Ajaloo arvestus (0)

 1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad
  Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku
vabadust ja vastutust
Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja
traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus.
Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus;
ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis
ja lõpeb tööliste rõhumine.
  Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes.
 2. Valitsemisvormid
  Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja
päriliku võimuga monarh.
 Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim
võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA
 Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul
kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA
 Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või
moodustab need parlament. HOLLAND
  Oska tuua iga riigivalitsemise vormi kohta üks näide.
 Eesti- ja Liivimaa mõiste
 3. Vene impeerium 19. sajandil
  Venemaa laienemise üldine iseloomustus alates 16. Sajandist- laienes
hämmastavalt kiiresti ja tugevasti.
  Oska tuua näiteid Vene impeeriumi laienemisest, määratle need ajaliselt-
16. Saj keskpaigas oli vene impeerium enda alla võtnud Permi ja 17. Saj
lõpuks oli neil käes juba Jakustk.
  Loetle Vene impeeriumi eripärad (3), oska seletada Balti kubermangude
rolli Vene
Impeeriumis- 1. Neil puudusid ülemerelised kolooniad, 2.Neil oli tohutult suur
impeerium mis oli paljurahvuseline, 3. Eriseisuslike ja autonoomsete
piirkondade olemasolu.
 kubermang-suurim haldusüksus Vene impeeriumis.
 Autonoomia-omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi
piirkonna elanikele.
 4. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil?
o 1816/19. a talurahva seadused-Talupoegi ei tohtinud käsitleda
pärisorjana
o 1849/56. a talurahva seadused-raharent, talu päriseks ostmine.
o 1860. a reformid-Ei tohtinud talupoegi karistada, tohtisid vabamalt
ringi liikuda.
o 1866. a vallaseadus-Tekkis vallakogukond
 Oska välja tuua olulisim muutus iga seaduse kohta.
  Oska vastata küsimusele „Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19.
sajandil?“
 (Hinnang muutusele + näide)-Elu muutus neil paremaks, näiteks talupojad
said hakkata koolis käima ja paremat haridust saama.
 5. Rahvuslik ärkamine Eestis.
  Oska rahvuslik ärkamine ajaliselt määratleda- rahvuslik ärkamine kestis
1860-1885 aastatel.
  Kes on järgmised isikud: Faehlmann- Alustas ,,Kalevipoja´´ Kirjutamis
 Kreutzwald-Lõetas ,,Kalevipoja´´ kirjutamise.
 Köler-
 Jannsen- Perno Postimehe kirjamees.
 Koidula- Kirjutas Eestile laulu ,,Mu isa maa minu arm´´
 Jakobson- Kirjamees, ajaleht Sakala autor.
 Jakob Hurt- Hakkas koguma rahvus luulet.
  Oska rahvuslikku ärkamist paari lausega iseloomustada (üldistus + ajaline
määratlus +
 näide). Kirjamehed ja naised antsid eestlastele julgust vastu hakkuks, näiteks
L. Koidula kirjutas laulu ,, Mu isa maa minu arm´´ kus ta kutsus inimesi
endaga kaasa ja ütles eestlastele, et ärge kaotage lootus vabaks saamast
meil on veel võimalus.
  Poliitiliste nõudmiste tekkimine
o Millised olid Jakobsoni ja Hurda peamised poliitilised seisukohad?-
Jakobson kritiseeris saksapäraseid kirikuid, ründas ka baltisaksa aadli
ja luterliku kiriku positsiooni ühiskonnas. Pööras rohkem tähelepanu
majanduslikule seisule Eestis.
o Hurt- Pööras rohke tähelepanu vaimsetele väärtustele. Andis eestastele
jõudu kasvamiseks. Kogus rahvus luulet.
o Too kolm näidet 1881. aastal Aleksander III esitatud märgukirjas
sisalduvate
 poliitiliste nõuete kohta. (Vali sellised kolm, millest lõpuni aru saad ja
 seletada oskad.) 1- Saksamaa mõju vähendamist nõuti. 2- Mõisa- ja
talumaadel võrdne maks. 3- Vabastada Eesti koolid baltisaksa
koolivalitsusest.
 6. Venestamine
  Ajaline määratlus. Tea lisaks daatumile ka Vene keisrit, kelle valitsemise
ajal
venestamine algas.- Venestamine sai alguse 19. Saj teisel poolel. Aleksander
II ajal.
  Põhjused.- Rahvusluse tõus, Balti kubermangudes valitses saksa ülemkiht
kultuur,Riigi julgeoleku huvid.
  Milles venestamispoliitika seisnes? Too näiteid.- Kehtestati uus
linnaseadus, kohtusüsteem. Eriti oluliseks peeti parandada õigeusu kiriku
seisundit.
  Sõnasta mõiste venestamine.-Vene keskvalitsuse poliitika ipeeriumi
äärealade kindlamaks sidumiseks Venemaaga ning vene keele, kultuuri
õigeusu tähtsuse tõstmiseks.