Rüütlikultuur Elukutselised sõjamehed ühiskonna kaitsmine Lääne-Euroopa 10.-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus
Suur-Zimbabwe endas lahendamata mõistatusi. Suur-Zimbabwe varemed paiknevad 730-hektarilisel maa-alal ja jagunevad kolmeks selgesti eristatavaks osaks mäekünkal asuvaks nn. akropoliks, suureks ringmüüriks ja tarandikeks ehk nn. oruvaremeteks. Kõik need on ehitatud graniidist, mida saadi lähedal asuvast kivimurrust. Mitmest kivitarandikust koosnev kindlusetaoline akropol kõrgub võimsana oru kohal künka tipus. Kõige muljetavaldavam on ovaalne 245 meetri pikkune suur ringmüür. Ülaservas siksakmustriga kaunistatud müür oli 9,7 meetrit kõrge ja kohati kuni 5 meetrit paks. Orukompleks koosneb hulgast madalamate müüridega väiksematest tarandikest. Suur-Zimbabwe uurijaid on alati hämmastanud see, kui tihedalt on graniitplokid müürideks laotud, ilma et oleks kasutatud mörti. Linna õitsenguajal võis seal elada kuni 20 000 inimest. Kõrgklass elas kivitarandikes, lihtrahva savi ja kruusa segust onnid asusid väljaspool müüre. Arheoloogid ja ajaloolased on
Ebakorrapärase müüriga ümbritsetud Nippuri linn oli ehitatud Eufrati kaldale ning ülejäänud külgedest ümbritsetud vallikraaviga, linna keskelt läks läbi kanal. 2) Ur tampsavist või toortellistest kaitsemüüriga ümbritsetud ainult linna keskosa. Kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka kuulus tsikuraat. 3) Uruk ringmüür ümbritseb tervet linna. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega. Assüüria linnad (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Sarrukin) Assüüria haarab enda alla Põhja-Mesopotaamia, enamik tema linnadest on rajatud Tigrise kaldale.
nende tegevusala pärast oleks raske olnud linnamüüride vahele ära mahutada. Nende käsitööliste külade taga laiusid kanalite ja kraavidega põllud. Uruk, oli üks suur Vana Idamaa linn, mis tõenäoliselt ületas pindala poolest lausa tolle aja võimsa impeeriumi kaksikpealinna Mohenjo Darot Harappat. Nende pindalaks oli 2km2, ümbermõõt oli üle 5km ja seal võis elada 45-50 tuhat inimest. Plaani vaadates ümbritses Uruki tervet linna ringmüür, mitte ainult linna keskosa, nagu paljudel teistel linnadel. Uruki linn on tuntud, kui kõige suurem müüriga piiratud paik. Arheoloogid on kindlaks teinud, et Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust maaala. Linnas sees oli kaks tsikuraati ja hulgaliselt templeid. Elurajoonide tänavad olid samuti kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt. Ur, linn oli analoogne Nippuriga tema plaani poolest. Erines ainult selle poolest, et Ur linnas oli tampsavist või
"kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda. Põhjus, miks vanalinn on säilinud, on proosaline. Olnuks Tallinn 19. sajandil jõukam,
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Kreeta saarel tärganud stiil ulatus ka mandrile Pelolponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole. Ühiskondlikud olud olid seal aga veidi teistsugused, elulaad oli karmim ning sõjakam, see avaldas mõju ka kunstile. Ehitismälestistes on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosas asub Tyrinsi linnus. Seda ümbritses võimas ringmüür, luksuslike siseruumide paigutus oli vähe loogilisem kui Kreetas. Sealt leiame ka iseloomulike pikerguse saali megaroni. Selle põhiplaan oli eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanile. Tyrinsi lähedal asus Mükeene linn (see oli ka Homerose eepose "Ilias" kangelase Agamemnoni kodupaik). Mükeene oli samuti hiiglaslikest plokkidest tehtud müüridega kaitstud (kükloopide müürid). Kuulus Mükeene Lõvivärav koosneb vaid kolmest kivimürakast ja nendele toetuvast
· Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas · Valitseja palee kaunistatud kulla, kalliskivide ja vasega · Teadmata põhjusel hüljati 1450. a. pealinn ja siirduti põhjapoole, kust sai alguse Monomotaba · Monomotaba kaubitses kulla, elevandiluu, loomanahkade ja orjadega · Riik ei jätkanud Suur-Zimbabwele iseloomuliku arhitektuuri. Ehitati väikesi teivasaedadega ümritsetud puu-või savimaju
Rakvere ordulinnus asub LääneVirumaal ja ta on olnud muinasViru suuremaid linnuseid. 14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolm korda kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka. Rakvere linnus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suur Munamägi Eesti kõrgeim punkt, Suur Munamägi (318 m, jalamilt 62 m). Mäe tipus, 1939. a valminud ja 1969
Eugeuse kunst Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600.a e.Kr Eugeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e.Kr. Eugeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest. Tänu headele merelistele tingimustele oli Eugeuse mere piirkond sobiv laeva sõiduks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad: kalandus, kaubandus, mererööv. Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega ilma kunstliku niisutuseta. Eugeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid keskvõimuga suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike- Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Seepärast nimetatakse Eugeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstiks. Kreeta. Tänu tu...
suurfeodaalidel rohkem võimu, kui väikerüütlitel. Feodaalid elasid linnustes. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Algul ehitati neid puust, kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- Torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle tõstesild. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid, paljudel väikefeodaalidel ei olnudki oma linnust ja nad pidid elama oma senjööri linnuses. Siit järeldub, et feodaalid jagunesid kaheks ja väikefeodaalid allusid suurfeodaalidele. Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11
ühiskonda.Feodaalid elasid linnustes.Neid rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse näiteks kaljusele künkale või jõesaarele.Algul ehitati neid puust,kuid hiljem hakati ehitama kivilinnuseid.Kõige enam olid levinud tornlinnused.Torni osa moodustas kaitse,keskmisel korrusel elas feodaal oma perega,allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid ja vangikongid.Suurfeodaalid elasid kivist kindluskompleksides,mida piiras ringmüür või vallikraav veega,mis kaitses kindlust. Feodaalid sõdisid ratsa .Peamisteks relvadeks oli pikk oda ja sige kahe teraga mõõk.Vasakus käes kandis rüütel kilpi ja peas rauast kiivrit.Lahingurivid olid üsna väikesed ning rivistuti pikka viirgu. Aadlite abielu peamisteks eesmärkideks oli soetada seaduslikke järeltulijaid ja sõlmida erinevaid liite perekondade vahel.Aadlid abiellusid tavaliselt kolmekümnendates eluaastates,pärast enda rüütliks kehtestamist
võimsama linnuse muinas-Eestis. Omal ajal ulatus Alevijärv ilmselt linnamäe põhjajalamini ja linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib olla jäänus kaevust või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13. saj samuti tellistest ringmüüriga. Hiljem jagati eeslinnus vahemüüri ja torniga veel kaheks.
Sellest võimsast kaitsesüsteemist on tänapäeval avalikkuses maapealse linnamüürina teadvustunud üle poole, täpsemalt 1,85 km müürifronti ja 26 kaitsetorni. Palju maapealseid müüri-osasid on teadvustamata - majade seinadena, kruntidevaheliste müüridena jms. Tänu Tallinna maapinna kiirele tõusule (peamiselt täitmise tõttu) on maapinnas säilinud kõikide tornide alumised osad ja kogu linnamüüri alumine osa. 3 ringmüür - linnuse, kindlustatud linna v. küla ümber ehitatud kaitsemüür, mis on varustatud tornide, mitmesuguste kaitseseadeldiste ja tugevasti kindlustatud väravatega. Tihti on linnustel sisemine ja väline ringmüür ja nende vahel ümbriskäik või väljak 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnam%C3%BC%C3%BCr 5 http://www.mg.edu.ee/comenius/index.php?show=17&page=tallinn&lang=EST
Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said endale lubada vaid suurfeodaalid,
rituaalset mängu mängides. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on Keraamika, mille arengus võib eraldada mitu etappi, kõigile neile on aga omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus. Ornamendid on looduslähedased. Kreeta kunst on õnnelike inimeste kunst. Peloponnesose kunsti ehitismälestistest on silmapaistvaimad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Tirynsi linnud- selle jäänused toodi päevavalgele 19. ja 20. saj. vahel. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus on korrapärasem kui Kreetal. Kreetal polnud , aga Tirynsis leiti teistest olulisem, suurem, kesksem pearuum, pikergune saal. Müneene linn- Müürid olid nii võimsad, et neid peeti kükloopide kätetööks. Siit ka nimetus: Kükloopide müürid. Maailmakuulus on Mükeene Lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvatest kolmnurksetest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahe samba najale nõjatuva elukaga.
olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga lagunema killukesteks. Kaalis meteoriidi kraater on ainus kildudega tõestatud kraater euroopas ja teine maailmas. Ta koosneb ühest suurest ja kaheksast kõrvalkraatrist. Peakraatri võimsaid servi on kasutanud vanad eestlased ära ka linnuste ehitusel. Nimelt kraatrivalli välisnõlva kirdeosas avastati linnus, mis või seal asuda 5-7 saj e.m.a. Ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Müüris olevad kividki olid kuni poolteisemeetrise läbimõõduga. Kindlalt on Kaali meteoriidikraaterid väärt uurimist, külastamist ja oma silmaga ära nägemist. 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm (7. november 2006) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 (7. november 2006) http://www.ut.ee/BGGM/kaali
Anna endale või kogu perele ideaalne võimalus parandada füüsilist vormi Fra Mare Thalasso SPA võimlemissaalis) Ekskursioonid, väljasõidud ja aktiivne puhkus (Haapsalu on hubane ja rahulik linn ning ajaloolise linna suurusest võib saada täieliku ettekujutuse vaid ühe õhtupoolikuga) Suvel saab lisaks ilu-ja raviprotseduuridele nautida rannamõnusid, jalgrattasõitu, suveüritusi ning vanalinna võlusid. Näiteks on Haapsalu lossi ringmüür üks Põhjamaade pikimaid. 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel Fra Mare Thalasso SPA-st on tänapäevane staadion, mille kõrval asub Haapsalu Veekeskus. Vaba aja veetmise võimalusena saab kasutada Haapsalu lossiplatsil asuvat bowlingusaali. Soovi korral aitavad Fra Mare Thalasso SPA giidid broneerida aja tennise mängimiseks linna tennisehallis ja väliväljakutel. Väljaspool hotelli on võimalik osaleda erinevatel kontsertidel ja kultuuriüritustel Haapsalu linnas
sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas oli sel ajal juba käsil. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks mäetipule, et neid oleks võimalikult raske vallutada. Linnus ümbritseti vallikraaviga, kus voolas vesi ning üle selle oli ehitatud tõstesild, mis oli äärmiselt hoolikalt kindlustatud. Suuremaid linnuseid piiras ka ringmüür, mille varjus oli katusega kaetud kaitsekäik. Seal said linnuse kaitsjad vajadusel ohutult liikuda ja linnust kaitsta. Kõige uhkemad linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid. Linnuse kaitsefunktsioonide kõrval oli sellel ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus näitas feodaali võimu kohalike valduste üle
nende tugevdamine. Esimeses järjekorras püüti taastada või ümber ehitada eestlaste linnuseid. Neid täiendati, parandati või ehitati põhjalikult ümber. Tüpoloogiliselt vanem aja arenguliselt kõige otsesemalt eestlaste kindlusehitisega seotud linnuserühma moodustasid need linnused, mille ehitamisel lähtuti esmajoones looduslikest kaitsetingimustest. Nende põhiplaan on tavaliselt korrapäratu, sest kaitses etendas peaosas tugev ringmüür, mis jälgis looduslikku nõlvaku kuju ja moodustas koos sellega kõrge sujuva kurvilise kaitseseina. Kui ringmüür oli püstitatud, ehitati vastu selle sisekülge vajalikud hoones, mis sageli olid tornitaolisel kõrged ja kujutasid endast iseseisvaid kaitseüksusi. Ringmüür jäi ühtlasi nende hoonete välimiseks seinaks ja moodustas kogu linnust mantlina hõlmavat müüri nn. mantelmüüri. Peale konservatiivsete mantelmüüride püstitati ka mitmeid tornilinnuseid. Ringmüüril oli siin
Mõisted: kükloopide müür, Mükeene Lõvivärav, Tirynsi linnus. a) kükloopide müür- pidasid seda hiiglaste ehk kükloopide kätetööks, sest mõõtmed olid kividel nii suured. b) Mükeene lõvivärav- koosneb kolmest suurest kivimürakast ja ülal nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud relieef kahe smaba najale nõjatuva elukaga c) Tirynsi linnus-asub Peloponnesose idaosas. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Siseruumide piagutus korrapärasem. Iseloomulik saal(mergon). Põhiplaan(ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel)
loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga, sellele liitus veel samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. Dur Šarrukin oli Assüüria linnade hulgast üks põnevamaid. See oli ainult residentsiks ehitatud suurjooneline linn (ehitusaeg: a.711 eKr. - a.707 eKr.) Linn oli nelinurkse plaaniga, ca 30 ha suur, mida piiras 7 km pikkune ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane. Magistralid viisid linna keskuses asuvasse paleesse. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat. Linn tundus olevat igavene ja võitmatu, ning demonstreeris oma vägevuse ja teiste kaitsetuse. Ninive linn oli maailma esimene metropol. Plaanilt meenutas see väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks mõõdeti 728 ha ning kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 10 m paksuse 15 väravaga kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks mõõdeti 12 km. Linnamüürid
Profaanarhitektuuris pidid olema aknad neljakandilised. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? Vallikraav rajati 14.sajandil. Vallikraav täideti veega aastal 1325. Kraav täideti Ülemiste järve veega. Vallikraavi vesi suubus merre Paksu Margareta juures. Vallikraavist on tänaseks alles vaid Shnelli tiik. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Linnamüüri ehituslugu lõppes Tallinna kustutamisega kindlustatud linnade nimekirjast. 10. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, mis tähistab ehitusaastat. See gild oli Tallinna tähtsaim kaupmeeste ühendus. Kaupmeeste ühendusse tohtisid kuuluda ainult kohalikud ning abielus kaupmehed.
ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 1619. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest
Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistis rändajatele juba kaugelt silma. Müüd oli mõeldu kaitseks vaenase rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal,kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Linna pääses läbi hästi valvatud väravate kaudu. Väravaid kindlustayi,kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnus asus müüride vahel ning pakkus häda korral linnaelanikele kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad,
hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune müür oli laotud segamüüritisena lubjamördil, kus maa- ja ümarate lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli müür algselt 6,9-7,15 m kõrgune, millele lisandus ulgtaladele toetuv puidust kaitsekäik (kuni 16. sajandi algupooleni on müüri kolmel korral kõrgendatud). Hoonestus paiknes linnuse hoovis ebakorrapäraselt (ühtlasema frondina linnuse
9. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja väetasid sõnnikuga mulda; seetõttu kasvas põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt sai minna üle põlispõllundusele. Toodeti järjest enam müügiks. 10. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa peamiselt ehteid. Kalme keskel asus kirst ning selle ümber ringmüür. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. Maa-alused kalmistud nagu tänapäeval. Maahaudadesse maeti reeglina põletamata surnuid. Kangurkalmed kangurkalmed olid selgepiirilised ja suhteliselt väiksemad kivivared (läbimõõduga 1020 m, harva suuremad), mis ümbritseva maapinna taustal tõusid selgelt esile, kõrgemale. Väliselt, enne kaevamisi, meenutavad need kalmed kivikirst- või lühemaid tarandkalmeid.
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. All- linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Mis aastaarv on Suurgildi hoone harjatornil? Mida tähistab? Suurgildi hoone harjatornil on aastaarv 1410, see
sajandite jooksul mitmes etepis, vastavalt relvastuse arengule. Eesti talupojad hakkasid lossi ehitama rajudes ümbruskonna metsi, kaevasid sügavaid vallikraave, põletasid lupja ja ladusid müüre. Lossi ehitati tsistertslaste mungaordu ehitusmeistrite juhendamisel, kes saabusid siia Riiast. Lõpliku suuruse omandas linnus piiskop Johannes IV Kieveli valitsemisajal (1515-1527), mil valmis tugev tulirelvadele kohandatud sakmelise rinnatisega eellinnuse ringmüür koos võimsate suurtükitornidega, ehitati välja lossi idapoolne eellinnus. Müüride kõrgus ulatus üle 10 meetri, pikkus 803 m, ning paksus erinevates kohtades 1,2-1,8 m vahel. 14. või 15. sajandil ehitati ainulaadne ristimiskabel, mille aknale ilmub täiskuuöödel Valge Daam. Liivi sõda sai tuleprooviks linnuse kaitsevõimele. Siit ajast pärinevad ka linnuse sisemised kraavid ja blindaazid, mis ehitati kahurite paigutamiseks ja kaitseks pommitamise eest. Liivi sõja ajal sai
köetav rum, kojatagun elutuba (Dornse). Diele oli võõrastetoajaox ja töörumix kaupmehele, keal seal klien vastu võtis aga ka köögix ja söögitoax. Koja nurgas lahtin kolle ja sel kohal kõrge mantelkorsten. Kojatagust elutub köet keldrist(kalorifeerküte), soe õhk läbi avade. Ülem korr laoruumid. N: Linnateatri hoone, Linnamuuseumi hone, Matkamaja, Piiskopimaja vanaturukaelas. Linnakindlust,militar arhit tlin- põh talin oma 48tornist säilind 26ga ja 2km pik ringmüür u 2/3. tlin kinlust algas 13.saj ja toompea ja all-linn moodust ühtse kaisesüstem. Rahuajal omaette-seisuslikel põhjustel, Toompea-aadlik ja all-linnas- jõukamat kodan hulgst valit raad. Pingete märgin säilnd Lühikese ja Pika jala väravatorn ning nn vaenumüür Toomp ja all-linna vahel. 1310 saabus J. Kanne,kes esit raele kun poolt kinnit ettepanek linnakindlust väljaehit kohta. Maa-ala laiend ja ting et müüriga tleb liita Püha Miikaeli nunnaklooster, uus Kanne müür valmis 1355
nad jälle varemeteks. · Ahhailased hävitasid saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks. · Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. · Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal. · Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn. · Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist. · Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu. · Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst. Megraon pikerkune saal Tarbekunst nt kullasepatöö ja keraamika Vanakreeka kunst 1
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
Tarandi pikkus varieerus 2–3 meetrist 10–12 meetrini, laius vaevalt 1 meetrist kuni 4–5 meetrini. Kivikirstkalmed- on maapealsed haudrajatised, mis koosnesid kalme keskel asunud ja kividest laotud ühest või mitmest kirstust ning ümbritsevast ühest või mitmest kiviringist. Ringmüüri ja kirstu vaheline ala täideti korrapäratu mullaseguse kivilasuga, harvem ka kruusaga. Ehituseks kasutati tavaliselt paekive, vähem raudkive. Mõnel juhul on paekividest ringmüür laotud raudkividest vundamendi peale. Viikingi retked- on Euroopa ajaloo period 8- 11. sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Kaali retked- Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis kaali krater. Kaali meteoriidi langemisega seostatakse asva kindlustatud asula hävimist. Jaroslav Targa sõjakäik- oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja.
kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu oli tasapindne, praegu tõusev (Rogosi kastellmõis... 2009). Mõisa väravatornis asub koduloomuuseum, mis on suvisel ajal külastajatele avatud. · Viitina mõis (Rõuge vallas) esmakordselt on Viitina mõisat mainitud 16. sajandil. 1896. aastal valminud uus peahoone on kahekorruseline historitsistlik kiviehitis, mille esimene korrus on krohvitud, teine korrus aga puhta vuugiga tellisladu. Kolme akna
JOHANN WOLFGANG GOETHE Noore Wertheri kannatused Ly Härm 10d Werther ja loodus: Lk. 8- Kohe siinsamas lähedal on kaev, kaev, mille kütkeks ma olen otsekui Melusine oma õdedega. ... Madal ringmüür kaevu ümber, seda piiravad kõrged puud, selle paiga jahedus- kõiges selles on midagi salapärast. Koguni kõhedaks tegevat. Ei möödu ainsatki päeva, mil ma oma tunnikese seal ei istu. Lk. 24- See on imeline, kuidas ma siia jõudsin ja künkalt alla haljendavasse orgu vaatasin, kuidas ümbrus mind veetles. Seal see salu! Ah, võiksid sa selle varju peituda! Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud
metallitöötlemise koht. Kivilinnuste tüübid: · Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11. sajandil rajati ja oli toona arvukaim tüüp, põhiplaan ruut või muu hulknurk. Ohu korral oli aadlikel neli valikut: 1. Jätta eluhooned maha ning pageda lähedalasuvasse linnusesse; 2. Kindlustada mingi osa olemasolevast elukompleksist (palissaad, ringmüür jne); 3. Ehitada senine elupaik linnuseks ümber; 4. Asuda elama paremini kaitstavasse kohta, s.t rajada uus linnus (või võtta kasutusele mõni varem püsiasustusete linnus). Linnused 11. ja 12. sajandil sajandil rajatakse kõige erinevama kujuga ning erinevat tüüpi linnuseid. 12. sajandil tulevad mägialadel arvukamalt kasutusele kaljudele ehitatud või kaljusse raiutud linnused. 12. sajandi lõpul
Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Linnamüüride tõttu olid majad ehitatud tihedasti üksteise kõrvale, kuna ruumi oli vähe. Euroopas on linnamüürid alates keskajast olnud pea eranditult kivist, samas on neid tehtud ka mullast, tellistest, puust jms. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma, siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega. Linnamüüri juurde võivad kuuluda tornid, väravatornid, vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne). Keskaegses Euroopas oli kaitsemüüride ehitamine privileeg, mida ei saanud kaugeltki kõik asulad
Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse, näiteks kaljusele künkale või jõesaarele. Kõige enam levinud linnused olid tornlinnused- torni osa moodustas kaitse, keskmisel korrusel elas feodaal oma perega, allpool tema kaaskondlased ja kõige all paiknesid laoruumid või vangikongid. Suuremaid linnuseid piiras ringmüür, mis kaitses linnust või ka vallikraav, milles voolas vesi ja üle selle oli tõstesild. Müüril oli sakmeline rinnatis, mille varjus kulges katusega kaetud kaitsekäik. Seda mööda said linnuse kaitsjad ohutult liikuda, kui piirajad neid ka nooltega tabada oleksid püüdnud. Kõige hoolikamalt oli kindlustatud linnuse värav, milleni pääses üle vallikraavi ulatuva tõstesilla. Selliseid suuri linnuseid said
Sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sisse tungivate madalama kultuuriga suguharudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis mõjutas ka kunsti. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus, mille jäänused toodi päevavalgele 19.-20. saj vahetusel. Seda ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest ringmüür. Luksuslike siseruumide paigutus oli korrapärasem, kui Kreetal. Kui Kreeta lossides polnud ühtki teistest oluliselt suuremat ja kesksemat pearuumi, siis Tirynsis leiame iseloomuliku pikerguse saali (megaron). Selle põhiplaan (ristkülik + eesruumid kitsamatel külgedel) on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Tirynsi lähedal asuv Mükeene linn oli „Iliase” kangelase Agamemnoni kodupaik. Mükeene linnamüür oli samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnus
Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Keskaegse linna üks esimesi muresid oli linnamüüri ehitamine. See oli mõeldud kaitseks vaenlaste rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal, kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Majad ehitati tihedasti üksteise kõrvale, sest ruumi oli linnamüüride vahel vähe. Tänavad olid väga kitsad 2-3 meetrit. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele
sajandi lõpul ehitusmeister Johann Schulzi juhtimisel hilisbarokne Eestimaa kubermanguvalitsuse hoone. Linnuse idakülje kindluslik ilme oli sellega kadunud. Konvendihoones tegutsenud vangla puuosa põles 1917. aastal. Hiljem lammutati ka säilinud kiviosa ja 1920-1922. aastatel rajati nende kohale ekspressionistlik riigikoguhoone. Samuti rajati kortermaja linnuse loodeküljele endiste tallide asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge. Praegu töötab seal Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit eriilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Toomkirik (Chistian Ackermann)
kaelavõru ja kaks hõbedast käevõru 3-5. sajandist. Et nad linnuse kasutamisega ühte aega ei kuulu, tuleb oletada, et tegemist oli peitvara või ohvrianniga, just selle hõbevalgega, millest Lennart Meri nii kaasakiskuvalt räägib oma samanimelises raamatus.6 Kaali peakraatri ainulaadsust rõhutab omakorda seda ümbritsev salapärane võimas kivimüür, mille jäänused on arheoloogide tähelepanu köitnud uuringute algusest peale. 470 m pikkune ja 2,5 m laiune ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Väga suured - kuni poolteisemeetrise läbimõõduga olid ka kivid ses müüris. Sellise võimsa ja töömahuka rajatise eesmärk pidi oluliselt erinema tavalise kiviaia omast. Võimalik, et müüriga taheti tähtis kultuspaik eraldada muust maailmast, et sinna ei astuks kutsumata külalise jalg. Kaevamised müürijalamil näitasid, et mõisaaegse kivimüüri ehitamise ajal oli varasem,
Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused. Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile. Ehitusmälestustest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Peloponnesose poolsaare idaosa kaljuse maastiku keskel asub Tirynsi linnus. Kavatist ümbritseb võimas, suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Luksuslike siseruumide pagutus oli korrapärasem kui Kreetal. Tirynsis on Kreeta lossidega võrreldes palju suurem ja kesksem pikergune saal megaron. Selle põhiplaan on eelkäijaks hilisemate templite põhiplaanidele. Mükeene linn on laotud samasugustest kivipankadest nagu Tirynsi linnuski. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele üle jõu käima ja nad pidasid neid ehitisi hiiglaste-kükloopide kätetööks
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................... 5 3.1Tegevused Viimsis.......................................................................................... 5 4Kadriorg................................................................................................................ 6 4.1Olulisemad objektid........................................................................
· Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust. Valitsejal oli koos oma õukondlastega 12 küllalti luksuslik elu kalliskivide, kulla ja vasega kaunistatud palees söödi Pärsiast või Hiinast pärit taldrikutelt ning kanti rõivaid, mis olid valmistatud India erksavärvilistest puuvillkangastest
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
mis mille sees käib? Näited Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all- linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav. Tallinna varasemaks kindlustatud osaks oli linnuse ala Toompeal. Toompea linnus koosnes omakorda tugevasti kindlustatud maahärra residentsist - nn. Väiksest linnusest - ja kõrgel paelaval asuvast, kuid tagasihoidlikult kindlustatud linnuseasulast, nn. Suurest linnusest. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav
Pärast vulkaanipurset oli kreeta ühiskond nõrgenenud, kaotasid valdused ahhaialastele, kes mälestasid neid oma legendides(minos-minoiline kunst, müüt knossose paleest) Kreeta kunst levis ka Mandri-kreekale ja sealt veel põhja poole, seal oli sõjakam elulaad, mis ei puudunud ka kunstist Seal asus tirynsi linnus, arhitektuuris olidki tähtsalt kohal linnakindlustused ja lossid. Kavatist ümbritses kiviblokkidest ringmüür. Tähtsal kohal lossides peasaal-megaron, ristküliku kujuline Mükeene oli koduks müütilisele kuningale agammemnonile. Mükeene linn oli ehitatud suurtest kiviblokkidest, kükloobid Maailmakuulus Mükeene lõviväravad, koosnevad kolmest suurest kiviblokist ja sellel olevast reljeeftahvlist, kus on kaks lõvi toetumas sambale, kükloopilised väravad Leidus ka kuppelhaudu, kujutavas kunstis erilised jooned puudusid. Tarbekunst arenenud Leiti nn
Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse sä...
Keskaeg Germaani riigid Germaani hõimud (tänapäeva sakslaste, inglaste hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad) elasid Euroopa kesk- ja põhjaosas. Nad olid üsna sõjakas rahvas ja Roomlaste ning germaanlaste suhted ei olnud just kõige paremad, kuna nad pidasid omavahel pideval sõdu. Nende vahel käis ka pidev kaubavahetus. Roomlased hakkasid üha enam palkama oma sõjaväkke germaanlasi ja nende sõjavägi koosneski enamuselt barbaritest. 4. sajandi lõpupoolel tulid Aasiast Euroopasse sõjakad hunnid. Germaani rahvad hakkasid selle tagajärjel liikuma Rooma sisealadele. Germaanlastel õnnestus viimane Rooma keiser kukutada ja tekkisid germaanlaste riigid. Peale Germaani riikide teket haaras riiki tsivilisatsiooni ja kultuuri langus. Frangid olid üks germaani hõimudest. Nende kuningaks sai noor ja võimukas Chlodovech, kes ühendas kõik frangid oma võimu alla ja tekkis Frangi riik. Tema juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
