Geograafia mõisted (0)

Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust.
Monarhia – riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim.
Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament .
Unitaarriik – lihtriik , millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.)
Kohalik omavalitsus - tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki.
Poliitiline kaart- maailma või mõne selle osa jaotumine erinevat liiki riikide vahel.
Maailmamajandus – kõikide maailma riikide rahvamajandused, käsitletuna nende omavahelistes seostes ja suhetes, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustest, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses.
Tootmisviis – ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted.
Agraarühiskonnas tegeleb enamik selle liikmeid põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi.
Industriaalühiskond – ühiskond, millesse Põhja riikides on hakatud üle minema alates 1970. aastatest; domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris.
Tööjaotus- töö jagunemine erinevateks töö liikideks.
Rahvusvaheline tööjaotus- riikide majanduse spetsialiseerumise sellise toodangu valmistamisele , mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suuudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsmealt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm
Korilus – marjade, puuviljade, seente , seemnete, juurte, mugulate , ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks, see on inimkonna vanim elatusviis .
Elatusmajandus – selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise.
Varaagraane tootmisviis- tekib seoses loomade kodustamise või põlluharimisega ning esineb kahes peamises vormis;rändkarjanduse või alepõllundusena.
Hilisagraarse tootmisviisi tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises .
Iseseisev industriliseerimine – riigi industrialiseerimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega.
Sõltuvindustrialiseerimine – osaline ja lünklik industrialiseerimine, millest on huvitatud teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega(ette võtted, tehnoloogia , kapital ).
Koloonia e. Asumaa – poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik(emamaae. Metropol ) onallutanud ningmille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab.
Hindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele suurtootmisele ja elatusmajanduse lõplik väljatõrjumine.
Postindustriaalne tootmisviis – tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks.
Logistika tähendab kauba hankimise, veo, hoidmise ja tarbimisega seonduvaid toiminguid.
Maailma poliitiline kaart jagunes kaheks. Põhi on koondnimetus kõrgelt arenenud Euroopale ,Põhja – Ameerikale ja mõnele muule peamiselt parasvöötmes asuvale riigile, kes on maailmamajanduse liidrid ja valitsejad . Lõuna on koondnimetus vaestele ja arengus mahajäänud, peamiselt parasvöötmes asuvatele riikidele, mise maailmamajanduses sõltuvad Põhjast.
Dekoloniseerimine – kolooniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine.
Sisemajanduse kogutoodang(SKT) – rahvamajanduse kogutoodangu osa, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumahtu rahalises väljenduses.
Rahvatulu – kõigi inimeste e. Kogu rahva tulud, mis nad perioodi(tavaliselt aasta) kestel on saanud; ühiskonna majandussubjektide (majapidamised,ettevõtted, valitsemisasutused) teenitud kogutulu , kus sisemajanduse kogutoodangust on maha arvatud kaudsed maksud ja amortisatsioon .
Suurriik tähistab riike, kelle majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi maid paratamatult arvestama nende riikide huvide, ambitsioonide ja poliitika.
Tavamajandus – majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial;vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires.
Käsumajandus – majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus .
Turumajandus – majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või teenindajate konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi.
Monopol – ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu.
Avalik sektor moodustab riigivalitsemise ja kohaliku omavalitsuse asutustestning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest
Segamajandus – majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga toimib ka avalik sektor ja kus riik sekkub majandusellu.
Rahvusvahelised organisatsioonid – rahvusvahelisel tasandil riikide ühendused või riigisiseste ühingute liidud, mis on asutatud ühiste eesmärkide saavutamiseks poliitika, majanduse, teaduse ja tehnika, sotsiaal-, kultuuri, spordi, religiooni või muus valdkonnas.
Regionaalpoliitika – avaliku võimu sihipärane tegevus riigi või riikide ühenduse kõigi piirkondade arengueelduste loomiseks ning sotsiaalmajandusliku arengu tasakaalustamiseks , lähtudes piirkondade ja riigi või riikide ühenduse kui terviku huvidest.
Kartell – monopoli vorm; täieliku iseseisvuse säilitavate tootjate ja nende koondiste liit, mille eesmärk on piirata või kaotada konkurentsi oma majandusharus kas hindade kokkumängu, turgude jaotamise või muude konkurentsivastaste abinõudega.
Rahvusvaheline firma – ettevõte, mille kontrolli all või halduses on tootmis- ja varustusettevõtted mitmes riigis ning ressursid, kaubad , teenused ja oskused liiguvad ettevõttesiseselt üle riigipiiride.
Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist e. Ülemaailmastumist.
Regionaliseerumine – samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike suhete tihenemine, selle alusel riike ühendavate majandusliitude leienemine uute riikide liitumisel.