Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused (3)

Sparta ja Ateena �hiskonna ja riigikorralduse sarnasused ja erinevused. Alustades sellest,et Sparta asub L�una-Kreekas ja Ateena Kesk-Kreekas,on neil kahel riigil veel palju erinevusi kui ka sarnasusi . Spartas elasid spartiaadid ehk Sparta kodanikud,kes ei teinud tavalist lihtrahva t��d,vaid valitsesid riiki. Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid k�sit��, kauplemise ja p�lluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,k�ll aga teenisid nad aega Sparta s�jav�es. Heloodid olid orjad,kel polnud �igusi ja kes olid kohustatud t�� tama spartiaatide p�ldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga l�ks v�im j�ukamate ja t�htsamate ehk aadliseisuse k�tte. Nad valitsesid riiki � ksinda ,tekkis t� rannia . Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides �ra kasutasid. Ateenas elavatel v��ramaalastel ei olnud kodaniku�igusi. Suuri �igusi polnud ka naistel,r��kimata orjadest. � igused kuulusid vabadele p�liselanikest meestele. Spartas kuulusid kodaniku�igused s�jameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja k�sit��listel kodaniku�igused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord . Kehtis arusaam,et k�ik kodanikud on v� rdsed . Ateena k�rgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis k�is regulaarselt koos ja otsustas k�ik riigiasjad. T�htsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid . Ateena n� ukogu oli 500-liikmeline. N� ukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate v�im. Valitsesid 2 kuningat. T�htsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate n�ukogu liiget. Riigiametnikud v� tsid ettepanekuid vastu h��letamise teel,mis t�hendab,et ka Spartas k�is koos rahvakoosolek. Ateena s�jakunst oli v�hem arenenud,kui Spartas. Ateena s�jav�e eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalav�gi. Spartas oli s�jakunsti k� rgeim tase. Sparta oli s�jakas riik. S�jav�gi oli �hiskonna alus. Spartas oli peamine arendada s�jameheomadusi. Noori kasvatati julgeteks ja s�jakateks. Poisslapsed v�eti peale 7. eluaastat riigi kasvatusasutusse. Seal �petati neid relvi tarvitama ,maadlema ja ujuma,et nad oleksid s�jaliselt h�sti ettevalmistatud. Kuna neid kasvatati pigem f��siliselt,j�i vaimuharidus tagaplaanile. Kuna Sparta riik oli s�jaliselt h�sti arenenud,ei suutnud vaenlased neile kaua vastu panna ja varsti panid nad oma v�imu maksma tervel poolsaarel. K�ik Ateena poisid pidid k�ima koolis, kus neile �petati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka kuulsamate poeetide, eriti Homerose teoseid. Vaesemate perede pojad asusid peale algt�dede selgekssaamist t��le oma koduses majapidamises , rikkamad aga j�tkasid eneseharimist. V�eti muusikatunde, tantsutunde, sporditunde ja k�nekunstitunde. 18-20 eluaastani veetsid noormehed riigi kaitseteenistuses. P�rast seda loeti neid t�iskasvanuteks ja t�ie�iguslikeks kodanikeks. T�drukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt �ppisid nad kodus majapidamist ja k�sit��d. Antiik- Kreekast on p�rit mitmed saavatused,mis meid t�nap�evalgi m�jutavad. N�iteks terminid demokraatia ja filosoofia,mille t� hendused v�ivad t�nap�eval natuke erineda sellest,mida nad kunagi t�hendasid. Sparta on t�nap�eval meile tuntud fakti poolest, et seal visati "v��rarenguga" imikud p�rast s�ndi kaljudelt surnuks . Seda n�htust on esinenud ka hiljem m�nedes riikides,et n�rgemad hukatakse. Hindamatu panuse t�nap�eva on andnud mitmed Vana-Kreeka poeedid. Lakoonia andis panuse maailma k�nekunsti. Lakoonia elanikke treeniti r��kima asjast , v�ljendama end lakooniliselt.