Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side Lootus paremale saatusele peale surma 2.saj eKr Dionysose kultus Bacchuse Isis kõige armastatuim loodus , üleüldine ema , kogu maailma valitsejannaks Kristluse tekkimine 1.saj eKr allutati Palestiina Määrati ametisse prokoraator
Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; ariaanlus; sinod; Corpus juris civilis 2.b. Olendid, isikud ja rahvad: kes olid? Jupiter; Romulus ja Remus; etruskid; Augustus; Vergilius; Titus Livius; Justinianus; Jeesus; Peetrus ja Paulus; germaanlased 2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine
kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine
· Erinevate piirkondade ning rahvastega sõlmiti erinevad kokkulepped, mistõttu oli Roomal edu suur. · Roomlased ei seganud ennast allutatud riikide siseasjadesse. · Rooma kehtestas erinevaid tingimusi, mille pärast polnud keegi Rooma peale vihane. Mis tähtsus on Rooma õigusel? · Pani aluse tänapäeva õigusteadusele. (12 tahvli seadused) · Kõik olid seaduse ees võrdsed. Pontifex- Tähtsaim preester. Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja: · Vergilius ,,Aeneis'' Aeneas- Troojalane, kes põgenes trooja sõjast, minnes otsima Itaaliat. Tähtsaim ajaloo kirjutaja: · Titus Livius Ajaarvamine- 753 eKr. Rooma seos juutide ja Kristlusega: · Palestiina ala läks Rooma võimu alla. · Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne?
paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud
Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim Rooma religioonis, preester riigiametnik ja kiriku vaimulik, keda valiti ametisse eluks ajaks, pontifex maximus riigi ülempreester, sibülliraamatud ennustusraamatud, metseen rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma linna rajaja ning esimene kuningas Roomas, Caesar Rooma riigimees ja väepealik, kes
Jupiter taeva-,pikse- ja tormijumal. Saturnus Jupiteri isa, põllutööde ja viljakasvu edendaja. Mars sõjajumal,kellelt oodati kaitset ka talupoegadele ja karjustele. Vesta kodukolde jumalanna. Pontifekside kolleegium 16-liikmeline preestrite kolleegium,mida juhtis ülempreester pontifex maximus.Pontifeksid jälgisid kalendrit,et õigel ajal pidustusi korraldada. Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Sibülliraamatud ennustaja Sibülli poolt Rooma kuningale müüdud riigi tulevikku käsitlevad papüürusrullid. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ül.Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust õppima.Rikkamad võtsid koduõpetaja.Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu.Sageli saadeti noormehi Kreekasse kõnekunsti õppimasellega kaasnes sõjaline ettevalmistus.Juba varases nooruses osaleti ohvitseridena väeteenistuses
jumal), Venus(armastuse ja ilujumalanna), Bacchus(veini-ja peojumalanna), Saturnus(peajumal), Vesta(kodukoldejumalanna). 9) Mis oli roomlaste jaoks: Geenius- maokujuline kaitsevaim Laar- igal majal olid oma kaitsevaimud, tähtsaim oli nende seas laar, kes kehastas esivanemate hingi Nuumen- igas elusolendis looduses või igal asjal oli nende arvates hingestatud Augur- riigi poolt määratud preestrid Sibüll ja sibülliraamatud- Sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna, kõige kriitlisemal hetkel pöörduti sibülliraamatute poole 10)Iseloomusta roomlaste a)hariduskorraldust, b)teatrit ja c)ajalookirjutust(Cicero)? a)Vahel saadeti oma pojad kui ka tütred kooli kirja õppima, rikkad aga võtsid koduõpetaja, õpetamine kestis kaua kuna suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada. Õpiti kreeka keelt, kultuuri. b)Teatrietendused kuulusid Rooma avalike
Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest.
Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal.Peale Jeesuse surma rändas ta Rooma kus
Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476. a Lääne-Rooma keisririigi langus. Rooma languse põhjused. 10. Usk Rooma riigis, õp lk 193-196. Laarid, nuumenid, Janus, Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Venus, Diana, Mars, Vesta. Usukultusega seotud mõisted: pontifex maximus, pontifeks, flaamenid, pontifex maximus, ennustamine (kellelt roomlased üle võtsid?) augurid, mis olid sibülliraamatud, jumalate panteon. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine; algkristlus. Õp. lk 198-200 (pluss vihik). Palestiina alade hõivamine. Miks tekib reisiusk just Palestiinas? Jeesuse sünd, ja surm, Torino surilina, judaismi sekt, kristluse kiire areng (mis oli selle peamine põhjus); konfliktid kristlastega (miks Rooma keisrid esialgu kristlasi ei sallinud?) ja kristlaste tagakiusamine; Milano edikt; Piibel ja selle struktuur. 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9.
Jupiter- taeva-, pikse-, ja tormijumal ehk zeus. Juno- jumalanna(kreekas Hera) Minerva-Jumalanna(kreekas Athena) Neptunus- Poseidom Venus- Aphrodite Diana- Artemis Mars- Ares. Roomalaste sõjajumal Vesta-Kodukoldejumal, tema auks põles foorumil olevas ümartemplis igavene tuli Pontifeksid-Riigiametnikud, valiti preestrite seast Flaamenid- hoolitsevad pühamute ja rituaalide eest Pontifex Maimus- riigi ülempreester. Augurid tegelesid ennustamisega, põhines etruskide eeskujul. Sibülliraamatud- ennustamiseks vajalik raamat. 11. Kristlus: 1. saj allutati ka Palestiina Rooma võimu alla. Suri 30 a pKr, hukati jeruusalemma lähedal,
8) Diana – Artemis 9) Mars – Ares 10) Vesta – kodukoldejumalanna 11) Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle. 12) Pontifex maxiums – riigi ülempreester. 13) Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt. 14) Augurid – vastav preester ennustamiseks. 15) Sibülliraamatud – (sibüll on naisennustaja) raamat, milles on ennustatud Rooma tulevikku. 8. Kristlus 1) Palestiina alade hõivamine: 2) Jeesuse sünd: 3) Jeesuse surm: Juuda prokuraator Pontius Pilatus lasi 30. pKr Jeesuse vahistada ning seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel risti lüüa. 4) Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis.
Pontifeks - preester, pontifex maximus - ülempreester, keisririigi ajal keiser. Hooltsesid üleriigiliste pidustuste jms eest. Flaamenid - konkreetsete jumalate pühamute, rituaalide eest hoolitsejad. Augurid - ennustajad. Preestrid eluaegsed, suur mõju. Augustusest hakati keisrit jumalustama. Jumalatesse suhtuti asjalikult, teeniti kohusetruult, annetused, ohverdused. Palved konkreetsed. Ennustamine oluline - lindude lendamine, ohvriloomade käitumine, sisikond, sibülliraamatud (Kreeka naisennustaja, kes need Rooma kuningale müüs). Rooma riigis segunesid mitmed usud. Nende algne religioon hakkas kaduma, säilis vaid formaalse riigiusuna. Selle asemel hakati ülistama mitmete erinevate jumaluste kokku-sulandeid. Müsteeriumid olulised - Bacchus. Oluliseks tõusis Isis, keda oli mõjutanud Kreeka, muutus peaaegu kõikvõimsaks. Jumalaema formaat. 1. saj eKr alistati Palestiina, monoteismi tõttu neil eristaatus - palju vabadusi. Valitsusaja lõpul
· Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid · Kreeka kultuuri mõju o (usk eelpool mainitud) o haridus pöörati tähelepanu vaimsele haridusele; õpiti kreeka keelt ja kultuuri; Kreekas kõnekunsti õppimine o teater rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid; välisilme kreekapärane; näitemängud Kreeka komöödiate mugandused;
Väga levinud oli ennustamine lindude lennu järgi. Sellealane põhjalik õpetus sisaldas täpseid reegleid nii ennustuspaiga ettevalmistamise kui ka eri lindude lennusuundade ja -kõrguste tõlgendamise kohta. Tulevikku näitas ka kanade söögiisu mida innukamalt nad teri nokkisid, seda soodsamalt olid jumalad meelestatud. Nimetatud ennustusviise kasutasid roomlased iga suurema ettevõtmise eel. Kuid eriti tähtsatel puhkudel võis appi võtta ka nn sibülliraamatud. Sibüll oli pärimuse järgi kreeka soost naisennustaja. Omal ajal olevat Kyme sibüll müünud viimasele Rooma kuningale kolm Rooma tulevikku käsitlevat papüüruserulli raamatut. Sellest ajast alates hoiti neid Kapitooliumil ja uuriti üksnes senati korraldusel Rooma riigile kõige otsustavamatel ja vastutusrikkamatel hetkedel. Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine I sajandil eKr alistati Rooma ülemvõimule Palestiina
kultuuripidustused olid riiklikud ning ka pontifexid, preestrid, ,,sillaehitajad", ka pontifex maximus riigi ülempreester, olid riiklikult valitavad. Peale nende olid ametis ka flaamenid konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsejad ning augurid, kes ennustasid tulevikku. Ennustamist mõisteti kui jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamist. Levinud oli ennustamine lindude lennu järgi.Eriti tähtsatel puhkudel võeti appi sibülliraamatud kreeka soost naisennustaja. Keisririigi ajal kuulus pontifex maximuse tiitel ainuvalitsejale, keda hiljem hakati jumalikustama Augustuse Ceasari jumalaks kuulutamise tõttu. Jumalatelt millegi saamiseks tõid roomalsed neile andameid, värtusesemeid, toitu või ohvriloomi. Olulisel kohal oli rituaalide järgimine. Alistatud maade elanikelt oodati vaid Rooma jumalatele ohverdamist, see ei valmistanud suurt vastuseisu
jumalate sõnumitooja, mistõttu teda kujutati tiivuliste sandaalidega, heeroldikepiga ja reisikaabuga. • Artemis(rooma mütoloogias Diana) – Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna • Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) – Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina
jumalate sõnumitooja, mistõttu teda kujutati tiivuliste sandaalidega, heeroldikepiga ja reisikaabuga. · Artemis(rooma mütoloogias Diana) Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna · Hephaistos(rooma mütoloogias Vulcanus) Hera poeg, tule- ja sepatööjumal Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Sibülliraamatud- tuleviku ennustamise raamat, mis pärinevad kuningate ajast. Augur- Vana- Rooma preester-ennustaja, kes ennustas auspiitside järgi jumala tahet. Auspiits- lindude lennu jt. loodusmärkide vaatlus ning nende järgi ennustamine Vana- Roomas. Augurid ennustasid auspiitside järgi. 11. Ristiusu ehk kristluse tekkimine,; algkristlus. Õp. lk 198-200 (+vihik) 1. saj eKr allutati Rooma ülemvõimu alla ka Palestiina- Juudamaa (juutide piirkond, Palestiina
annaabi.ee 
