· Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. Tunnused Sõnum, tähtsus · Tema arust oli poliitiline ideaal · Eristab inimeste loomulikku ning rahvavõim- riigiasjad arutatakse ühiskondlikku seisundit. rahvakoosolekul. · Rousseau leidis aga ka , et ei ole · Tema tunnuslause on: ,,Tagasi võimalik tagasi pöörduda inimkonna loodusesse!" lapsepõlve juurde. · Rousseau pooldab pigem seisukohta, · Väga oluliseks pidas Rousseau et inimkond ongi loodud selleks, et kasvatuse ja koolihariduse
Rokokoo kunst Prantsusmaal ja Saksamaal · Rokokoo-stiil = Louis XIV stiil o Mitmed armukesed jõudsid peaministri staatusesse o Louis XIV-d ei huvitanud riigiasjad o Louis viis Prantsusmaa majanduslikku kriisi, mis põhjustas Suure Prantsuse revolutsioonini o Hea suhtleja · Sisekujundus o Rokokoo stiil tuleneb sõnast rocaille (=merekarp). Sellest saab põhiline kaunistuselement o Orvand o Pastelsed värvid o Suured peeglid o Hiinapärased motiivid eriti tarbekunstis o Portselan samuti kasutusel hiinapärased motiivid
V: kõik tähtsamad asjad otsustati rahvakoosolekul, millel osalesid kõik kohalikku päritolu vabad mehed. 3. Kuidas valitseti aristokraatlikku linnriiki? V: tähtsaid asju otsustas nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kodanikud, rahvakoosolek kutsuti kokku vaid otsuste kinnitamiseks 4. Mille poolest oli Sparta riigikord aristokraatlik? V: riigi eesotsas oli 2 kuningat, kelle käitumist kontrollis 30-liikmeline nõukogu, kuhu kuulusid ka kuningad. Tähtsamad riigiasjad otsustati kuningate, igal aastal valitavate riigiametnike ja nõukogu poolt. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartaadid, oli tavaliselt selleks, et nõokogu otsused heaks kiita. 5. Elanike seisus Spartas - heloodid, perioigid, spartaadid. Missugused olid nende õigused ja kohustused? V: Heloodid - heloodid olid orjad, kellel ei olnud õigusi, nende kohustusteks oli töö spartaatide põldudel.
loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm. Mürgise mao taltsutamiseks tehti erinevaid häälitsusi ja liigutusi. Muusikal oli väga suur mõju inimesele. Sellel toimingul oli puhastav võime. Hiinas oli muusika kõrgel tasemel. 2700 a. eKr Hiina õpetlane Ling Lun leiutas kammertoni, mis tähistas fa noodi asukoha. Fa noodiga algas ja lõppes iga muusikapala. Noodinimetused olid seotud riigiasjadega: fa- keiser sol- minister la- truu, alandlik rahvas do- riigiasjad re- riigi üldine olukord Egiptus Varasematel aegadel oli Egiptuse muusika piduliku ja väärika iseloomuga. Tänu orjadele muutus muusika väga elavaks. Toimus templireform. Kõrgemates klassides keelati muusika tegemine ära. Tänapäevaks pole seda muusikat säilinud. Pilte musitseerivas inimesest aga on. Kreeka Kreekas oli muusika arenenud kõrgel tasemel. Õpetlane Homeros rääkis oma eeposes kuulsatest lauljatest. Kõrgema seltskonna pidulistel oli domineerivaks koorilaul. Pillid
jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või koguni hävitati, neid vallandati riigiametist, neile kehtestati kõrgemad maksud ja sõdurite majutamis- ja ülalpidamiskohustus. Osa hugenotte astuski katoliku usku, kuid üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale. Seal võeti hugenotte töökate inimestena lahkesti vastu. Järgmine Prantsuse kuningas Louis XV, kes oli Louis XIV pojapoeg, jättis aga riigiasjad jällegi oma ametnike hooleks ning tegeles selle asemel lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Kokkuvõte Päikesekuningas Louis XIV valitses Prantsusmaad aastail 1643-1715. Erinevalt oma isast oli Louis XIV valitsemisest väga huvitatud ning valitses riiki ainuisikuliselt. Talle oli omane lause ,,Riik see olen mina." Louis XIV lasi ehitada Pariisi lähedale Versailles'sse mitu lossi ja rajada suure hoolikalt
õigused kodanike osatähtsus suurem kui Spartas Rahvakoosolek e apella: kuulusid Rahvakoosolek e eukleesia osalesid spartiaadid, otsuse langetamisel kodanikud, kogunes iga 10 päeva tagant, kohal lõppsõna, valis : pidi olema vähemalt 6000 meest, otsustas kõik Vanemate nõukogu e geruusia- tähtsamad riigiasjad, hääletas uute seaduste juhtis riiki kõigis valdkondades poolt või vastu, andis kodanikuõigusi ja võttis Valitsemis- peale sõjaväe (30 liiget üle 60 ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja korraldus eluaasta) rahu üle, valis: 2 kuningat- neile allus sõjavägi, Heliaia e vandekohtus 6000 vandemeest,
moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. * MITTEKODANIKUD: Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad
Nemad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Kodanikeks olid vabad meessoost põliselanikud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja barbarid. Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale
Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Valiti liisku heites igast piirkondadest kandidaatide seast.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Valiti liisku heites. Ametnike hulgast tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti hääletamisel rahvakoosolekul. Kodanikel oli palju aega riigiasju korraldada, sest orjad tegid nende eest töö ära.
1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640.
Kuninga täiskasvanuks saamiseni valitses Louis XIV vennapoeg Orleansi hertsog Philippe, kes oli kuulus ,,aadamapidude" poolest. Üksikasjadesse seekord ei lasku. Vaatamata lõppenud sõdadele jätkub pillav elustiil regent Orleans`i Philippe ja hiljem Louis XV ajal. Riik on võlgades. Asutatakse esimene riiklik pank ja aktsiaseltsid koloniaalmajanduse finantseerimiseks. Need ettevõtmised lõpevad börsikrahhi ja riigi pankrotiga. 1723. aastal saab Louis XV täisealiseks. Riigiasjad teda eriti ei huvitanud, neile ta oma aega ei kulutanud. Ta ütles: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Hullem oli aga see, et noormehena ei olnud ta huvitatud ka õrnemast soost. 17 iludust said riikliku tähtsusega ülesande meelitada noor kuningas voodisse, aga see ei õnnestunud. Ühel agressiivsel daamil õnnestus see lõpuks kui kuningas oli 27. aastane. Louis XV abiellus Poola kunagise kuninga tütrega, kelle nimi oli Maria Leszczynska.
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on näogrimm, sümboolika: must-ausameelne,kollane-kaval,punane- ustavus,sinine-kõrkus julgus,valge- petturlus, on zestid ja lavakujundus hea kurja võitlus, 7-8 muusikut orkestris. Pillid- sheng:suuorel,kõrvitsast õõnestatud 12-24 keelt, bambustoru. Er-hu viiulitaoline 2 keelt. Pipa
Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele. Spartas kuulusid kodanikuigused sjameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja ksitlistel kodanikuigused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord. Kehtis arusaam,et kik kodanikud on vrdsed. Ateena krgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis kis regulaarselt koos ja otsustas kik riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas. Ateena sjave eesotsas olid
· 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada. · Hugenottide eriõigused olid vastuolus tugevneva kuningavõimuga. Louis XIV-le oli vastumeelt, et osa tema alamaid on teist usku kui ta ise, ta tühistas hugenottide allesjäänud õigused, neile kehtestati kõrgemad maksud ja neid vallandati riigiametitest. · Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad taas oma ametnike hooleks. Ajalukku on läinud tema ütlus ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." · Prantsuse ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele.
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi
Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad. Mõlemal pool oli orjapidamine väga suur ja võõramaalastel puudusid õigused. Spartas koondus võim väiksema arvu inimeste kätte ja valitses aristokraatlik kord. Ateenas valitses demokraatlik kord. Kuna spartiaadid moodustasid spartas vähemuse ja kodanikuõigusteta inimesi oli neist kõvasti
Katariina II valitses 34 aastat. VÄLISPOLIITIKA Keisrinnaks saamise järel saavutas Katariina diplomaatilise tasakaalu teiste Euroopa riikide Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Venemaa keisririigi riigipiiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Vene-Türgi sõja (1768–1774) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas. RIIGIASJAD Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. ISIKLIK ELU Oma armukese Grigori Grigorjevitš Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752- 1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar
vaimus, kuninga jaoks oli tähtis kultuur ja haridus, ehitati tähetorn ja botaanikaaed ning asutati raamatukogusid, kuningas annetas ka raha Prantsuse Akadeemiale, kuningale ei meeldinud et ta rahvas ja alamad olid teist usku kui tema ning ta tühistas hugenottide õigused, üle 200 000 kalvinisti lahkus Prantsusmaalt. 17151774 Louis XV valitsemisaeg, jättis riigiasjad oma ametnike hooleks, kuulus ütlus ''Pärast mind tulgu või veeuputus''. 16251649 Charles I valistemisaeg, püüdis valitseda parlamendist sõltumatult, 1629 saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane, armastas näitekunsti, 1640 kutsus parlamendi kokku kuna vajas raha Soti mässu mahasurumiseks, võeti õigus parlament laiali saata, suhted kuninga ja parlamendi vahel olid rikutud, kuningas lahkus pealinnast, peale kodusõja kaotust põgenes Sotimaale kus ta ära müüdi
ministri kardinal Armand Jean de Richelieu Louis XIV (1610-1643) Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv".
10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats. 14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine). 15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus). 16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia, saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud. 17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete. 18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks. 19. Pythagoras - filosoof, matemaatik, talle on omistatud ka Pythagorase teoreem. 20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja. 21. Herodotos - Kreeka ajaloolane. 22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa. 23
Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loodus ja uskus, et muusika aitab elus hakkama saada. Konkreetsed andmed muusikast on pärit antiikmaadest (Kreeka, Hiina, Egiptus, Pabüloonia). Pabüloonias on laul- luuletus säilinud 5-4 saj. Hiinas 2700 oli kasutusel kammertoon Hiina muusika teoorias : fa-keiser, sol-minister, la-rahvas, do-riigiasjad, re-riigi üldine olukord Arheloogiliselt väljakaevamistel on leitud vanade pillide tükke, millest on tehtud rekunstruktsioone. Instrumendid: Hesopetoonia päritoluga: Lauto, Lüüra Egiptuse päritoluga: Lüüra, Harf Ling-Lun meisterdas kammertooni Muusika instrumendid Hiina keelpillid: Er-hu, Pipa, San-xian, Shang, Dizi Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras
tühistanud nende eriõigused, kuid usuvabadus säilis. Louis XIV see ei meeldinud. Kuningas tühistas nende allesjäänud õigused, neil keelati pidada jumalateenistusi, kirikud suleti või hävitati, neile kehtestati kõrgemad maksud ning vallandati riigiametitest. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. Osad hugenotid astusid katoliku usku, üle 200 000 põgenes Prantsusmaalt ja läksid Inglismaale, Saksamaale ja Madalmaadesse elama. Järgmine kuningas Louis XV jättis riigiasjad jälle ametnike hooleks. Kodusõda Inglismaal Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Parlament keelas tal uusi makse nõuda, siis saatis kuningas parlamendi laiali ( a. 1629 ). Kuningas kiusas taga ka puritaane. Kuna Sotimaal puhkes mäss ja kuningal piisavalt raha ei jätkunud, et mässu alla suruda, siis pidi Charles I kutsuma parlamendi jälle kokku. See parlament jäi püsima 12 aastaks ja see on tuntud " pika parlamendi " nime all. Kuningalt võeti õigus
Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See tähendas seda, et poisslapsed võeti peale 7. eluaastat emadelt ära riigi kasvatusasutusse, kus
Kui ta Prantsumaale jõudis, öeldi tema kohta: ,,Ta näeb välja nagu laps." Troonil olles elas naine luksuslikku elu: ta ostis palju riideid, teemante ning võttis osa paljudest õnnemängudest. Tema luksuslik eluviis viis rahapuudusele ja riigivõlgadele. Kuna ta oli nii noor, siis loomulikult meeldis talle lõbutseda. Talle meeldisid keelatud tegevused. Ta oli iseseisev. Teda ei huvitanud poliitika (võib-olla tal polnud piisavalt teadmisi) ja riigiasjad. Pärast laste sündi pühendus ta oma laste kasvatusele, samuti toetas ta heldelt igasugust heategevust. 4. Iseloomusta tema meest Louis XVI! Kuningana oli ta nõrk, kuid ei olnud rumal. Tal olid head mõtted ning ta oskas teha õigeid hinnanguid. Louis XVI-le meeldis lukksepa töö, mis võib küll tunduda naljakana, kuid tol ajal oli see täiesti normaalne, et härrasmees oskab mõnda käsitööala. Lisaks tahtis kuningas hoida oma asjad ohutuses. Oma rahandust
valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaastane sõda, merkantilism, manufaktuur Rahvastik, perekond, seisused, majandus, kommunikatsioon ja sõjandus varauusajal. Jean Bodin Prantsuse jurist, absolutismi teoreetiline põhjendaja ,,Kuus raamatut riigist" Louis XIII absolutismi algus 1624. kui kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu Kardinal Richelieu Prantsusmaa peaminister, tema võttis üle kõik riigiasjad ja tema kätte koondus kogu võim Louis XIV Prantsusmaa päikesekuningas, loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas. Jules Mazarin Louis XIV minister, pärit Itaaliast, kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse Jean Baptiste Colbert rahanduse peakontrolör Louis XIV ajal, loetakse merkantilistliku majanduspoliitika silmapaistvamaks esindajaks, koostas 1. riigieelarve , manufaktuurid, kolonisatsioon Louis XV Louis XIV pojapoeg. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus"
saadetud armastuskirjad. Nende kirjade alusel peeti ka Hamleti vaimset seisundit mitte just kõige stabiilsemaks, vaid arvati et ta on hull. Kolmas asi, mille eest Hamlet just ei võidelnud, aga vähemalt üritas näidata, et sealne riigikord on ebaõiglane ja üldse mitte aus. Pärast kuningas Hamleti surma oleks pidanud ainukeseks troonipärijaks saama prints Hamlet, aga ometi see nii polnud. Võib olla ka, et Hamlet tahtis seada õigluse jalule, et riigiasjad lähtuksid reeglitele, mitte ei tehta nii nagu heaks arvatakse. Raamatus küll Hamlet seda sõna-sõnalt ei öelnud, aga mina isiklikult arvan, et see võis olla üks asi, mille nimel Hamlet võitles. Onu Claudius tahtis saata Hamleti tagasi Inglismaale, et seal ta mõrvata lasta. Ta plaan nurjus, sest Claudius oli andnud kaasa Hamletile kirja, milles seisis, et prints tuleb tappa kohe Inglismaale jõudes. Hamlet aga luges seda kirja, hävitas selle ja kirjutas uue, milles
piiras hugenottide usuvabadust, kõrgemad maksud, vallandati riigiametist, ta oli louis III poeg; päris trooni 4-aastaselt; suurendas Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju euroopas; toetas kunsti; õppis baletti; ta ei surnud rahva poolt armastatuna, kuid on tänaseks üks enim mäletatud ja austatud monarhe prantsusmaal; tuntud kui päikesekuningas Louis XIII- armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist, pidas lugu heast söögist, usaldas riigiasjad kardinalile, Richelieu- louis XIII peaminister, proovis kaotada prantsusmaal usulist lõhestumist, piiras kõrgaadliku võimu, keelas duellid, ta oli kannatlik, kaval, tal oli terav poliitiline taip, Mazarin- Louis XIV minister; surus maha kuningavõimu vastaste mässud ja haaras endale kogu võimutäitluse; Colbert- majanduspoliitikat korraldas; oli rahandus ja peakontrolöri ametis; riietus alati musta ja ei naeratanud; merkantilistliku majanduspoliitika üks kõige silmapastvaim esindaja;
Viimsi, 2015 SISSEJUHATUS Venemaal olid rasked ajad, sest tsaar niiöelda ei hoolinud oma inimestest. Kuid ka tsaaril endal oli raske aeg, sest tema tegi enda meelest õigeid otsuseid. Tsaari eluajal mõeldi välja plaane tsaari kukutamiseks ning lõpuks see plaan ka töötas. VENEMAA VALITSEMINE Venemaad valitsesid tsaarid. Nendel oli piiramatu jõud, sest rahvas uskus, et tsaarid saavad oma jõu otse jumalalt. Vaid kõrgest soost inimestele olid riigiasjad teada, nende hulgas samuti ka tsaar. Tavainimestele oli rangelt keelatud niiöelda riigijuhtimine, vaid kõrgest soost inimesed võisid sellega tegeleda. Tavainimesed polnud sellega kohe üldse rahul. Nad nõudsid hoopis suuremaid õigusi ning vabadusi. Tsaarid ning teised kõrgest soost inimesed nautisid oma elu, kuid tavainimesed arvasid, et see pole õige ning takistab riigi arenemist. Tsaarid, aga hoidusid igasugustest muutustest. Venemaa uhkused
rahvakoosolekule, seal langetatakse kõik tähtsamad otsused, Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast. Türannia- Võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas. Rahvakoosolek- see on kodanikele mõeldud koosolek ,mis kogunes iga kümne päeva tagant, vajadusel ka sagedamini, seal otsustai kõik tähtsamad riigiasjad. Akropol- linnkindlus, mis paiknes kõrgustikul, oli ümbritsetud müüriga. Agoraa- koosoleku-ja turuplats Vana Kreeka linades. Sümpoosion- aristokraatlike meeste koosviibimine ja jooma pidu Vanas-Kreekas. Hetäär- (sõber, armuke) kõrgema seltskonna prostituut Vana-Kreekas. Ilias- see on kangelaseepos, räägib osa Trooja sõjast, lugu saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Hektori tapmisega. Autoriks peetakse Homerost.
pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne. · Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus." Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/paikesekuningas_sandraollik.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.htm
8000 km2 territoorium, millel elas 7 miljonit inimest. Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja. Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a. südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68-aastane. 5 Riigiasjad Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana. 1764. aastal viis ta läbi maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda
kas see sõlmiti, aga sõda igatahes lõppes. Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon. Demokraatlik riigikord: Ateena kodanike hulk kõnealusel perioodil ulatus arvatavasti kuni 60 000 inimeseni. kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik võim kui ka õigus otsustada päevapoliitilisi küsimusi. Rahvakoosolek käis koos u 40 x aastas ja rahvakoosoleku päevakorra valmistas ette 500 liikmeline nõukogu, mille liikmed loositi füülide poolt üles seadtud kandidaatide hulgast. Nõukogu tööd juhtisid omakorda 50 prütaani. (kes olid loositud). Riigiametnikud, kes rahva otsused reaalselt ellu
olid ümberringi orjad elavad inimesed, Juhtis riiki rahvas alistatud elanikud Rahvakoosolek – Range kõik kodanikud, kasvatussüsteem otsustas – riigi range tähtsamad kontroll ja riigiasjad peamine siht 500-liikmeline arendada nõukogu – sõjameheomadus riigiametnikud, i, riigi sisemine allusid stabiilsus rahvakoosoleku Riigi huvid olid otsustele tähtsamad kui
Prantsusmaa seotus selle sõjaga jättis tema liitlase Rootsi võimalikust abist ilma ja mõjutas seega ka Eestimaa saatust. Kuid nagu nägime eelppol, mõjutasid sündmused Läänemere kaldail samas ka Euroopa suurriikide võitlust. Louis XV Pärast Louis XIV surma 1715.a. sai Louis XV nime all troonile ta 5-aastane pojapoja poeg. Regendiks (asemikvalitsejaks) sai Louis XIV vennapoeg Orleans'I hertsog Philippe, kes oli kuulus igasuguste kõlvatustega, eriti aga "aadamapidude korraldajana". Riigiasjad jäid ametnike hooleks. Absolutism säilis riigiaparaadi tegevuses ka ilma valitseja otsese sekkumiseta. Kontrolli puudumine tõi kaasa finantsalaseid kuritarvitusi. 1723.a. sai Louis XV täisealiseks. Riigivalitsemine teda aga ei huvitanud ja see jäi ametnike ja kuninga ametlike armukeste hooleks. Pikemat aega oli tema armukeseks daam, kes oli saanud markiis de Pompadouri tiitli. Ta korrldas teatrietendusi ja jahilkäike. Madam kutsus õukonda
Louis XIV tühistas hugenottide allesjäänud õigused: nad ei tohtinud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati kõrgemad maksud jne. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste (Hirvepark) ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus."
enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud suleti või purustati, neile kehtestati 6 kõrgemad maksud jne. Osa hugenotte astus katoliku usku, aga üle 200 000 lahkus maalt, asudes enamasti Inglismaale, Madalmaadesse ja Saksamaale, aga ka ülemerekolooniatesse. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Selle asemel tegeles ta lõbusa elu, armukeste ja raharaiskamisega. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: "Pärast mind tulgu või veeuputus." 6. Louis XIV surm 1712. aastal hakkas Louis ilmutama vananemise märke. Kuna kroonprints oli surnud rõugetesse, tõusis päevakorda tema pojapoja Burgundia hertsogi troonileasumine. Kuid ka tema ja tema poeg Bretagne'i hertsog haigestusid ja surid. Trooni päris hiljem
1.4. Mille poolest erinesid teineteisest Ateena ja Sparta riigikorraldus? Selgita pikemalt. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Ateenas oli orjastamine keelatud.
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi
Solon aga pani sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi aluse 594 eKr Ateena demokraatlikule etapile Rahvakoosolek Lõplikud otsused langetati Rahvakoosolek kogunes spartiaatide koosolekutel regulaarselt iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad Ametnikud Igal aastal valiti kõrgemate Ametnikud korraldasid koosolekute riigiametnikena 5 efoori, kes pidid vahel riigiasju. Ametnike hulgast kontrollima kuningate ja teiste tähtsamad olid strateegid võimukandjate tegevust Nõukogu Peale kuningaid juhtis riiki veel üle Koosolekut vahel korraldas riigiasju
sõjatandritest. Mõtle oma kohustustele Jumala ees ja püüa selle poole, et Sinu alamad Sind austaksid. Kuula häid nõuandeid ja vasta samaga. Püüa oma rahva elujärge parandada, mida mina õnnetul kombel teha ei suutnud." Ilmselt polnud Louis XIV oma valitsusajaga rahul. Enne oma surma, päevad enne oma 77. sünnipäeva, saab Prantsusmaal võimule järgmine kuningas, tema pojapoeg, viieaastane Louis XV. Teda ei huvitanud sootuks riigiasjad, tema tegeles vaid oma lõbustamisega, armukeste ja raharaiskamisega. Ta lasi teistel teha valitsemise tema eest. Ajalugu tunneb ka tema ütlust: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus." Pildid Louis XIV'st Louis XIV aastal 1667 Louis XIV Kasutatud kirjandus: http://faculty.ucc.edu/egh-damerow/louis_xiv.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.htm
Öösiti võis orjaks riietatud keisrit kohata Mulviuse silla juures, selles öises armuseiklejate kogunemispaigas, kus Rooma kalleimad prostituudid koos kaaskondadega tegid ahvatlevamaid ettepanekuid ja olid valmis neidsamu vastu võtma. Siis jälle liikus Nero kuni varaste hommikutundideni koos löömameeste kampadega mööda linna tänavaid ja noris vastutulejatega tüli. Nendest löömingutest ei tulnud ta alati võitjana välja- siniseks ja roheliseks pekstuna, pidi keiser vahetevahel oma riigiasjad edasi lükkama, sest oli mõeldamatu end niimoodi avalikkuse ees näidata.- Kui Nero naine Poppea naine rasedaks jäi näis keisri tundeelu jälle normaalsetele rööbastele seadvat. Ta sattus rõõmujoovastusse väljavaatest isaks saada. Ta lasi oma lapsel ilmale tulla samas kohas, kus ta isegi sündis- Antiumis. Kuid väike maimuke sündis veel enne neljakuuseks saamist. Mõõdutundetu nagu oma rõõmus, oli Nero ka oma valus
kroonimist. Louis XIII sai troonile, ta võttis üle Karl Suure, Püha Louis' ja Francois I koha. Ta oli maailma kõige kaunima ja kõige tujukama kuningriigi isand. Ta oli kõigest kaheksa aastat, seitse kuud ja seitseteist päeva vana. Kuna ta oli veel liiga noor et valitseda siis oli tema ema Marie de' Medici regent kuni Louis'i kolmeteistkümneks saamiseni. Itaalia päritolu daamil puudusid võimed ja eeldused riigi juhtimiseks raskes olukorras. Maria de' Medici usaldas riigiasjad oma itaallastest soosikute hooleks. Prantsuse riik seisis väga tõsiste vastuolude ees. Esiteks: aadel ja monarhia. Aadel taotle oma eesõiguste kaitset ja laiendamist, tõusev kuningavõim aga kuningavõimu tugevdamist. Teiseks: aadel ja tõusev kodanlus. Kolmandaks : katoliiklus ja hugenotid, samas aga ka suhted riigi ja kiriku vahel. Võis karta, et jätkuvad 16. sajandil maad laastanud ususõjad. Neljandaks: välispoliitilised
kergitamast keeldub.Nero saadab seepeale välja suures koguses otsijaid, luurajaid. Ta saab emalt kirja, milles seisab, et laev, millega Acte sõitis, on ühes Actega põhja läinud. Ptk VII-VIII Nero on Agrippinna peale väga vihane. Saabuvad hattide esindajat sõpruskohtumisele Neroga. Nero laseb kättemaksuks kohtumise korraldada varem, nii, et Agrippinna jõuab kohale liiga hilja. Ptk IX-X Acte ppäseb merehukust plangule klammerdudes. Ärgates leiab ta end Octavia juures põetatavana. Riigiasjad toppavad ning Salvius Otho juures on pidu. Ptk XI-XII Nero armub Poppae Sabinasse kui Acte asendusainesse. Otho ei saa midagi aru. Octavia saab sellest teadmisest palaviku ning kannatab välja Popae Sabinaga ühe katuse all elamise. Ptk XIII-XIV Vandenõulased peavad Meneniuse juures ülestõusu plaani. Sisse tungib Pallas ühes oma salgaga ning vahistab Meneniuse tappes mõningad vandenõulastest. Osad saavad põgenema. Ptk XV-XVI
sajandil taanduma - Solon andis rahvale senisest suuremad võimalused poliitikas kaasarääkimiseks, suurenes rahvakoosolekute tähtsus Periklese ajal (5. saj) kujunes välja kindel demokraatlik kord, Ateenast sai tugeva laevastikuga mereriik Kodanikkonna moodustasid kõik täiskasvanud Atika meessoost põliselanikud Kõik kodanikud said rahvakoosolekutest osa võtta, mis kogunes iga 10 päeva tagant. Seal otsustati kõik tähtsamad riigiasjad Rahvakoosolekute vahepeal juhtisid riigi elu nõukogu ja riigiametnikud Isikud · Homeros - pime laulik, eeposte ,,Illias" ja ,,Odüsseia" autor · Herodotos - ajaloolane, ,,ajaloo isa" · Sophokles - näitekirjanik. Tuntuim teos ,,Kuningas Oidipus" · Sokrates - filosoof. Õpetas inimesi iseennast tundma (,,Ma tean, et ma midagi ei tea!") · Platon - filosoof. Esitas nägemuse ideaalsest riigist. · Aristoteles - filosoof
Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Võrrelda Ateena riigikorda, lüürilist luulet ja Aristotelese filosoofiat käsitlevate loikude põhjal Soloni ja Aristotelese moraalialaseid ja poliitilisi toekspidamisi. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt.ähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
vaid tegutsesid seisuslikud esindused provintsides. Monarhid sõltusid seisuste esindustest maksustamisküsimustes. Kardinal Richelieu: Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624, kui kuningas Louis XIII (valitses 1610- 1643) nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Richelieu oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Louis XIII armastas jahilkäike, harrastas laulmist ja joonistamist ning pidas lugu heast söögist, usaldades riigiasjad oma kardinalile, kelle kätte koondus kogu võim. Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Nantes'i ediktiga (1598) oli Prantsusmaa protestantidele ehk hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna justkui riigiks riigis. 1627. aastal alustasid kuningaväed hugenottide tähtsaima kindluslinna La Rochelli piiramist. Ligi pool linna elanikkonnast suri nälga, enne kui linn alistus. 1629. aastal välja antud armuediktiga
Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5. Re- Riigi üldolukord · Egiptus- muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika)reform, st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud. Homerose ,,Iliases" rääkis kuulsatest
tahe oleks seaduseks. Riigivõim oli kontsentreeritud ministrite kabinettidesse ja kuninga eestuppa, mitte kuninga salongi. Ludwig II-le, kes lähtus sellest, et tema on majas peremees, ei jäänud see kuigi kauaks saladuseks. Monarh, kes armastas rõhutada: ,,Mina, kuningas!" pidi õige pea jõudma äratundmisele, et teised lasksid tal küll kuningat mängida, kuid mitte kuningas olla. Nii muutusid talle riigiasjad, mis polnud nagunii tema asjad, ,, riigilabasusteks", millest ta soovis ennast targu säästa. SIEGFRIED JA WOTAN Ludwig II andis Wagnerile mõista, et hoolimata tema noorest east ( olles alles 19 aastane) oli Wagner tema rõõmude ainus allikas, tema sõber, kes läks talle südamesse rohkem, kui keegi teine, tema parim õpetaja ja kasvataja. Ludwigil oli Wagneri lavastustes suur roll. Ilma temata poleks lavastusest iialgi asja
osa Põhja-India hõlvamine. Just neilt pärinevad veeda tekstid (usuhümnid, palved, rituaalide eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Veeda usundist arenenud brahmanismi alusel jagunes ühiskond neljaks seisuseks, millest igalühel oli oma tunnusvärv: 1) Valge kuulus kõrgemaile seisusele braahmanitele (usuasjad, õpetamine) 2) Punane värv ksatrijatele (riigiasjad, sõjapidamine) 3) Kollane vaisjatele (põlluharimine, karjandus, kaubandus, käsitöö) 4) Must suudratele, kes pidid teenima teisi varnasid Varnadest madalamal asusid nn puutumatud (mustatöölised, parkalid, pesupesijad jt), kellega suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut.
annaabi.ee 
