Tallinna vanalinn (0)

Tallinna Tehnika Ülikolli Kuressaare Kolledž
Tallinna Vanalinn
Maila Rumessen
2013
1. Tekkelugu , ajalugu
Põhja-Eesti rannikule tekkis asustus umbes 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutusele võtuga Toompea künkale linnuse. Linnus paiknes mereäärsel kõrgemal osal ja linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel , see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas .
Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11–12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere veetase oli tollal umbes 3 meetrit praegusest kõrgem, ulatudes praeguse vanalinna kirdeosas peaaegu selle müüride alla. Seega rajati vene kaupmeeste asula praktiliselt merekaldale.
Selliselt eksisteerinud muistse linna vallutasid 1219. aastal taani ristisõdalased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad vallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi.
Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud osast:

• Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20–30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud.
  

• Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas.
  

• Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav .
  

• Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16–19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.
  

2. Algne funktsioon
Arenes välja kaupmeeste ja käsitööliste hansalinnast. Eraldi oli veel toompea,mis oli sakste oma, Taanlased põletasid eestlaste puust kindluse maha ning ehitasid sinna omale uue kindluse. Tallinn sai linna õigused 1248 aastal 15.mail. Kuid nime Tallinn hakati kasutama alles hiljuti u 1918.
3. Millal, miks ja kuidas muutus turismiobjektiks?
Tallinna vanalinn on riiklik muinsuskaitseala, mis kanti 1997. aastal ka UNESCO Maailmapärandi Nimekirja. See tähendab, et vanalinnas tegutsedes tuleb arvestada mitmete seaduste ja rahvusvaheliste konventsioonidega. Seaduste eesmärk on säilitada Tallinna vanalinn nii tänastele elanikele-ettevõtjatele kui ka tulevastele põlvedele autentse ning samas funktsioneeriva linnasüdamena. Eelnimetatud seadused puudutavad igasuguseid ehitus- ja remonditöid vanalinnas.
Tallinna vanalinnas leidub erinevaid väärtusi :

• Vanalinna majanduslik väärtus
  

Vanalinn pole vaid muuseum - me oleme saanud pärandiks linna, mis toimib kui elu-, töö- ja lõõgastuspaik. Samal ajal vanalinn ka teenib raha, tõmbab ligi turiste, investoreid ja uusi elanikke. Meie võimuses on vanalinna veelgi enam kasu teenima panna. Linna tarbimisväärtust arvesse võttes on oluline meeles pidada, et vaid väga aupaklik, asjatundjate nõuandeid arvestav , võimalikult vana säilitav lähenemisviis ehitiste renoveerimisel, kujundamisel ja neile otstarbe leidmisel tõstab linnakeskkonna majanduslikku väärtust. Seda kinnitab kogu kaasaegse maailma kogemus

• Vanalinna sotsiaalne väärtus
  

Sõjapurustused ja sellele järgnenud kiire tööstuslik areng 1950. aastatel haarasid ajaloolised linnasüdamikud suurte kaubamajade ja büroohoonete võrgustikku. Meie vanalinn jäi kauge vaikse tagahoovina modernse arengu kiirteelt õnneks kõrvale. Maailm on aja jooksul hakanud väärtustama kultuurilist järjepidevust ning vanu häid traditsioone. Ka meie vajame nüüd, kui oleme avatud moodsale maailmale, paika, mis säiluks sellisena nagu mäletame seda oma lapsepõlvest, postkaartidelt, raamatutekstidest. Me tahame, et vaated jääksid samaks, kirikud ja kohvikud seisaksid endisel kohal. See on hingeline väärtus, mis annab meile kuuluvuse - ja kodutunde. Me elame kultuuri ajaloo keskel, selle tajumine tekitab respekti seniolnu ja -tehtu suhtes ning annab kindlustunde tuleviku ees

• Kultuuriväärtus - see on väärtus täna ja alati. Meie ja kogu inimkonna jaoks.
  

Kunstilises mõttes ei ole meie vanalinna iga üksikobjekti puhul eraldi tegemist millegi erakordsega. Linna väärtus seisneb milleski muus. Vana Tallinn on harukordselt terviklikult säilunud keskaegne hansalinn. Muutumatuna on püsinud tänavate ja kinnistute võrgustik, sisehoovid ning hooned oma keskaegsetes vormides ja detailides, suures osas on säilunud tornidega linnamüür. Kergesti võib kujutleda mõttelist teekonda bürgerielamust mööda treppi alla tänavale, piki kitsaid looklevaid tänavaid kirikusse, gildimajja, turuplatsile, läbi linnavärava alla sadamasse. Nii avaneb hansalinna funktsionaalne mõttelaad ja esteetika , me suudame tajuda vanalinna keeruka põiminguna pikas aja- ja kultuuriloos .
Kultuuride ja muinsuspärandi mitmekesisus on terve inimkonna vaimse rikkuse allikaks. Kaitstes vana Tallinna hoiame ja kirgastame kogu inimkonna ühist mälu. Hästihoitud ja omapärane vanalinn meelitab nii oma rahvast kui välismaalasi siia elama, meelt lahutama ja sisseoste tegema. Tallinna vanalinn on Eesti arvestatavaim turismiobjekt, hõlmates neli viiendikku kogu riigi välisturismi tuludest. Ajaloopärandi ja kaasaegse eduka majandustegevuse ühendamine on tulus meie kõigi jaoks.
4. Kuidas kasutatakse tänapäeval?
Tänapäeval käib vanalinnas väga palju turiste, et tutvuda ”vana kiviga”. Samuti elavad seal kortermajades inimesed. Vanalinn on ka noorte jaoks huvitav, kuna kõik klubid ja pubid on sinna üles ehitatud.
5. Külastuse statistika, järeldused.
Aastal 2012 külastas vanalinna u 2 759 000 turisti , millest 20% olid siseturistid. Aastal 2011 külastas vanalinna u 2 791 100 turisti, millest 40 % olid siseturistid. Ning aastal 2010 külastas vanalinna u 2 291 500 turisti, millest 50 % olid siseturistid. Seega peaaegu iga aasta kasvab turistide arv, ning siseturiste jääb vähemaks ehk välisturistide osakaal on suurem.
Kasutatud kirjandus :

“Eesti ajalugu“, Seppo Zetterberg

http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu

http://www.tourism.tallinn.ee/est/turismiprofessionaalile/statistika/aastaulevaated/tallinna_turismi_ulevaated

www.tallinn.ee/g4131s63693