10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
75 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siiri Nool
Õppematerjali autor
Väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku ning selle traktaadiga pälvis Rousseau esikoha. · Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt Adam Smithi, Diderot ja Voltaire'iga. · Süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. · Pärast "Ühiskondlikust lepingust? (1762) ilmumist hakati teda taga kiusama nii Prantsusmaal kui ka "kodulinnas" Genfis. · Rousseau iseloom, väärtushinnangud, arusaamine elust - kõik valgustusaja mõtlemisega vastuolus. · Reisis palju, püüdis leida varjupaika Preisimaal, Inglismaal. · Inglismaal sai ta hästi läbi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu · Suri Pariisi lähistel 1778. Ta tahtis uurida, kas ühiskonnakorralduses võib leiduda mingi reegel, mis tagaks ühiskonna seadusliku ja
........................................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jean-Jacques Rousseau oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Ta kuulus valgustajate nooremasse revolutsioonimeelsesse põlvkonda. Käesoleva töö eesmärk on anda lühike ülevaade Rousseau elust, loomingust ning veidi pikemalt käsitleda antud suurfilosoofi vaateid erinevatel teemadel. Rousseau arutleb selle üle, millised õigused on temal kirjutada poliitikast ja leiab, et ta pole ei monarh ega seadusandja, ja just seetõttu arutlebki poliitika üle,
· Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU · Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni · 30-aastaselt kolis Pariisi · Ema suri sünnitusel, isa jättis maha · Pöördus katoliiklusesse, rikka sveitslanna soosik(lemmik), kelle toetusel sai haridust ja õppis muusikat · Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud
Jean-Jacques Rousseau Lühike elulugu Rousseau sündis Genfis, kus elas 16-aastaseks saamiseni. 30-aastaselt kolis Pariisi. Ema suri sünnitusel, isa jättis maha. Proovis mitmesuguseid ameteid (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. Oli Veneetsia saadiku sekretär Pariisis, kuid peagi tekkis tal tööandjaga konflikt. 1742. aastal võttis Rousseau Diderot' soovitusel osa Akadeemia traktaadikonkursist teemal "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või allakäiku?" Ta pälvis esikoha traktaadiga, milles väitis, et teaduste ja kunstide areng on soodustanud ainult inimeste allakäiku. Sai kuulsaks, kuid vastuoluline iseloom viis ta varsti tülli mitmete valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse
Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost
maagia, seiklused, fantastika, eksootilised tegevuspaigad 5. tekkisid rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse mõisted 6. lihtrahva idealiseerimine, vastandamine aristokraatiale ja uuele kodanlusele 7. üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Tuli 19. saj klassitsismi asemele. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. Salapärane loodus. Hinnatakse abielutruudust, voorust, loomulikkust. Keskuseks kujuneb Saksamaa. Stiilitunnuseid-sõnavaras rohkesti
tolerants asendas traditsiooni, kirikliku ja ilmaliku autoriteedi kummardamise. Jumalat hakati vaatlema kui maailma loojat, kes selle edasisse korraldamisse enam ei sekku. Valgustusliikumse kodumaaks peetakse tihti ekslikult Prantsusmaad, tegelikkuses on valgustuse alguseks siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajaid inspireeris kokkupuude Inglismaaga, kuhu sõideti tutvuma vabama poliitilise korralduse ja uute ideedega, et need prantsuse keeles kogu Euroopale tuttavaks teha. Jean Baptiste d'Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu", esitades uut, senisest erinevat maailmanägemust. Uus riigivõimu käsitlus Koos valgustusega kujunes uus käsitlus riigivõimust ja selle kujunemisest. Thomas Hobbes väitis, et kuningavõim on rahvast, mitte jumalast. Oma teoses ,,Leviathan" kirjeldas Hobbes
õigused end arendada ja teostada. Nad nõudsid mõttevabadust, mõistsid hukka kõik sotsiaalsed normid ja tabud, mis piirasid inimese loomulikku arengut. Samas ei tähendanud vabadus neile anarhiat. Loomuliku inimese ideaal oli seotud kodanikutunde ja vastutusega. Valgustajate tegevust iseloomustab mitmekülgsus Voltaire oli filosoof, ajaloolane, kirjanik; Diderot oli entsüklopeedia peatoimetaja ja kirjanik, tundis hästi muusikat ja kujutavat kunsti; Rousseau oli kirjanik, filosoof, poliitiline mõtleja, tegeles muusikaga, edendas pedagoogikat. Teadmiste säilitamiseks hakati looma entsüklopeediaid, mis pidid sisaldama kõiki inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutusi. Euroopa esimesed ajalehed-ajakirjad trükiti juba 17. saj. 18. saj sai ajakirjandusest tähtis ühiskondliku suhtlemise kanal, ajakirjandus asus aktiivselt levitama ka valgustusideid. Sellest ajast hakkas ajakirjandus kujundama ühiskondlikku arvamust.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid