50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
78 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kätlin Viilukas
Õppematerjali autor
Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. Industriaalühiskond ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970. aastatest; domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Tööjaotus- töö jagunemine erinevateks töö liikideks. Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm
· Schengeni leping 1990.a Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa vaheline leping.Eesmärk oli kaotada nendevahelised piirid ( nt. lihtsustada kaubavahetust) · Monarhia-riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Monarhia jaguneb absoluutseks(ainuisikuline, piire pole, võimude lahusus puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) ja konstitutsiooniliseks monarhiaks(põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) · Agraarne tootmisviis e põllumajanduslik tootmisviis jaguneb vara- ja hilisagraarseks. Varaagraarne tootmisviis tekkis 6000- 10 000 a tagasi, kui inimesed jäid paikseteks. See jagunes alepõllunduseks ja rändkarjakasvatuseks. Hilisagraarse tootmisviisiga ühendati taime- ja loomakasvatus( tööjõud) · Industrialiseerimine on tööstuse areng ja selle rahvamajanduse struktuuriks loomuliku ja ülekaalukalt isetekkelise protsessina, mis algas tööstusrevolutsiooniga. Iseseisev
tööstusühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutatud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel; infoühiksond ühiskond, kuhu 1970. aastatest on Põhja riigid hakanud aina enam minema, seal domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris. Traditsiooniline tootmisviis kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele, asju tehakse sellepärast nii, et neid on niiviisi juba aastasadu tehtud; varaindustriaalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd, inimesed peavad olema heal haridustasemel ja riiklik korraldus peab olema selline, mis võimaldab kiiresti välja töötada uusi tehnoloogiaid ning ümberkorraldada protsesse; hilisindustriaalne tootmisviis järkjärguline üleminek masinalisele
poliitilist võimu(Saksamaa)c) Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu,näiteks EL. mis on maailma majandus- Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused,käsitluna nende omavahelistes seostes ja suhetes,nagu need ilmnevad maailmaturul,rahvusvahelistes arveldustes,riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses.mis on tootmisviis- Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis,mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad ühiskondlikud suhted.mis on rahvusvaheline tööjaotus- Rahvusvaheline tööjaotus on riikide majanduses spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele,mille tootmise kulud on suhteliselt väiksed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides,territoriaaljaotuse kõrgeim vorm.
1.3.1. Maailmamajanduse üldisi aluseid · RAHVAMAJANDUS ühe riigi piiresse jääv majandus · MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus. Maailmamajandus hõlmab kõikide maailma riikide rahvamajandusi, käsitledes nende omavahelisi seoseid ja suhteid, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses. · TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Vastavalt tootmisviisidele võime eristada kolme tüüpi ühiskondi: - Agraarühiskond enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi. - Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond ühiskond, mille aineline ja
(Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaariik lihtriii,millese ei kuulu iseseisva riigi tunnusega üksusi(Eesti,Läti) Föderatsioon-liitriiik,koosneb autonoomsetest osariikidest,kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. (USA,Venemaa,Saksamaa)Konföderatsioon- ehk riikide liit on ühendus kus mitu oma suveräänsuse säilitanud liimesriiki(EL).AJALOOLISED TOOTMISVIISID jagunevad : traditsioonilisteks[majandus ülesehitatud tavadele ja traditsioonidele,tööjaotust ei esine,toodetakse endale](varaagraarne ja hilisagraarseks)ning industriaalseks(varaindustriaalne ja hilisindustriaalne,postindustriaalne) tootmisviisideks.Vastavalt tootmisiviisidele võime eristada ka kolme tüüpi ühiskondi : agraar,industriaal- ja infoühiskond. Maailmamajandus on kõikide maailma riikide rahvamajandused käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes nagu need
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid