuulejumal · Aurora- koidujumalanna Kreeka suured jumalad said ka Rooma jumalateks ( muudeti ainult nimesid veidike), kuna Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli väga tugev, seetõttu muudeti Vana- Rooma jumalad Kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Nimede muutused roomlaste poolt : Zeusist Jupiter , Herast Juno, Poseidonist Neptunus, Hestiast Vesta, Aresest Mars, Athenast Minerva , Aphroditest Venus , Hermesest Mercurius, Artemisest Diana, Hephaistosest Vulcanus või Mulciber , Demeterist Ceres. Apolloni nimelt võeti lõpust ära ainult n- täht ning Hadest hakati nüüd kutsuma ainult Plutoks ning Dionysost Bacchuseks.
Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4.kõigil rõngad ja rõngastesüsteem 5. tihe, läbipaistmatu atmosfäär 6.pöörlevad kiiresti) Asteroidid e. väikeplaneedid - tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - tekkisid kunagi seal tiirlenud planeedi purunemisel (Vesta, Ceres) Komeet - väga hõre taevakeha, milles võib eristada udust ümmargust pead, sellest helendavat tuuma ja pikka helendavat moodustist - saba (perioodilised, mitteperioodilised) Komeedi saba - tekib päikese gravitatsiooni ja kuumuse tõttu Boliid - on suurem tükk mis atmosfääris ära ei põle ja kukub osaliselt Maale Horisont - näiline piir kauguses, kus taevas ja maapind paistavad kokku puutuvat Nadiir - vaatlejast lähtuva püstjoone ja taevakaare alumine lõikepunkt
Mnemosyne 2. Iapetos 2. Phoibe 3. Koios 3. Rhea 4. Kreios 4. Tethys 5. Kronos 5. Theia 6. Okeanos 6. Themis 12 Olümpose jumalat ning sulgudes Rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekonda kuulusid: Zeus (Jupiter), peajumal; siis tema kaks venda: Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto); Hestia (Vesta), nende õde; Hera (Juno). Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes (Mercurius) ning Artemis (Diana) ja Hera poeg Hephaistos (Vulcanus), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana. Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi
11. Avalikud mängud. 12. Ehitised- Colosseum- kõige kuulsaim amfiteater. Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Circus Maximus- Neljahobuse kaarikute võiduajamise koht. Kõige kuulsam Circus Maximus ehk "Suur ring" Termid- avalikud saunad. Caracalla term neist kõige kuulsam. akveduktid- Veejuhtmed, Kuulsaim Pont du Gard 13. Tähtsamad jumalad. Roomlaste tähtsamad jumalad olid Mars(sõjajumal) ja Vesta(kodukolde jumalanna), austati esivanemaid ,ennustati ohvriloomade järgi. Ka keisreid austati jumalatena. 14. Kes olid- Cicero- Oraator. (Lõi klassikalise ladina keele proosastiili.) Maecenas- Augustuse rikas sõber,kes kutsus oma lähikonda andekaid loovinimesi,toetas neid rahaga ja lõi kõik tingimused viljakaks loominguks. Titus Livius- vanarooma ajaloolane Vergilius- oli rooma kirjanik. Vergiliuse peateoseks on eepos "Aeneis". G. J. Caesar- Diktaator
kiht, triumviraat-3mehe liit, flaamen-pühamute ja rituaalide eest, larvid, leemurid-kurjad vaimud, pontifeks-riigi ülempiir, aatrium-4nurkne siseruum maja keskel. Peajumal Zeus/Jupiter, algus, lõpp Ares/Janus, Mars, abielu Hera/Juno, sõda Athena/Minerva, meri Poseidon/Neptunus, sepp Hephaistos/Vulcanus, käskjalg Hermes/Mercurius, luule Apollon/Apollo, armastus Aphrodite/Venus, jaht Artemis/Diana, isa Kronos/Saturnus, kodukolle Hestia/Vesta, viinamari Dionysos/Bacchus, surnute riik Hades/Pluto, viljakus Demeter/Ceres.
heidetud. · Heinrich Olbers · Hüpoteetiline planeet Phaeton. Asteroidide uurimise ajalugu · 1. jaanuar 1801 a. avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta pidas komeediks · Tiirles ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil · Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks · Cerese läbimõõt on 914 km ja on suurim asteroid · Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (Pallas, Vesta, and Juno) Asteroidide liigitamine · Liigitatakse nende värvuse järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. · 75% asteroide näivad tumedana ja koosnevad külmunud gaasidest. · 17% asteroide näivad eredaina ning neil arvatakse olevat raud-nikkel tuum. · Asukoha järgi liigitatakse: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3. Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid 4
· Tunnuseks oli kolmhark · Väga äkiline · kõvasüdameline Hades (Pluto) · Zeusi vend · Allmaailma ja surnute jumal · Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt · Tunnuseks granaatõun Hermes (Mercurius) · Zeusi ja Maia poeg · Karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg · Osav, väga nobe · Tiibadega, sandaalid ja kübar Hestia (Vesta) · Koldetule- ja kodurahujumalanna · Zeusi õde · Tagasihoidlik, lihtne, vähenõudlik · Surelikud armastasid teda kõige rohkem
(jupiter) Poseidon- merejumal, kolmhark, rikas. Hades(pluuto)-surnute valitseja, nähtamatuks tegev kiiver. Ares(mars) sõjajumal, tugev.Hephaiston(vulkanos) tulejumal, inetu kuldsete kätega.Apollon-ema surelik, isa zeus, valguse ja tõejumal. Selfiin lüüra ja loorberipuu.Dionysos- veini ja viljakuse ja teatri jumal. Temale püh, pidustustustest kujunes teater. Hera( Juno)zeusi õde ja naine, abielu ja naistekaitsja, paabulind ja lehm.Hessia(vesta)Kodukolde jumalanna,tagasihoidlik ja leebe . Pallas Athena( minerva) tarkusejumalanna, sündis zeusi peast, öökull,oliivipuu,kiiver,oda.Artemis(diana) jahi jumalanna.küpressipuu ja põder. Aphrodite(venus) ilu ja armastuse jumalanna, sündis merevahust. Tuvi ja mirdipuu.Ilias kujunes välja trooja müütide põhjal. Odüsseia räägib trooja sõjakangelase odüsseia koju naasmisest. LÜÜRIKA- Eleegi- kaebelaul ehk. Ikku. Tõsise sisuga luuletus. T- armastus,poliitika,sõda
(klaverikontsert nr. 3 c-moll oopus 37,1800) Loomingu kõrgaeg (1802-1812) Suurim ja tuntuim osa tekkis sel perioodil. Inglismaa ja Saksamaa- väga menukad olid I sümfoonia, varased klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli". III sümfoonia Es- duur, op. 55 oli kogu 19 saj muusika suunaja ja algas stiili kõrgaeg. Olulisem V sümfoonia. 1805.a jõudis rahva ette ooper ,,Fidelio" (kolm etendust)- uus versioon 1806. kaks etendust- lõplikult 1814. a. Soe vastuvõtt. 1809. a. oli Beethoveni loomingu perioodi kõige vaiksem. 1808 .a. suur autorikontsert. 1809. a. uus loominguline periood. Goethe draama ,,Egmont"- keskmise perioodi loomigu viimane jõuline laine. Kriisi aastad (1813-1815)
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe
2)Kes ja millal avastas Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik Jdrzej niadecki (1768-1838) plaatinamaake, lootuses korrata Wollastoni ja Tennanti edu, kes olid just neist maakidest avastanud roodiumi, pallaadiumi, osmiumi ja iriidiumi. Järgmisel aastal teatas niadecki, et ta oli tõepoolest leidnud uue metalli, mille ta nimetas vestiumiks aasta varem avastatud asteroidi Vesta auks. Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. niadecki loobus oma avastusetaotlusest. 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) Z (Ru) +44 2)8)18)15)1) 1s22s22p63s23p63d104s24p64d75s 1 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid
Amfiteater ringikujuline gladiaatorite areen (colosseum) Circus Maximus suur ringrada, kuulsaim hipodroom rooma linnas keisrite palee kõrval. Colosseum suurim gladiaatorite areen Rooma betoon lubjamört kivide sidumiseks Via Appia kivitee roomast lõunasse (tänapäeval ka kasutatav) Aatrium elumaja tüüp, mille võtsid üle roomlased. jõukate roomlaste elamu. Metseen rikas kultuurisoosija Nuumen - =hing, igale asjale omane jõud. Vesta neitsid riigi poolt määratud preestrinnas, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Kristlased jeesus kristuse õpetuse austajad. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid ja presbüterid. Apostlid ristiusu levitajad, rändjutlustajad Märtrid usu eest hukkunud (kristlasted austasid) Kes olid, mida tegid? Hannibal võitles 3.puunia sõjas. võitis cannae lahingu. Pompeius rooma väepealik, võitles caesariga
See oli täieliku õndsuse paik. Homeros ütleb, et isegi tuuled ei häirinud Olümpose rahu, seal ei sadanud vihma ega lund; pilvitu taevas piiras teda kõikjalt ja valge päikesehelk sädeles ta seintel. Kaksteist olümplast moodustasid taevaliku perekonna: 1. Zeus( Jupiter), peaju m al 2. Pos eid o n (Neptunu s ), Zeusi vend 3. Hade s (Pluto), Zeusi vend 4. Hestia ( Vesta), Zeusi, Pos eid o ni ja Hade s e õde 5.Hera (Juno), Zeusi naine 6. Ares (Mars) , Zeusi ja Hera poe g 7. Athen a ( Minerva), Zeusi laps 8. Apollon (Apollo), Zeusi vend 9. Aphrodite (Venu s ), Zeusi vend 10. Herm e s (Mercurius), Zeusi laps 11. Artemis (Diana), Zeusi laps 12. Hephaisto s ( Vulcanu s ), Zeusi laps 3 Zeus
Alamkiht: Vabad mehed, vabakslastud, orjad a. Kes oli Roomas kodanik. Kodanik ehk proletaat, oli varatu linnaelanik. 3. lk.164-169 Vana-Rooma religioon: a. Võrdle Kreeka ja Rooma jumalaid ja õpi nende nimed ära! Rooma Kreeka Rooma Kreeka Jupiter Zeus Saturunus Kronos Mars Ares Vesta Hestia Juno Hera Apollo Apollon Poseidon Neptunus Diana Artemis Hades Plutio Mercurius Hermes Cares Demeter Venus Aphrodite Prosepina Persephone Bacchus Dionysos Minerva Athena b. Kuidas ennustati Roomas?
1. kivimaalimise töötuba- Aire 2 Kalevipoja mängude logo trükkimise töötuba- Ragna 3. puidust tuulekella- Merit 4. JJ Street tantsutöötuba- Mari Venski 5. rahvapillide töötuba- Merle 6. laastude maalimise töötuba- Maia 7. seltskonnamängude töötuba- Erja 8. Kalevipoja pannoo tapeedil- Eeva, Hille 9. meeskonnamängud- Kai 10. puutöö töötuba- Sander 11. rahvalikud mängud- Ülle 12. Kalevipoja deklamatsiooni töötuba- Vesta Kaitseliidu tegevuste kirjeldus uuel nädalal,
Talvepäev halli majas On karge ja ilus talvepäev. Lumi on katnud kõik puud ning majakatusedki. Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla".
Loodi uusi reforme.Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol.395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma.lagunemine:sõjavägi barbariseerub,kodusõda,maj.kriis,2pealinna Zeus (Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal.Hera (Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalannaPoseidon (Neptunus) – Zeusi vend, merejumalDemeter (Ceres) – Zeusi õde, vilja-ja põllutööjumalannaHestia (Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalannaAres (Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumalAthena (Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon (Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumalAphrodite (Venus) – Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalannaHermes (Mercurius) – Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumalArtemis (Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalannaHephaistos (Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
annaabi.ee 
