Kreeka ja Mesopotaamia (0)

1. Arutlege, millised Kreeka ühiskonnale eripärased jooned võimaldasid demokraatia kujunemisel Kreekas. – Riigid olid väikesed. Tegemist oli linnriikidena. Tänu sellele nad said kokku tulla ja hääletada. Lisaks oli seal orjanduslik ühiskond, see andis ka võimaluse demokraatia kujunemisel.
2. Mille poolest erines kreeklaste suhtumine oma jumalatesse suhtumist jumalatesse kõigis varasemates kultuurides? – Esimene riik kus jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Eristas inimesest ainult vägi ja surematus . Varem ei olnud inimestel jumalatega midagi pistmist. Jumalad olid eraldi ''liik'' inimestest kaugemal.
3. Kuidas mõjutas linnriiklik korraldus ja aristokraatlik konkurents filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi Kreekas? - Linnriiklike korraldustel ja aristokraatidel oli vaja põhjendada riigi korraldust,seadusi.Aristokraatid võistlesid kõikides võimalikkes alades.
Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused.
4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? – Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib.
Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest.
5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus.
6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal? - Esiplaanile tõusis inimene, üksik isik, oma probleemidega ja muredega ning raskustega. Uuriti kuidas olla õnnelik.
7.Millised on Kreeka ja Mesopotaamia religiooni ja teaduse ühisjooned? Millised põhimõttelised erinevused ilmnesid teaduslike probleemide käsitlemisel? -
Religioon : Jumalad meenutavad inimesi,neil on inimlikud omadused,nad moodustavad pere,nel on üliinimlik vägi, pärast surma head ei oodata.
Teadus: Mesop : vajalike teadmiste kogumine, matemaatika ,astronoomia.
Kreeka:teaduslik maailmavaade,tehakse üldistusi. Loodusnähtuste seletamine läbi teaduse.
8. Mis võis olla põhjuseks, et just hellenismiaeg osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks? – Oli eraldatud teadusvaldkonnad. Tekkisid erinevad teadusharud mis spetsialiseerusid oma aladel.
Filosoofiast eraldusid teadusharud. Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi .
9. Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60- aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud . Valiti liisku heites igast piirkondadest kandidaatide seast.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Valiti liisku heites. Ametnike hulgast tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti hääletamisel rahvakoosolekul. Kodanikel oli palju aega riigiasju korraldada, sest orjad tegid nende eest töö ära.