Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Kodanikuõigused anti nii sõjalistele kui ka provintside elanikele. Vabariigist keisririigi saamiseks- vallutussõdadega sai Roomast kohu Vahemere ümbrust hõlmav suurriik. Riigis puhkesid kodusõjad. Kuna senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada, kaotas see järk-järgult oma autoriteedi. Aastal 30eKr võitis Octavianus oma vastased, kehtestas riigis ainuvõime ja võttis endale nimeks Augustus
Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum,
senat aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma riigi poliitikat, sõjandust ja rahaasju konsul R vab kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti 2, peamine ül oli R sõjaväe juhtimine "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia
tõestatule kõrgem riigiametnik Heureka! - Archimedese diktaator piiramatu võimuga hüüatus ,,Leidsin!" valitseja Meander - jõelooge imperaator - Vana-Roomas Epikuurlane - Vana-Kreeka võiduka väepealiku aunimetus filosoofi Epikurose õpetuse princeps - Rooma keisrite pooldaja, lõbude ja elu nautija, mitteametlik tiitel; vürst, prints usub, et inimese õnn peitub munitsiipium - temas endas omavalitsusõigusega linn Vana- Stoiline rahu - Roomas Senat - Valitsev riiginõukogu, provints (Gallia, Albion, kuhu kuulusid tähtsamate Germaania - Ibeeria, Lusitaania) sugukondade vanemad vallutatud ala väljaspool Itaaliat Rex - kuningas sabiinitarid roomlaste röövitud Regaalid valitseja võimu noored ilusad naised Kesk-Itaaliast
24. Latifundiumid - orjatööl põhinevad suurmaavaldused - olid lääneprovintsides. 25. latiinid itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas 26. liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid. 27. magistraat (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. 28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30. Munitsiipium linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus, Rooma kodaniku õigused) 31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta
nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu ,,Jaga ja valitse" kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi arvestav ülemvõimupoliitika alistatud rahvastega Munitsiipium linna staatus, kus elanikud said Rooma kodakonsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi 12 tahvli seadused Rooma seadusandluse alge Apelleerimisõigus Rooma kodanike õigus kohtuasja edasi kaevata kõrgemale seadusandjale Pretsedent seaduse loomisel sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele tuginemine Colosseum Rooma tuntuim amfiteater
ametnik, kes valiti endiste konsulite seast viiseks aastaks, üleasndeks oli tsensuse korraldamine ja senaatorite nimekirjade koostamine, diktaator ametnik, kes määrati konsulite ja senati kokkuleppel siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, imperaator väepealiku tiitel, hiljem riigipea asustav tiitel roomas, foorum keskne väljak Roomas, provints - Itaaliast väljaspool asuv roomlaste vallutatud ala, munitsiipium omavalitsusega linn Roomas, triumf - Vana-Rooma võiduka väejuhi ja ta sõdurite pidulik rongkäik, leegion Rooma sõjaväe väeüksus, maniipul leegioni allüksus Rooma sõjaväes, piiskop algselt kristliku koguduse ülem, hiljem koguduse ülem linnas või piirkonnas, latifundium orjatööl põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning
riigiasjades osaleda. Octavianus (I saj eKr) 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimualgas keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja- Aafrika,Hispaania,Gallia,Britannia) olid riigi ja tsiv. tekke staadiumis, va rikast ja kõrgelt
mis on tegemist ajaloos tähtsa sündmusega: 753 eKr, 265 eKr, 216 eKr, 146 eKr, 133 eKr, 49 eKr, 44 eKr, 30 eKr, 313 pKr, 395 pKr, 476 pKr. 2) Õpilane oskab avada järgnevate mõistete/mõistepaaride sisulist tähendust: kuningate aeg, Puunia sõjad, Hadrianuse vall, Kapitooliumi emahunt, proletaarid, patriitsid, plebeid, patroon, klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis.
Rooma rahu-Rahulik periood rooma riigis Princeps-Ladina keeles „esimene“ või „juht“. Imperaator-impeeriumi või võimukandja Vana-Roomas Keiser- Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel. Koloonia- Koloonia ehk asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab Munitsiipium- omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis Provints-Roomlaste allutatud piirkond väljaspool Itaaliat Liitlane- kellegi pooldaja, toetaja Nobiliteet-Rooma ülemkiht veto õigus- ametiisiku õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. Latifundium-suurmaavaldus Foorum-Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Panteon-Ühe usundi jumalad Tuunika-Roomlaste rõivaese
peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju Res publica- vabariiklik korraldus Dogmaatika- usutõdede kogum Nobiliteet- riiki juhtiv, kitsas perekondade ring Ortodoksne- kiriku poolt ametlikult õigeks tunnistatud usk Munitsiipium- säilis omavalitsus ja kodanikud Hereesia- kiriku poolt väärõpetuseks tunnistatud said, kas täielikud või piiratud Rooma kodaniku seisukohad õigused Pax Romana- Rooma rahu Ariaanlus- hereetiline kristlik õpetus Princeps- esimene (isik, ese vms) Askees- usklike rõhutatult kasin ja karm eluviis Imperaator- provintside asevalitseja Eremiit- jumala teenimiseks tsivilisatsioonist
muumen 2)hinged olulised 3)igal mehel oli genius; peeti tähtsaks ennustamist (linnulennu,kanade söögiisu, ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. Rooma kultuuritegelased: Plautus, Cicero, Vergilius, Titus Livius, Lukianos, Ptolemaios, Galenos. leegion, patriitsid, plebeid, patrooon, klient, 12 tahvli seadused, populus Romanus, Rooma rahu, princeps, imperaator, keiser, koloonia, munitsiipium, provints, liitlane, nobiliteet, imperaator, veto õigus, latifundium, foorum, panteon, tuunika, tooga, akveduktid, termid, Colosseum, Circus Maximus Leegion-vana-rooma sõjaväeline üksus Patriits-vana-rooma riigi kodanik Plebeid-nad olid Rooma riigi kodanike seisus, mis kujunes arvatavasti 7. sajandil eKr. Sinna ei kuulunud patriitsid. nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena.
· Res Publica-Vana-Rooma valitsemiskord, millest võttis osa peaaegu kogu rahvas · Magistraat-riigiametnik Vana-Roomas · Komiits - Rooma rahvakoosolek · Nobiliteet -Rooma ülemkiht, sealt pärinesid magistraadid ja senaatorid · Divide et Impera - põhimõte, millega roomlased kohtlesid alistatud rahvaid, iga rahvaga erinevad tingimused, ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi · Ius Romanus-Rooma õigus · Pax Romanus-Rooma rahu · Munitsiipium-omavalitsusõigusega linn Vana-Roomariigis · Koloonia- Vana-Rooma vabariigi ajal Rooma kodanikuõigusega sõjaväeline asula · Provints-roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat · Leegion-Rooma sõjaväe üksus, u 5000 meest · Foorum-turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas · Term-Saunakompleks · Akvedukt-veejuhe · Pontifex-preester Vana-Roomas · Nuumen-looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis
2. Lepingutingimused olid kõigiga erinevad 3. Kohalikud kombed jäeti puutumata *Eraldi läbirääkimised ja erinevad lepingutingimused tehti sellepärast, et alistatud rahvad ei leiaks ühtsust, et Roomale vastu hakata. Kuidas käituti Itaalias? · 1/3 võidetute maast konfiskeeriti ning sinna rajati Rooma kolooniad. Sinna asutati ümber Rooma linnriigi kodanikke. · Teine osa liideti otseselt Rooma linnriigiga, need hakkasid kandma nimetust munitsiipium, nad said Rooma kodanikeks. · Kolmas piirkond Itaalias nimetati ümber Rooma liitlasteks, kes kodanikuõigusi ei saanud, aga nad ei pidanud maksma makse ning kui oli sõjakäiguga tegemist, siis pidid andma oma sõjaväe Rooma kasutusse. *Alasid väljaspool Itaaliat nimetati provintsideks. Provintsi elu pandi juhtima asehaldur. Ta pidi koguma makse ja korraldama kaitset. Makse pidid maksma kõik provintsi endised elanikud. Kui
Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). 3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. Rooma sõjavägi oli riiklik ja püsiv, kui Kartaago sõjavägi koosnes enamjaolt vaid palgasõduritest. Seega Kartaago sõjaväel ei olnud ühtsustunnet.
Kr). * Pabiitsid ja patriitsid said võrdseks. * Rooma hõivab Vahemere lääne osa (Puunia sõjad Rooma-Kartaago). * Rooma hõivab Vahemere ida osa (sõditi Kreeka-Makedooniaga + Pergamoni kuningas pärandas oma riigi Roomale) (133 e.Kr) * Rooma pidas alistatud rahvastega läbirääkimisi ühekaupa, lepingu tingimused kõigiga erinevad, kohalikud kombed jääti puutumata. * Itaalias 1/3 võidetute maadest konfiskeeriti rajati Rooma kolooniad. Teine osa liidti otseselt Rooma linnriigiga (munitsiipium). Kolmas osa nimetati liitlasteks (ei saanud küll kodaniku õigusi, kuid ei pidanud maksma makse ning sõjavägi läks Rooma kasutusse). * Alad väljaspool itaaliat olid provintsid neid pandi juhtima asehaldurid, kes kogusid makse ja juhtisid elu. Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3
oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. IV sajandi keskel allutas Rooma endale Kesk-Itaalia latiini linnad, loodi Latiini föderatsioon (foedus) - linnad säilitasid formaalse iseseisvuse, kuid oli lepingulistes liidusuhetes Roomaga
annaabi.ee 
