Kaali meteoriidi kraatrid (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Automaatikainstituut
Referaat
Kaali meteoriidikraatrid
Aines ISS0110 Väljendusoskus
Tallinn 2006
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. FAKTE 4
2. GEOLOOGIA 4
KOKKUVÕTE 5
KASUTATUD KIRJANDUS 6

SISSEJUHATUS

Saaremaal asub Eesti suurim loodusharuldus - Kaali meteoriidikraatrite rühm. Viiekümne hektari suurusel goeloogilisel kaitsealal paikneb 9 meteoriidikraatrit (Skeem 1): peakraater ja 8 kõrvalkraatrit, mis moodustavad ühtlasi ka Euraasia mandri efektseima kraatrivälja. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega (Teaduslikult on lubamatu võrrelda meteoriidi plahvatust tuumapommi plahvatusega, kuna meteoriidi plahvatamisel aine gaasistub, tuumapommi plahvatusel muutub aine hoopiski plasmaks!). Kaali meteoriidi kõige hinnatumad omadused pole mitte selle suurus, vaid kraatri klassikaline kuju ja paiknemine hästi ligipääsetavas kohas. Kraatriväli on oluline ka ajaloolisest seisukohast , sest Kaali kraatrid olid enne Teist maailmasõda ainsad kildudega tõestatud kraatrid Euroopas ja üldse teine meteoriidikildudega tõestatud kraatrirühm maailmas, oluline on ta ka peale plahvatust kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel ka uus pinnavorm , mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena.
( http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 )
Skeem 1. Kaali kraatrite paiknemine ( http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html )

1. FAKTE

Kaali kraatri meteoriitne päritolu tõestati 1937. aastal, mil koguti esimesed 8,3 niklisisaldusega raudmeteoriidikillud. Teadlaste arvates sisenes u. 400 kuni 10 000 tonni kaaluv meteoriit Maa atmosfääri kirde suunast kiirusega 15 - 45 km/s, maapinnani jõudes oli selle kiirus 10 -20 km/s.Meteoriidi massiks pakutakse 20 kuni 80 tonni. Olles 5 - 10 km kõrgusel, lagunes meteoriit ja sadas maapinnale tükkidena, millest suurim tekitas 110 m läbimõõduga 22 m sügavuse kraatri ja 8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1 - 4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud. Kaali meteoriit langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet (kalibreerimata vanus 3390±35 14C aastat tagasi, kalibreeritud vanus ühe sigma puhul ehk 68-protsendilise tõenäosusega oleks 3740–3640 aastat ehk 1740 –1640 aastat e.Kr.). Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920 ±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonna soodes ja järvedes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5  kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 )

2. GEOLOOGIA

Eesti ainsal 50 ha suurusel geoloogilisel kaitsealal (58º24'p.l., 22º40'i.p.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit (Joonis 2).
Peakraater on tüüpiline plahvatuskraater: kosmilisel kiirusel langenud meteoriit plahvatas kokkupõrkel maaga, lööklaine purustas maapinna kivimid ning tekitas kraatri, mille servades kivimid vallina üles suruti. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m ja sügavus 1 - 6 m. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Veekogu põhja katvate setete paksus on ligi 6 m ja nende vanus ligikaudu 4000 aastat. Peakraatri piires pole säilinud ühtegi meteoriidikildu, kuna plahvatusel meteoriit pihustus ja hajus tõusvas tolmusambas.
Joonis 2. Kraatrite asukohad ( http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.ht m )
Väikekraatrid, on madalad kausjad lohukesed, mille pervel võib enamasti jälgida ka nõrka, mõnikord katkendlikku valli . Enamikus kuivjärvedes kasvab sarapuuvõsa. Need on löögikraatrid, mille põhjas on näha meteoriidi löögijälgi ning neist on kogutud meteoriidikilde.

KOKKUVÕTE

Kaali meteoriidikraater on Eesti üks tähtsamaid loodusharuldusi. Selle kosmiline päritolu tõendati 1937.a. millal sealt koguti esimesed niklisisaldusega meteoriidikillud. Sellest, et see 50 ha suurusel alal asuv geoloogiline nähtus on kosmiliste juurtega, jutustavad ka erinevad legendid ja müüdid. Teadlaste arvates võis kraatrit põhjustanud meteoriidi kaal olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga lagunema killukesteks. Kaalis meteoriidi kraater on ainus kildudega tõestatud kraater euroopas ja teine maailmas. Ta koosneb ühest suurest ja kaheksast kõrvalkraatrist. Peakraatri võimsaid servi on kasutanud vanad eestlased ära ka linnuste ehitusel. Nimelt kraatrivalli välisnõlva kirdeosas avastati linnus, mis või seal asuda 5-7 saj e.m.a. Ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Müüris olevad kividki olid kuni poolteisemeetrise läbimõõduga. Kindlalt on Kaali meteoriidikraaterid väärt uurimist , külastamist ja oma silmaga ära nägemist.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.ht m (7. november 2006)
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=252 (7. november 2006)
http://www.ut.ee/BGGM/kaali.html (7. november 2006)
6