Eugeuse kunst (0)

Eugeuse kunst
Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600.a e.Kr Eugeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst , mis kestab umbes aastani 1200 e.Kr. Eugeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest. Tänu headele merelistele tingimustele oli Eugeuse mere piirkond sobiv laeva sõiduks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad: kalandus , kaubandus, mererööv. Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega ilma kunstliku niisutuseta. Eugeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid keskvõimuga suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisvaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike- Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Seepärast nimetatakse Eugeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstiks.
Kreeta. Tänu tugevale laevastikule ei olnud neil vaja karta välisvaenlasi, seetõttu ei kaitsenud nad oma linnu ja ei ehitanud linnuseid. Kreeta arhitektuuri tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid: Knossos , Phaistos, Hagia Triada. Tüüpilisele Kreeta lossile on iseloomulik:

• Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis kõik paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue.
  
• Alumisel korrusel olid laoruumid, teisel korrusel olid suuremad ja esinduslikumad toad.
  
• Osad ruumid said valgust galeriidest, terrassidelt, valguskaevudest. Osad ruumid olid aga hämarad.
  
• Lossi seinad olid kivist, laed puust.
  
• Väga omapärased olid ka ruumide toestamiseks ja liigendamiseks kasutatud sambad. Sambad peenenesid allapoole, olid valmistatud puust ja värvitud(punaseks, mustaks või kollaseks).
  
• Losside siseruumide seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente või pilte.
  

Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed üle hüppavad.
Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika, millest kuulsamad on vaasid , kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumiga.
Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele .
Peloponnesose poolsaarel arenes mõnevõrra teistsugune kunst, kui Kreetal . Kogu kunsti mõjutasid sissetungid võõraste suguharude poolt, mis muutis nii elu, kui ka kunsti karmimaks ja sõjakamaks. Arhitektuuris on kõige silmapaistvamateks saavutusteks kindlustatud lossid ja linnamüürid. Kuulsaim säilinud linnus on Tirynsi, mille varemed avastati alles 19. ja 20.saj vahetusel. Erilist tähelepanu köidab linnust ümbritsev hiiglaslikest kiviplokkidest laotud ringmüür. Tirynsi linnuse lähedal asub Mükeene linn. Ka seda linna ümbritseb kivipankadest ehitatud linnamüür. Kuna kivide mõõtmed, millest müür on ehitatud on nii hiiglaslikud, siis vanad kreeklased arvasid, et müür on hoopiski ehitatud hiiglaste ehk klükoopide poolt. Seega kutsutakse seda linnamüüri ka klükoopide müüriks. Linna sissepääsu valvavad 2 lõvi, mis on osa suurest Mükeene lõviväravast. Värav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kolmnurksest kiviplaadist, millele on tahutud reljeef kahest samba najale nõjatuvast lõvist.
Mükeene maalikunst ja reljeef olid sarnased Kreeta kunstile. Väga kõrgele järjele tõusis tarbekunst: kullasepatöö ja keraamika.