(1945) asutatud tähtsaim rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kõikide rahvaste ühendamine, et vältida sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste igakülgset koostööd. Võidurelvastumine- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Vabariik- Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. Turumajandus- Majandus, kus nõudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ja tarbimist. Tippkohtumine- Riigipeade kokkusaamine Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit
õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. See tähendab, et valitsetakse õigusnormide alusel ja seda järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Õigusriigid rühmitatakse vabariiklikuks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Vabariik on valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas. Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia aga valitsemisvorm, mille puhul monarh jagab võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte
Monarhia on riigivalitsemis vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Abloluutse monarhia puhul kuulub monarhile nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.tema võimu ei piira miski, ainult südametunnistus.(omaan, Kamar) Konstitutsiooniline monarhia puhul on on monarhi võimu ulatus määratud põhiseadustega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Vabariik on riigivalitsemisorgan, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik on lihtriik,millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnudtega üksusi(vabariike,osariike, liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon ehk liitriik kosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
kohustused; kirjeldab valisemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik(diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võmi rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Et takistada poliitilise võimu konsentratsiooni, lahutatakse kogu võim: Täidesaatev võim on valitsus, mis koosneb ministritest eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused. Valitsuse ülesanne on ellu viia parlamendi otsuseid. Seadusandliku võimu organ on parlament, kelle valib rahvas ülesandeks seaduste vastuvõtmine ja ellu viimine.
omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus. reduktsioon aadlile annetatud maade tagasiriigistamine. reform ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada. restauratsioon varasema poliitise korra taastamine. revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega. vabariik Riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament vald esialgu mõisapiirkond, mis pärisorjuse kaotamisega muutus talurahva seisuslikuks haldussüsteemiks, hõlmates üksnes talupoegi ja talumaad venestamine venepäraseks tegemine; tsaarivalitsuse poliitika riigi äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks eesmärgiga muuta kogu impeerium ühetaoliseks. Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaas liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule.
Eesti Vabariigi rahad Raha pole vaid maksevahend - oma raha on rahvuse identiteedi osa ja üks riigi sümbolitest. Eesti on oma tormilise ajaloo jooksul läbi elanud mitmeid rahareforme. Rahavahetus, olgu see siis vägisi või vabatahtlikult, külvab aga alati segadust ning võib tekitada probleeme. Tänapäeval on see tänu maksekaartidele küll füüsiliselt lihtsam, kuid tunnetuslikult vajab siiski harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 mar...
1941.- 1944. aastani toimus Saksamaa okupatsioon ja peale seda tulid venelased tagasi. Teine okupatsioon toimus 1944.-1991 aastani. Alles teise okupatsiooni ajal nägid inimesed, mida NSV Liit tegelikult soovib. Maal võtsid nad ära kõik maad nii, et ka rikkad inimesed jäid vaeseks. Linnades riigistasid nad kõik ettevõtted. Kuna Nõukogude riigiõigus aga kohaliku omavalitsuse mõistet ei tundnud ning Nõukogude Liidus olid selle asemel niinimetatud kohalikud riigivõimuorganid, mis erinevalt demokraatlikust kohalikust omavalitsusest ei tegelenud kohalike asjade otsustamisega kohalike elanike osalusel, vaid olid täielikult keskvõimu kontrolli all, siis likvideeriti Eesti kohalikud omavalitsused. Ka kõik maavanemad ja suuremate linnade linnapead vahetati mõne aja pärast juba välja. Inimesi ka vahistati. Esmajärjekorras kuulusid vahistamisele juhtivad poliitikud (eelkõige endised Eesti siseministrid, keda süüdistati võitluses kommunistide vastu), Kaitseliidu
Eesti Vabariik kuulutati välja 24.veebruar 1918 ; riik taastati 20.august 1991 Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. · Vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab valitav rahvaesindus. · Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud esindajad ja kõigil on kodanikuvabadused ja õigused. · Parlament valitav rahvaesindus, riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Esindusdemokraatisa- rahava valitsemine oma esindajate kaudu. KODANIKUD, KODAKONDUS Kodakondsus : ° Riigi kodanikuks olemine
2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab need parlament. HOLLAND Oska tuua iga riigivalitsemise vormi kohta üks näide. Eesti- ja Liivimaa mõiste 3. Vene impeerium 19. sajandil Venemaa laienemise üldine iseloomustus alates 16. Sajandist- laienes hämmastavalt kiiresti ja tugevasti. Oska tuua näiteid Vene impeeriumi laienemisest, määratle need ajaliselt- 16. Saj keskpaigas oli vene impeerium enda alla võtnud Permi ja 17. Saj
uuega. Separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik, testest liitlastest eraldi. Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. Terror- vägivald poliitilises võitluses, hirmuvalitsus. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. Vabariik- riigivorm, mille kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Wehrmacht-hitleriku Saksamaa relvajõudude nimetus. NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a 1918. Venemaa kodusõda, põhjus- Võimule tulid enamlased ja nõukogude võimu ümberkorraldustega polnud rahul. Algas avalik võitlus nõukodude võimu vastu. Teised riigid läksid venemaale ja sekkusid siseasjadesse. NEP- Uus majandus poliitika Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus.
majanduslikuks, kultuuriliseks ja poliitiliseks arenguks. 18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm 1. Saksamaa Keisriks. Riigikord Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi võimupiirid olid suhteliselt tagasihoidlikud. Kõik olulisemad poliitilised jõud
Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia). Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatliku valitsemise põhimõtted :1)kogu valitsemine käib seaduste järgi 2)kõik inimesed on seaduse ees võrdsed- nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele 3)võim pole koondunud ühe isiku või institutsiooni kätte 4)võim on avalik- tema tegevust on võimalik jälgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e
18. jaanuaril 1871. Aastal kuulutasid saksa ohvitserid Preisi kuninga Wilhelm I Saksamaa Keisriks.4 4 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 30.05.13 5.RIIGIKORD Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningriiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Keisririigi tasandil teostati ühtset välis-, tolli-, rahandus-, kaitse- ja seadusandlusalast poliitikat. Päritava võimuga keisri volitused ulatusid ametnike nimetamisest kuni sõja ja rahu väljakuulutamiseni. Keisri Kõrval tegutses kõrgema seadusandliku organina parlament, mis koosnes Liidunõukogust ja Riigipäevast. Parlamendi võimupiirid olid suhteliselt tagasihoidlikud
sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale kaotusele Rooma vallutas ja hävitas Kartaago ühe sõjaga. 3) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli! Magistraadid ehk riigiametnikud. Peeti kodaniku aukohuseks, tasu ei makstud. Tegelesid riigielu korraldamisega. Senat valitsev riiginõukogu. Ametis eluaegselt tegelesid välispoliitikaga, sõjandusega ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle. Võis vastu võtta või tagasi lükata senatis heakskiidetud seadusi ja valida magistraate.
Revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega Rojalist kuningavõimu pooldaja Sankülotid kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil Terror vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Trikoloor kolmevärviline lipp Tsensuur kõigi trükiste läbivaatamine riigiasutuse poolt Vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitabad või moodustab need parlament Valgustus periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni; seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning tradsitsioonide ja autoriteetide hülgamine Valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas
Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujunemine demokraatlikuks. 2
VARAUUSAEGNE RIIK KORDAMINE 1. Mõisted Monarhia – valitsemisvorm, kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud
1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes kreeklaste Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse. III Puunia sõda Kartaago, vana vaenlasena ja püsivalt jõuka kaubalinnana, tekitas roomlastes jätkuvalt umbusku. Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik
Kuid juba järgmisel päeval suruti mässukatse sõjaväe abil maha: tankidest tulistati Valget Maja. ning selle organiseerijad arreteeriti. Tänavalahingutes hukkus üle 150 inimese. UUS RIIKLIK KORRALDUS. 1993. a. oktoobrisündmused tähistasid olulist murrangut venemaa riikluse ajaloos lõppes nõukogude ajastu. Nõukogude Liidu lagunemise järel oli Vene Föderatsioonis kehtima jäänud 1978. a. põhiseadus ning sellele tuginevad riigivõimuorganid. Ametlikult säilis ka nõukogudeaegne riigi nimetus Vene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1993. a. detsembris võeti vastu uus põhiseadus, mille järgi kuuluvad Vene Föderatsiooni koosseisu · autonoomsed vabariigid (21) · kraid (6) · oblastid (49) · autonoomsed oblastid (1) · autonoomsed ringkonnad (10) · föderatiivse alluvusega linnad (2)
.......................................10 5 Hindamine.................................................................................................................11 1 Mõisted · Demograafia - rahvastikuteadus, uurib rahvastiku arvu, vanust, sugu, tihedust jne. · Huvigrupid jõud, mis võivad firma tegevust soodustada, takistada, mõjutada: o Finantsorganisatsioonid o Massikommunikatsioon o Riigivõimuorganid o Ühiskondlikud organisatsioonid o Kohalik võim o Avalikkus o Firmasisesed huvigrupid · Mikrokeskkond sisaldab äri toimimist (firma ise, hankijad, konkurendid, vahendajad, tarbijad, huvigrupid) · Makrokeskkond põhijõud, mis mõjutavad mikrokeskkonda (majanduslik, ökoloogiline, tehniline, poliitiline, kultuuriline, demograafiline)
keisririik Keisri võim Piiramatu Kahe keisri võimuga,senat võis vahel jagatud ainult nõu anda,sõjaväe kõrgeim juht,riigi ülemkohtunik ja ülimseaduseandja Riigivõimuorganid Allusid ja riigiametnikud keisrile,keiser valis aristrokraatide hulgast kuid sai ka mõni madalast päritolust Linnad Konstantinoopol Langus,kaubavahetus pealinnaks ei katkenud
Need sisaldasid müüte hiidudest ja jumalatest, aga ka reaalselt toimunud sündmusi, kus tõde ja väljamõeldis siiski põimunud olid. Siiski on need tähtsa arheoloogilise väärtusega ( ,,Vanem Edda", ,,Noorem Edda") Bütsants Riigi korraldus keiser oli piiramatu võimuga, senat oli ainult nõua andmiseks. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülekohtunik ja ülim seadusandja. Keisrile allusid ametkonnad, kes korraldasid erinevaid riigielu valdkondi. Riigivõimuorganid tegutsesid efektiivselt. Sõjavägi selle tuumiku moodustas palgaarmee, mis põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest.
Diktatuur -> Siirderiik -> Demokraatia. Perioodi, mil toimub üleminek demokraatiale nimetatakse siirdeperioodiks (algab vabade valimistega). Siirderiigist on saanud demokraatlik riik, kui kõigis eluvaldkondades ja riigivalitsemises on juurdunud demokraatlikud põhimõtted. Monarhia valitsemise korraldus, kus riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel Konstitutsiooniline (piiratud) monarhia kuningas ei valitse üksi Vabariik riik, kus riigivõimuorganid on valitavad (st. Võim pole päritav). Parlamentaarne riik riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika. 2. Föderaalriik (nt
hinnatasemel võrdsustunud Täidesaatev võim vt valitsus Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Töötu tööealine ja võimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad
Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabaabielu abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped, mitte perekonnaseadus Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad
Kokkuvõte (vastused küsimustele) §1 Lk.9 Absolutistlikus monarhias kuulus kogu riigivõim ühele isikule, keda enamikes maades kutsuti kuningaks. Senises seisuslikus monarhias piirasid valitsejate võimu seisuste kogud tänapäevase parlamendi eelkäiad. Praeguses Euroopa demokraatlikus riigikorras on parlamendid, presidendid ja kuningad. Erinevates maades erinevad kõrgeimad riigivõimuorganid. Absoluutne valitsemisviis tugines hoopis väike aadlikele või linnakodanikele ja vastu sellisele valitsemisviisile olid muidugi aadlikud, kuna nad ei tahtnud teha igapäevast ametniku tööd. Alaline armee sõdis palgasõjaväest paremini, kuna maksualune elanikkond pidi saatma eelkõige talupoegi sõjaväkke(mis kestis terve elu või invaliidistumiseni) igal aastal kindla arvu mehi. Sõjaväekohustuse laiendamisega maksuelanikkonnas hoidis riik kokku sõjalisi kulutusi.
(Tannberg 2, T 2003) 3.7 Saksa keisririik Saksa keisririik kuulutati välja veele enne Saksa-Prantsuse sõja lõppu 1871. aasta algus Prantsusmaal Versailles' lossis. Keisrik sai Preisi kuningas Wilhelm I. Saksa keisririik oli liitriik, mille koosseisus säilisid kõik olemasolevad Saksa riigid: 4 kuningariiki, 6 suurhertsogkonda, 12 hertsogkonda, 3 vabalinna ning eraldi Elsass-Lotringi piirkond. Nimetatud riikides jäid alles omad seadusandlikud ja täidesaatvad riigivõimuorganid ning ka võimulolevad dünastiad. Mõjukaim riik keisririigil oli Preisimaa, mis moodustas üle 50% kogu Saksamaa territooriumist, Saksa keisriks oli Preisi kuningas ning ka enamik riigiametnikke pärines Preisimaalt. Keisri kõrval oli riigis tähtsuselt teine mees rigikantsler. Selle ametikoha sai endale Bismarck, kellel oli keiser Wilhelm I täielik toetus, mis kindlustas talle suure tegevusvabaduse. 1888. aastal suri keiser Wilhelm I ja troonile sai Wilhelm II, kes
esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid. Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia. Neis riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele; · Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte; · Võim on avalik tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ;
riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. SEADUSANDLIK – parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine) TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine) (Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) 8. Riigivalitsemise vormid. Riigivõimu seesmised organisatsioonid, st kõrgemad riigivõimuorganid, nende ülesehitust, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Eristatakse riigipea institutsiooni järgi: MONARHIA on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Monarh on sõltumatu ja ainuisikuline riigipea. 1) Piiramatu/absoluutne monarhia (nt Vatikan, Monaco, Liechtenstein, Saudi-Araabia)
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
tervis. 25. Riigivormid: Riigivorm on riigi väline struktuur. Selle põhilised elemendid on riigivalitsemise vorm ja riigikorralduse vorm. Riigivalitsemise vormidena eristatakse: · Monarhiat (tänapäeval absoluutne või konstitustiooniline) riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud
1918. Aasta veebruaris langes kogu Eesti Saksa vägede kontrolli alla ja ringlusse tulid saksa riigimargad ning Ida Laenukassarublad ja margad. Eesti marga käibelelaskmine 1919. aastal Poliitiline ja majanduslik taust 24. veebruaril 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu moodustatud Eestimaa Päästmise Komitee Eesti Vabariigi iseseisvaks ja käimasolevas maailmasõjas erapooletuks. Kuna järgmisel päeval okupeerisid Saksa väed Eesti, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Novembris algas Saksamaal revolutsioon ning pärast vaherahu sõlmimist sõdivate poolte vahel hakkasid Saksa väed Eestist lahkuma. 11. novembril läks võim Tallinnas Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 19. novembril kirjutasid Saksa riigi baltimaade peavolinik August Winnig ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajad alla riigivõimu üleandmise lepingule. 28. novembril algas aga enamlaste pealetungiga Narvale Vabadussõda.
käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega
Valitsev partei oli Saksa Sotsialistlik Ühtsuspartei (Sozialistische Einheitspartei Deutschlands = SED), mille peasekretär oli riigi tähtsaim mees. SED loodi aprillis 1946 kommunistliku partei ja SPD Ida-Saksamaa haru ühinemisel (see ei olnud väidetavalt päris vabatahtlik). SED deklareeris end marksistliku-leninistliku parteina, ehk siis NLKP liitlase ja mõttekaaslasena. Partei juhtis riiki, kõik teised riigivõimuorganid olid partei poolt määratavad. Ida-Saksamaal ei olnud puhast üheparteisüsteemi, formaalselt oli parteisid päris palju, aga nad kõik olid SEDi poolt kontrollitud Rahvusrinde liikmed. Nii oli Ida-Saksamaal olemas ka oma CDU. Ida-Saksa parlament (Volkskammer) valiti Rahvusrinde kandidaatidest ja pidi olema siis seadusandlik võim. Reaalselt, nagu mujalgi sotsialismibloki riikides, oli parlamendil õigusi vaid nii palju kui valitsev partei neid andis. Valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks
jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega
käigus mõnest vastastest jagu sai ja ainuvalitsejaks tõusis ning kes sageli lõpetas sisetülid ja kaitses edukalt maad välisvaenlaste eest U ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue unioon iseseisvate riikide liit, millel võib olla ühine valitseja urbaniseerumine linnastumine V vaarao Egiptuse valitseja, keda võrdsustati jumalatega vabariik riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament; Roomas kehtestati vabariik a 509 eKr pärast viimase kuninga kukutamist vaimulik rüütliordu rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus ja kuulekus oma ülematele) ning pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga vanaaeg ajajärk, mis hõlmab vanade Idamaade, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajalugu, algas kirja tekkimisega ja lõppes Lääne-Rooma riigi lagunemisega
Riigivormid: monarhia, vabariik Monarhia valitsemisvorm, mille puhul riigvõimu pärib üks isik (ainuvalitseja e monarh) veresuguluse alusel Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale e monarhile Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja e monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Vabariik valitsemivorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad v need moodustab parlament. Dem valitsemiskord e põhiseaduslikkus Osalus- ja elitaardem Osalusdemokraatia teooria rohutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Rahvas osaleb otsustusportsessis läbi valimiste. Demokraatiavorm, mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles; mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga.
per capita (Y/L), kulutuste struktuur, inflatsiooni ja THI tase, ettevõtluse osakaal majanduses, tarbijate kihistumine, teenuste osakaal kaupade pakkumises, infrastruktuur ja selle areng.. Juriidilisõiguslik (v. poliitiline) keskkond Juriidilisõigusliku keskkonna moodustavad turundustegevust mõjutavad poliitilised jõud, seadusandlikud aktid, ametkonnad ja riigivõimuorganid. Nt sigaretitootajd on sõltuvuses tubakavastasest seadusandlusest. Poliitilised tegurid: juriidilised aktid (seadused, määrused, lepped): äriseadustik; konkurentsiseadus; reklaamiseadus; võlaõigusseadus. Valitsus mõjutab toodet, toote hinda, toote müügikohta, reklaami. 24
peab arvestama). Firma põhilisi huvigruppe on seitse: Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne. Ühiskondlikud organisatsioonid firma turundustegevust võivad jälgida ja kahtluse alla seada tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid.
Oluline on ülekuulamisel menetlusreeglite järgimine ning järelevalvefunktsioonide aktiivne tegevus. 2. Kinnipeetavate tingimused. 3. Väljasaatmine. Rikub õigusi kui see on väga ränkade tagajärgedega. Riik peab keelama väärkohtlemise ja väärikust alandava karistamise. Riigil on kohustus piinamise, ebainimliku või väärikust alandava kohtlemisega seonduvaid asjaolusid igakülgselt ja efektiivselt uurida sõltumata sellest , kas kohtlemise taga olid riigivõimuorganid või eraisikud. 6.1.3 Õigus vabadusele ja isikupuutumatusele Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse piiramisega on tegu isiku õigustesse vähesel määral sekkuvate riiklike meetmete puhul. Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1) süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2) kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks;
Ehk riik ongi õigusaktide süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur. Eristatakse ka parlamentaarset monarhiat mis on sisuliselt rahvavõim kuigi normiliselt on riigipeaks monarh. Absoluutse monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius (seadusandlik, kohus ning
· Avaliku võimu organisatsioon. Suveräänsel riigil peab olema 4 elementi: · Ühtne võimuorganite süsteem · Ühtne õigussüsteem · Erilised institutsioonid · Riigikassa Avaliku võimu organisatsioonid: · Riigiaparaat (riigiorganid) · Kohalik omavalitsus · Teised organid · Riigikaitse organisatsioonid · Kultuurautonoomia · Kiriku omavalitsused · Kutsealade omavalitsused · Riigivõimu esindusorganid · Täidesaatva võimu riigivõimuorganid: riigipea, riigivalitsus. · Justiitsorganid · Poliitilised: parteid, ühendused. · Apoliitilised: tulunduslikud, mittetulunduslikud. Riik kasutas ennem eksisteerinud tavasid ja need tavad said nimeks tavaõigus. Loodi ka uusi juurde, sest ühiskond arenes ja oli vaja uusi käitumisreegleid. Oligi tekkinud uus normide liik mis hakati nimetama õiguseks. Riik-poliitilise võimu eriline organisatsioon, ühiskonna juhtimiseks ja esindamiseks mis oma
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVA...
peab arvestama) vahel. Firma põhilisi huvigruppe on seitse. Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne. Ühiskondlikud organisatsioonid firma turundustegevust võivad jälgida ja kahtluse alla seada tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid.
Põhilisi huvigruppe on 7: · Finantsorganisatsioonid need on pangad, investeerimiskompaniid, börsimaaklerid, aktsionärid. Nad mõjutavad kapitali hankimist ja suurendamist. · Massikommunikatsioon need on informatsiooni levitavad organisatsioonid ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning raadio- ja telekeskused. Firma on huvitatud, et massiteabevahendid tema tegevust ning tulemusi üha laiemalt ja paremini tutvustaksid. · Riigivõimuorganid firma peab alati arvestama riigivõimude poolt nõutavat. Näiteks kaupade ohutuse nõuded, reklaami tõepärasus, vahendajate õigused jne. · Ühiskondlikud organisatsioonid firma turundustegevust võivad jälgida ja kahtluse alla seada tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonid ja liikumised, vähemusrahvuste esindused, naiste ühendused jt. Tootja peab ühiskondlike organisatsioonide proteste arvestama ja sõlmima nendega püsivad kontaktid.