Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7 Tallinn 09.05.2016 Apellant: Mari Maasikas (isikukood 48611148758) Aadress: Paju 2, Tallinn 18293 E-post: [email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus: 1. Apellatsioonkaebusega vaidlustatakse Tallinna Harju Maakohtu poolt 09.04.2016 tehtud ...
Maakohus – tsiviil, kriminaal (1-3 kohtunikku) ja väärtegu(eraõigus); Halduskohus – haldusasjad (avalikõigus nt. omandi ja maareform, avaliku teenistus, kodakondsus ja migratsioon, riigivara, riik v kohalik omavalitsus rikub isikuõigusi) 3. kuidas jagunevad isikud? Füüsiline isik, Juuridiline isik (eraõiguslik, avalikõiguslik nt. riik) 4. Mis on appellatsioonkaebus? Kui pole esimese astme kohtuotsusega rahul, saab esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse riigilõivu riigile. Riigilõivu ei tagastata. 5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult... ei tagastata kui ei rahuldata või ei võta üldse menetlusse) 6. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium,
Selle ülesanne on tagada, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine reaalne. Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab hagi kohus oma määrusega.kui kohus leiab, et taotlus ei ole põhjendatu, siis jätab kohus hagi tagamata ja teatab sellest kirjaga taotluse esitajale. Hagi tagamise taotlust saab esitada ka enne hagi esitamist. Hagi tagamine toimub kohtu määrusega, mida võivad pooled vaidlustada esitades määruskaebuse ringkonnakohtule (TsMS § 390). Määruskaebuse võib esitada ka hagi tagamata jätmise määruse peale . Kostjal on õigus olla ära kuulatud vähemalt apellatsioonimenetluses. Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS paragrahv 378 lg 1 , olulisemad: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine, muu hulgas vara käsutamise
siseriiklikult ehk Eestis, PPA otsused ei ole piisavalt motiveeritud ning vaidlustasid haldusorgani otsused Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2012 otsusega isikute kaebused, tühistas vaidlustatud otsused kaalutlusvea tõttu ning kohustas PPA- d vaatama uuesti läbi kaebajate sooviavaldused tähtajalise elamisloa taotlemiseks siseriigis. PPA esitas eelnimetatud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, leides, et halduskohus leidis ebaõigesti, et sooviavalduse menetlemisel on haldusorganil kohustus lisaks sooviavalduse põhjendatusele hinnata elamisloa saamise perspektiivi, ning vaidlustatud otsustes sisaldub kaalutlusviga, mis väljendub elamisloa saamise tõenäosusele eelhinnangu puudumises. Tallinna Ringkonnakohus jättis PPA apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2012 otsuse muutmata. Ringkonnakohus on muuhulgas leidnud, et
advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel. (2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
Tsiviilkohtumenetluse seaduse nõudeid, sest on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid nende kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, samuti on maakohus põhjendanud oma seisukohti ja järeldusi piisavalt ning need ei ole vastuolulised. Tsiviilkolleegiumi seisukoht · Kolleegiumi arvates on kaevatav ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonikaebus tuleb jätta rahuldamata. · Kostja on kassatsioonikaebuses heitnud ringkonnakohtule ette menetlusõiguse normide olulist rikkumist. Kostja arvates ei ole ringkonnakohus vastanud tema apellatsioonikaebuse põhjendustele tõendite ebaõige hindamise kohta maakohtus. · Kolleegiumi arvates on kostja väited põhjendamatud. · Praegusel juhul on kõiki kassatsioonikaebuses esitatud väiteid maakohtus hinnatud ja ringkonnakohus on nende järeldustega nõustunud. Seega puudub alus ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. · Asjaolude tuvastamisel ei ole kolleegiumi
7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? Kohtusüsteem koosneb: 1)maakohtutest ning halduskohtutest; 2)ringkonnakohtutest; 3)Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus
.................... 2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA................................................................................... 4 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK................................................................................ 5 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule............................................................................. 5 3.2. Kaebus Tartu ringkonnakohtule........................................................................6 3.3 Kassatsioonikaebus Riigikohtule.......................................................................9 4. Lõplik otsus.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus:................................................................................................ 19
Kuidas toimida? Kas Herbert Saare pojal on õigus edasi kaevata? TsMS § 209 lg.2 järgi on kõik varem tehtud menetlustoimingud ,s.h. kompromissi sõlmimine ja kinnitamine kohustuslikud ka õigusjärglasele ( Herbert Saare poeg), samas on tal ka samad õigused samadel alustel vaidlustada kohtulahendit nagu oleks olnud H. Saarel. Vastavalt TsMS § 660 ja § 661 lg 2. võib hagimenetluses menetlust lõpetava määruse peale esitada ringkonnakohtule määrusekaebuse 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Kuna määrus ei olnud kindlasti veel jõustunud ( eeldusel et pooled ei olnud lühendatud kaebetähtaega kokkuleppel), siis on õigusjärglasel kindlasti protsessiõiguslikult võimalik edasi kaevata. Materjaalõiguslikult oleneb määruskaebuse nõudest ja selle põhjendustest, kas kompromissi määrus tõesti tühistatakse. 5
detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis
8 kui pankrotitoimkonda pole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik. TsMS § 11 lg 3 kohaselt lahendab hagita asjad kohtunik ainuisikuliselt. Seega oli maakohtus kaebust lahendanud kohtukoosseis seaduslik. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. detsembri 2000. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Raivo Paalale 12. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik3 KOKKUVÕTE 3 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222453682 9 Käesolev analüüs on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Erisused üldisest edasikaebamise tähtajast sätestavad TsMS § 632 lg-d 2 ja 3. Poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule. Määruskaebus TsMS § 660 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib
*kantsler- mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministire vahetumisajal *riigisekretär- juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist *hagi- isiku pöördumine tsiviilkohtu poole kohtumenetluse alustamiseks *hageja- isik, kes esitab kohtusse hagi *kostja- isik, kelle vastu on kohtule esitatud hagi *apellatsioon- kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule *kassatsioon- kaebus ringkonnakohtu otsuse peale Riigikohtule või väärteokaebuse asjas maakohtu otsuse peale Riigikohtule *kohtunik- sõltumatu ametnik, kes juhatab kohtutööd (vastav haridus, ei tohi olla karistatud) *õiguskantsler- oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes kontrollib põhiseadusele vastavust *kaasistujad- kohtu koosseisu kuuluv kohtunikuga võrdseid õigusi omav krim. lahendav isik
pädevuses (olemuslikult haldusasi) o küsimus ei ole selles, mida ta tegi eraõiguslikus suhtes, mis on juba lõppenud, vaid selles, kas tal on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni; kuivõrd pensionimaksmine on riigi avalik-õiguslik funktsioon ja sellest tulenevad ka kõik sellesse puutuvad vaidlused, siis kuulub vaidlus halduskohtu pädevusse 31. H esitas hagi otse ringkonnakohtule, põhjendades seda sellega, et siis vaadatakse asi kiiremini läbi. Mida teeb ringkonnakohus? TsMS § 12 ringkonnakohtu pädevusse kuulub ainult maakohtute lahendite läbivaatamine st saadab asja maakohtusse, tehes määruse § 371 lg 1 p 1--2 ja § 372 lg 7 alusel par 9 lg 3 33. Harju Maakohus võttis vastu hagiavalduse, milles hageja taotles omandiõiguse tunnistamist ½ osale kinnisasjast, mis asus aadressil Lossi 23 Tallinnas. Pooled elasid mõlemad Harju
kui 13 aasta jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. AKI asus seisukohale, et seadus võimaldab andmeid maksehäireregistris avaldada vaid krediidivõimelisuse hindamise, mitte lepingu täitmise tagamise eesmärgil. Samuti ei saa lepingute täitmise tagamise eesmärgist rääkida olukorras, kus AS EMT on lepingud ühepoolselt lõpetanud. Selle peale esitas AS EMT kaebuse Tallinna halduskohtusse, kes jättis selle rahuldamata. Edasi ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni otsustas kohus samuti rahuldamata jätta. Riigikohus selgitas, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei ole andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui see kahjustab ülemääraselt andmesubjektide õigustatud huve. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta
(5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel. (2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
(5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel. (2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
osaks pole ka kutseühenduste aukohtud. Kohtusüsteem koosneb: 1. maakohtutest ning halduskohtutest; 2. ringkonnakohtutest; 3. Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik- õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Isikul on õigus omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses
a artiklil ,,Lepikson liisib autot naisele", milles tsiteeritakse R. Lepiksoni, kes ütles, et Riigikogu kuluhüvitise eest on ta liisinud Mercedes-Benz E 320, mida kasutab tema naine. Kuna Eesti Ekspressis ja SL Õhtulehes avaldatud väide põhines hageja enda väidetel, siis ei saa ta öelda, et väide on ebaõige. TallinnaLinnakohus leidis, et hageja on olnud ise kaevatavate väidete esmaseks allikaks. R. Lepikson esitas Tallinna Linnakohtu otsuse kohta apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes tühistas linnakohtu otsuse ja mõistis hageja kasuks välja kohtukulud ning kohustas Eesti Ekspressi ja SL Õhtulehte avaldama teadet, kus tunnistatakse valeinformatsiooni levitamist. Ajalehed esitasid kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsuse kohta. Tsiviilkolleegium leidis, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete
Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid. Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab: 1. Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 3. Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7 KOKKUVÕTE 7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00 15 Antud uurimustöö eesmärgiks oli RS-i analüüs läbi õigusnormi liikide, seaduse rakendamise käigus tekkinud õigussuhete ning õiguse juriidilise valdkonna määramise
§45 kohaselt võib kohtunik A istungilt kõrvaldada kui ta häirib istungit. Lõike 4 kohaselt võib ta A-d karistada rahatrahvi või 7 ööpäevase arestiga. §41 kohaselt ei tohi A kohtuistungi sisu avaldada. §27 kohaselt võib kohtunik end ise taandada kui ilmneb §23 p 1-6 esitatud asjaolu. 6. A esitas 1. veebruaril 2008 B vastu hagi 100 000 krooni sissenõudmiseks. Maakohus jättis hagi 10. detsembri 2008. a otsusega rahuldamata. A esitas 3. jaanuaril 2009 selle otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, tasudes kaebuselt riigilõivu samas ulatuses nagu ta tegi seda hagi puhul, st 5250 krooni. Peatselt saab A ringkonnakohtu konsultandi allkirjaga kirja, mille järgi peab A maksma kaebuselt riigilõivu 10 000 krooni, kuna alates 1. jaanuarist 2009 on riigilõivu määrad tõusnud. Kirjale on lisatud hoiatus, et kui hiljemalt 1. veebruariks 2009 ei ole kogu riigilõivu tasutud, jäetakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Seepeale saadab A ringkonnakohtule 28
oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes. Hierarhiline alluvus Kõikide tsiviilasjade menetlus algab esimese astme kohtust. Ringkonnakohus saab arutada ainult neid asju, mis on arutatud esimeses astmes ja edasi kaevatud. Riigikohus arutab vaid selliseid tsiviilasju, mille kohta on ringkonnakohus oma lahendi teinud. Ainsaks erandiks on tsiviilkohtumenetluses vahekohtu otsuste tühistamise taotlused, mis tuleb esitada ringkonnakohtule arutamiseks. Territoriaalne alluvus Igal kohtul on oma territoorium, mida ta teenindab. Territoriaalne alluvus määrab ära samaliigiliste kohtute vahel asjade alluvuse. Üldise alluvuse reegli järgi esitatakse hagi kostja elu või asukoha järgi Kui hagi on esitatud valele kohtule, siis on kostjal alati õigus paluda saata asi sellesse kohtusse kus on kostja elu või asukoht. Alternatiivne e valikuline kohtualluvus
osaliselt või täielikult rahuldamata, või anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg pikem kui 6 kuud. Kui kohus teeb kande omal algatuse, saab kandemääruse vaidlustada iga kandest puudutatud isik (sh registrist kustutatud juriidiline isik saab vaidlustada kohtumääruse, kui kustutamine toimus enne kaebetähtaja möödumist), RKTKo 3-2-1- 37-12 p. 15. Kohtunikuabi ja kohtuniku määrustele esitatakse kaebus ringkonnakohtule asja lahendanud kohtuniku või kohtunikuabi kaudu. Tähtaeg 15 päeva arvates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest (TsMS § 599; 661 lg 2) Kohtunikul ja kohtunikuabil on võimalik eelkontrolli käigus kaebus rahuldada ilma asja ringkonnakohtule saatmata (TsMS § 663 lg 6). Vt ka RKTKo 3-2-1-125-13 p. 16-22.
kostja ja hageja ei tule siislükatakse edasi või ei vaadata üldse läbi; kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus. 37. Tagaseljaotsus ja kaja: tehakse, kui kostja ei tule siis sundtoomine, arutatakse asja ilma temata ja tehakse tagaseljaotsus- põhjendus esitatakse lühivormis, jõustub kui selle vastu ei esitata kaja kaebust, õigus esitada 10 päeva jooksul sellele samale kohtule või apellatsioon ringkonnakohtule. 38. Menetluskulud ja nende tasumine: 1). menetlusosaliste kohtukulud( riigilõiv, kassatsioonikautsjon, asja läbivaatamise kulud) 2). Kohtuvälised kulud. 1). Riigilõiv menetlustoimingu teostamise eest riigile makstav summa. Tasutakse hagi esitamise korral, vastuhagi kaebuste korral. Kassatsioonikautsjon riigikohtule spetsiaalsele kontole; summa on 1% vaidlustatavalt summalt ehk tsiviilasja hinnalt aga mitte vähem kui 400.- ja mitte rohkem kui 40 000.-
kui muud vargused. Moodsa UNS eesmärk oli aga selline süsteem ära kaotada ning muuta kirikuvara vastu suunatud süüteod üldisteks varavastasteks tegudeks. Säilitades NS-s kirikuvara vastu suunatud süütegude normid, hoidis tsaariaegne seadusandja vanaaegset koosseisulist süsteemi jätkuvalt käigus. UNS uudsus ning idee uuendada riigi karistusõiguslikku ja -poliitilist süsteemi jäi realiseerimata. 19. detsembril 1909*52 esitati Tallinna Ringkonnakohtule prokuröri määrus, mille alusel oli prokura- tuur alustanud kuriteo menetlemist NS artikli 226 alusel. NS artikkel 226 koosnes kolmest lõikest, kuid kohtumaterjalidest ei selgu konkreetset lõiget, mida menetluse alustamiseks kasutati. Üldiselt võib aga välja tuua, et NS artikkel 226 nägi ette karistuse kiriku raha või mittepühitsetud, aga usuriitusteks vajalike asjade varguse eest.*53 Kohtumaterjalidest selgub, et tegemist oli kirikukella vargusega surnuaiast. Kohus
Menetluslikult on võimalik eristada: võtta. 1) kohtuasjas terviklahendi saavutamisele suunatud kohtuistungit; (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada 2) sellist kohtuistungist, mille raames lahendatakse kas: kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on - menetluslikku üksikküsimust (nt erikaebust) või ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib - korraldusliku iseloomuga küsimust (nt kohtu alla andmine). asja lahendada kirjalikus menetluses üksnes siis, kui mõni protsessiosalistest ei taotle uue tõendi hindamiseks asja arutamist TsMS § 8. Asja kohtuliku arutamise avalikkus kohtuistungil.
tsiviilasjaga, milles kohtulahend on jõustunud. Tsiviilasjaga ei ole õigust (2) Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et asja tuleb lahendada tutvuda, kui kohus arutas asja kinnisel istungil või kui istungi kinniseks kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Kui protsessiosaline on kuulutamiseks oli käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alus. Istungi ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib kinniseks kuulutamise aluse olemasolu kontrollib kohtunik enne kohus lahendada asja kirjalikus menetluses üksnes siis, kui tõendi toimikuga tutvumiseks loa andmist. esitanud poole vastaspool ei taotle uue tõendi hindamiseks asja lahendamist kohtuistungil. HKMS § 37
kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel, vastavalt TsMS § 146 toodule. 7.1. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 7.1.1. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vaba- riigile tasutav rahasumma ning seda tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseis- va nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitata- valt määruskaebuselt, vastavalt TsMS § 139 toodule. 7.1.2. Asja läbivaatamiskulud on tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud; dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud; vaatluse kulud, muu hulgas sellega seotud vajalikud kohtu sõidukulud jm, vastavalt TsMS § 143. 7.1.3. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud; menetlusosaliste sõidukulud; menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu
juurde nõuda, st et hageja on ülejäänud viivisenõudest loobunud 3-2-1-68-16 p 52 ebaharilik tüüptingimus Isik esitas maakohtule hagi eraparkla pidaja vastu, milles palus kohustada kostjat andma isikule üle sõiduauto valduse. Maakohus tagas hagi ja kohustas kostjat andma auto isikule üle. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Kostja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule, mille alusel kohus tühistas maakohtu määruse ja taastas asjas menetluse. Maakohus rahuldas isiku hagi ja kohustas kostjat auto valduse hagejale üle andma. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, mille kohus jättis rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Pooled ei ole tuginenud sellele, et parkimistingimused tervikuna ei saanud lepingu osaks põhjusel,
(vaata küsimus nr 23. *Pankrotimenetluse kulud- Pankrotimenetluse kulud tasutakse pankrotivarast kui pankrotiavaldus rahuldatakse või kui menetlus lõpetatakse kompromissiga. 20. Vara müügi põhimõtted ja selle kord ÜLDPÕHIMÕTTED: Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa. Nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas. Kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist. *Kompromissettepaneku tegemise korral ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui
võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. PankrS § 164 kohaselt võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruse peale määruskaebuse. Edasikaebamise kord on määrustes kajastatud erineva põhjalikkusega. Nt määruses märgitakse: ,,Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik, PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lg 2 või § 163 lõikele vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot."
kohtule taotlus sama vaidluse uueks läbivaatamiseks. Vaidlus kohtus: Avaldus peab vastama rangetele vorminõuetele, kindlasti tuleks kaasata jurist. Tuleb teada kohtumenetluse korda. Vaidluse lahendamine nõuab rohkem aega kui TVKs. Vaidluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt. Kohus võib otsustada, et vaidluse kaotanud pool peab tasuma teise poole kohtukulud. Kohtu otsusega mittenõustumisel on võimalik esitada kaebus ringkonnakohtule. 338. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused? Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisikut käsitletakse töötajate esindajana Eesti Vabariigi töölepingu seaduse tähenduse. Usaldusisikul on õigus: · Tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega.
kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult; apellatsioonkaebuselt ja ringkonnakohtule esitatavalt määruskaebuselt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. · Kautsjon kassatsioonikautsjon, hagi tagamise kautsjon, kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1%
Erandina võimalik kustutamine registrist ilma likvideerimismenetluseta (nt majandusaasta aruande esitamata jätmine, kui võlausaldajad ei soovi likvideerimist), samuti muudel lootusetutel juhtudel, kui pole võimalik või põhjendatud likvideerimise - ega pankrotimenetluse läbiviimine (TsMS § 604 lg 2) Kaebused · Kandemääruste vaidlustamine toimub määruskaebusega. · Kohtunikuabi ja kohtuniku määrustele esitatakse kaebus ringkonnakohtule asja lahendanud kohtuniku või kohtunikuabi kaudu. Tähtaeg 30 päeva arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 599; § 661 lg 2) · Kohtunikul ja kohtunikuabil on võimalik eelkontrolli käigus kaebus rahuldada ilma asja ringkonnakohtule saatmata. · Vaidlustada saab määruskaebusega üksnes kandemäärust, mitte aga kannet. Kui kandemäärus on tühistatud, on võimalik nõuda kohtult ebaõige kande parandamist.
Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. PANKROTIVARA MÜÜK Vara müügi üldpõhimõtted Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. Kui võlgnik on pankrotimääruse peale edasi kaevanud, ei tohi võlgniku nõusolekuta enne Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse läbivaatamist vara müüa. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud piiranguid ei kohaldata kiiresti rikneva või sellise vara müügil, mille väärtus kiiresti langeb või mille hoidmine või säilitamine on ülemäära kulukas. Kui võlgniku ettevõtte tegevust jätkatakse, ei või vara müüa, kui see takistab ettevõtte tegevuse jätkamist. Vara müük kompromissettepaneku korral
Üldjuhul toimub sundlõpetamine likvideerimise teel. Erandina kustutamine registrist ilma likvideerimismenetluseta (nt majandusaasta aruande esitamata jätmine, kui võlausaldajad ei soovi likvideerimist), samuti muudel lootusetutel juhtudel, kui pole võimalik või põhjendatud likvideerimise- ega pankrotimenetluse läbiviimine (TsMS § 604 lg 2) Kaebused: Kandemääruste vaidlustamine toimub määruskaebusega. Kohtunikuabi ja kohtuniku määrustele esitatakse kaebus ringkonnakohtule asja lahendanud kohtuniku või kohtunikuabi kaudu. Tähtaeg 30 päeva arvates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 599; 661 lg2) Kohtunikul ja kohtunikuabil on võimalik eelkontrolli käigus kaebus rahuldada ilma asja ringkonnakohtule saatmata. Vaidlustada saab määruskaebusega üksnes kandemäärust, mitte aga kannet. Kui kandemäärus on tühistatud, on võimalik nõuda kohtult ebaõige kande parandamist. Kandemäärus, millega avaldus rahuldatakse jõustub kande tegemisega
lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhetest tulenev vaidlus. 96. Nimeta need eelised, mis vahekohtul võrreldes tavakohtuga on. Vahekohtu ehk arbitraazkohtu!! Otsus on lõplik ja siduv pooltele. Arbitraazikohtu otsused on lõplikud ja pooltele siduvad ning otsuse sisu vaidlustada ei saa. Kull aga annab seadus võimaluse esitada taotlus Tallinna Ringkonnakohtule Arbitraazikohtu otsuse tuhistamiseks, kui menetluse kestel on rikutud protsessinorme. Eestis tehtud vahekohtu otsust on kerge täita välisriikides. Arbitraazikohtu otsuse täitmisele pööramiseks välisriigis, tuleb esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks vastava välisriigi riiklikku kohtusse. Kohus kontrollib protsessinormide täitmist ning täidetava kohtuotsuse vastavust selles riigis kehtivale seadusele
järelevalve kolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-16-08, p 29). Kolleegiumi hinnangul vastab ettemaksukonto arestimine sobivuse ja vajalikkuse kriteeriumitele. Tulevase konfiskeerimise asendamise tagamiseks on vara arestimine sobiv meede ja arestimise eesmärk ei ole vaadeldaval juhul saavutatav muu, vähem koormava abinõuga. Võttes aga arvesse ettemaksukonto arestimise ulatust, ei ole tegemist mõõduka abinõuga. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses osutas kaitsja sellele, et vara arestimisel ei arvestatud kahtlustatava majandustegevuse spetsiifikaga. Samuti tekib kaitsja arvates selle kriminaalmenetluse tagamise vahendi kohaldamise tõttu maksuvõlg ja kahju intresside näol, kaasnevad probleemid ning tõrked toorme impordil, maksevõime mitterahuldavaks muutumine, töötajate ravikindlustuse katkemine ja kohustusliku
Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud. Kohtusüsteem koosneb: maakohtutest ning halduskohtutest; ringkonnakohtutest; Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule. Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus
vangistust, siis on tegu ikkagi esimese astme kuriteoga, sest seadus nägi teo eest ette rohkem kui viis aastat vangistust. Altkäemaks – Ametiisikule antav vara või muu soodustus vastutasuna selle eest, et ametiisik paneks altkäemaksu andja või teise isiku huvides ja oma ametiseisundit kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Näiteks ametiisik võtab raha selle eest, et väljastada elamisluba isikule, kellele ei tohiks elamisluba anda. Apellatsioon – Kaebus maakohtu otsuse peale ringkonnakohtule. Asenduskaitsja – Kaitsja, kes osaleb kriminaalmenetluses ajal, mil põhikaitsja osavõtt on takistatud (näiteks haiguse või koolituse pärast). Eeluurimiskohtunik – Maakohtu kohtunik, kes täidab ülesandeid, mis tulenevad kohtueelsest uurimisest. Näiteks otsustab prokuratuuri taotlusel kellegi vahistamise (või mõne muu tõkendi), teostab vahistamise kontrolli (iga kahe kuu tagant peab
TsÜS Eeltoodud põhjendustel on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hageja peab testamendi tühisuse § 13 lg 1 järgi on tühine tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu tuvastamiseks olema pärandi vastu võtnud. Seetõttu puudub ka vajadus saata asi maakohtule uueks seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve läbivaatamiseks ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule asja sisuliseks lahendamiseks. (otsusevõimetus), välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke 16. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et juhul kui kohus tuvastab 2002. a testamendi tühisuse ja
Kohtu juures peetav register peaks välistama ametnike omavoli registrisse kandmise eelduste hindamisel, sest kande tegemisest keeldumise alused on seaduses ammendavalt kirjas (kohus võib hinnata ainult formaalsete kriteeriumide, nagu põhikirja vastavus seadusele, täitmist, mitte aga näiteks organisatsiooni vajalikkust ühiskonnas). Iga kanne registrisse tehakse sisuliselt kohtuotsuse alusel, mille peale saab edasi kaevata apellatsiooni korras ringkonnakohtule. Registrit peavad samad kohtud kui äriregistrit. Mittetulundusühingu asutamiseks piisab sellest, kui vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut kirjutavad alla mittetulundusühingu lihtkirjalikule asutamislepingule, millega nad aktsepteerivad ka mittetulundusühingu põhikirja ning määravad juhtorganite liikmed. Seejärel esitavad asutajad avalduse (millel olevad allkirjad peavad isikusamasuse huvides olema notariaalselt tõestatud) ühingu registrisse kandmiseks. Registripidaja
32. Kohtud ei ole hüpoteegi tagatiskokkuleppe kehtivust sisuliselt kontrollinud ja on jätnud eespool viidatud materiaalõigusest tulenevad nõuded tagatiskokkuleppele hindamata. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-test 3-5 tulenevalt ise asjaolusid tuvastada ega tõendeid hinnata, mistõttu ei saa ta ka asja ise lahendada, nagu soovib hageja. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kolleegiumi hinnangul saab ringkonnakohus asja ise lahendada, tagades poolte võrdse kohtlemise tagamiseks neile võimaluse seisukohtade ja tõendite esitamiseks tagatiskokkuleppe kehtivuse ja sellele tuginemise lubatavuse kohta. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb õiguse kohaldamisena kontrollida põhimõtteliselt iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse
Tunnistades kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu seadusevastaseks, teeb halduskohus kohtuotsuses vastavale organile, asutusele või ametiisikule ettepaneku (ettekirjutuse) asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus või toiming. Ettepanekul on õiguslikult siduv iseloom. Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid
Tunnistades kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu seadusevastaseks, teeb halduskohus kohtuotsuses vastavale organile, asutusele või ametiisikule ettepaneku (ettekirjutuse) asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus või toiming. Ettepanekul on õiguslikult siduv iseloom. Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid
annaabi.ee 
