Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

10. klassi Ajalugu - Kreeka (0)

1 Hindamata
Punktid
1. Kreeka asub Balkani poolsaarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee tuhandeid aastaid olnud meri. Läänes Joonia meri, idas Egeuse meri ja lõunas Kreeta meri. Asub Vahemere ääres.
2. Spartas olid Heloodid kes tegid nende eest töö ära, Ateenas orjandus keelatud.
3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik , mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest.
4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas).
5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia.
6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine.
7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt.
8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit.
9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid.
10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr.
11. Strateeg - väejuht.
12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne , kõrgem kindlustatud koht.
13. Agoraa - linnasüda, koosolekuplats.
14. Sümpoosion - koosviibimine (koosjoomine).
15. Alfabeet - tuletatud sõnadest alfa ja beeta (kaks esimest tähte Kreeka tähestikus).
16. Ateena rahvakoosolek - ekleesia , saadi kokku umbes 40 korda aastas, otsustas tähtsamad riigiasjad, osa võisid võtta kõik Ateena täisealised kodanikud.
17. Solon - Ateena seaduseandja ja üks silmapaistvamaid varase perioodi poeete.
18. Perikles - peetakse sageli Ateena edukaimaks juhiks.
19. Pythagoras - filosoof, matemaatik , talle on omistatud ka Pythagorase teoreem .
20. Hippokrates - Kreeka meditsiinialase mahuka teose autor, arst ja arstiteaduse rajaja.
21. Herodotos - Kreeka ajaloolane .
22. Philippos II - Makedoonia kuningas, Aleksander Suure isa.
23. Aleksander Suur - Vana-Makedoonia kuningas, kuulsaim ja edukaim väejuht.
24. Dareios I - Pärsia suurkuningas , tema ajal saavutas Pärsia imp. oma suurima ulatuse.
25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele , tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega.
26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas-jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada.
27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest. Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte.
28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha. Spartalased kõik surid, Leonidase keha löödi risti, pärslased liikusid edasi Ateena poole.
29. Arstiteadus - e. meditsiin oli rohkem seotus igapäeva vajadustega, Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku Hippokratese mahukas teos. Haigusi üritatakse seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Hippokratese vanne - arst peab igas olukorras võitlema patsiendi elu ja tervise eest.
30. Matemaatika - sellega tegeles juba Thales , aga rohkem Pythagoras ja tema õpilased. Tema arust olid arvud pühad. Tema arust põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Tema järgi on ka nimetatud teoreem, seda levitasid edasi tema õpilased.
31. Ajaloolased - Lähema ajaloo seiku hakkas esimesena üles kirjutama Herodotos, teda kutsutakse ka ajaloo isaks.
32. Maailmaimed - Giza väli. Alexandria tuletorn. Semiramise rippaiad. Artemise tempel. Zeusi kuju. Halikarnassose mausoleum. Rhodose koloss.
33. Aleksander Suur - Isa Phillippos II, ema Olympias . Troonile sai 20 aastaselt. Hakkas vallutama Pärsiat. Pärsia kuningas Dareios III põgenes Aleksandri käest mitmeid kordi . Aleksandri impeerium aina suurenes. Kogu Vahemere idakallas oli tema võimu all. Siis alistas ta Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Kuulutas ennast ka Pärsia kuningaks. Tahtis edasi vallutada Indias, kuid armee tahtis koju. Varsti oli armee valmis uueks sõjaretkeks Araabiasse, kuid siis suri Aleksander ootamatult. Kohe peale seda hakkasid sõjad tema riigi jagamise pärast.
34. Spartas aristokraatlik oligarhia , vähemalt 2 päritava võimuga kuningat, kellel ka ülempreestri õigused. Riigile hea valitsemisvorm , üksikisiku kohapealt mitte. Ateenas demokraatia, 500-inimeseline nõukogu iga aasta. Kohtuvõim rahva käes, kodanike elu oli mugav. Spartas keskenduti lahingukunstile, vähem kultuurile . Ateenas oli suur osatähtsus kultuuril ja kodaniku heaolul.
35. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kohustused olid maksta makse ja osaleda riigikaitses.
10-klassi Ajalugu - Kreeka #1 10-klassi Ajalugu - Kreeka #2 10-klassi Ajalugu - Kreeka #3 10-klassi Ajalugu - Kreeka #4 10-klassi Ajalugu - Kreeka #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jane Nurk Õppematerjali autor
kontrolltöö seletused

Sarnased õppematerjalid

Vana-Kreeka-Kordamiseks-
2
doc

Vana-Kreeka. Kordamiseks

Vana-Kreeka. Kordamiseks 1. Kreeka geograafiline asend ja kaart 2. Orjade olukord - Kreeka polistes oli orjandus tavaline asi, kõige rohkem oli orjadest barbareid. Orjad tegid tavaliselt kõige mustemaid töid, orjade tapmise eest ei karistatud. Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid ­ spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis ­ Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest

Kunstiajalugu
Kreeka-Pärsia sõjad
5
docx

Kreeka-Pärsia sõjad

Väike-Aasia poolt). Müütidestki on tuntud Trooja sõda ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge

Ajalugu
Kreeka ajaloo periodiseering
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) ­ suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar ­ jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka ­ suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka ­ territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi.

Ajalugu
Vana kreeka
28
docx

Vana kreeka

sugukondlik kord ning kujunes varane klassiühiskond. Tekkis väikeseid orjanduslikke riike, majandus ja kultuurisidemed idaga ja sitsiiliaga. 2 at ema hävitati pea kõik egeuse riigid vana-kreeka hõimude poolt, järgnevalt toimus sugukondliku korra lagunemine ning kreeta-mükeene kultuuri saavutuste aeglane omandamine. Arhailisel ajal kujunes orjanduslik kord ja polised. Klassikalisel saavutab orjanduslik krod kõrgema taseme, õitseb kreeka kultuur. 4 saj alistati kreeka makedoonlaste poolt tänu pol-sots kriisile.hellenismi ajal poliste föderatsioonid ja kuningriigid, rooma vallutab kreeka. Kreeka alad e balkani ps lõunaosa, egeuse saared ja väike-aasia läänerannik asustatud neoliitikumis. Juba 7-6 at elas seal mittekreeka hõime. Hõimud nt lelegid, drüopid, pelasgid, kaarlased. Kreeka hõimud ilmusid umbes 20 saj. Balkani harumäestikud jagavad madri ehk balkani kreeka kolmeks, põhja kesk ja lõuna

Vanaaeg
Vana-Kreeka
20
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr

Ajalugu
Kreeka poliitiline ajalugu
68
pdf

Kreeka poliitiline ajalugu

Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7

Ajalugu
Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

Rajasid palju ülemere kolooniaid (Büsantio jne), kuhu okupeeriti kõik kodumaal põlualla sattunud isikud. Põllumajanduses oli levinud karjakasvatus - kitsed, lambad. Taimekasvatuses viljeleti oliivide, viinamarjade, tsitrusviljade ja aiasaaduste kasvatamist. Kaevandatei maapõuest peamiselt vaske. Kreeklased ise nimetasid ennast helleniteks. Nime kreeklased said nad endale roomlastelt. 1 Vana-Kreeka ajalugu nimetatakse antiikajaks, see paralleelselt kristliku keskajaga on kujundanud tänapäevase euroopa. Scholae - puhkus. Sellest nimest tuleb sõna kool. Pedagoog - rikkaste kreeka laste orjad, kes saatsid lapsi kooli ja koju. Gymnasium - õppeasutus 16-18 aastastele poistele, kus õpiti spordialasid, muusikad, kõnelemist jne. 1.1 KREEKA AJALOO PERIOTISEERING: 1. Kreeta-Mykeene kultuur - 2. aasta tuhat eKr - XII sajand eKr. 2. Homerose aeg ehk tume ajajärk - XI-IX sajand eKr. 3

Ajalugu
Vanaaeg
45
doc

Vanaaeg

Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 ­ u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule kaldea päritolu Nabopolassar. Iraani mägismaa lääneosas tugevnes Meedia riik. Aastal 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikult aastal 609. Uus-Babüloonia 626 ­ 539

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun