Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus (0)

Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus
polis
Sparta
Ateena
asukoht
Lakoonika ja Messeenia maakond Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel
Atika maakond Kesk-Kreekas
keskus
4 kindlustamata küla
Linn Ateena

Ühiskonna-korralduse alus
Lykurgose seadused, mis pärinesid 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma karmuse poolest
Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse . Kodanike õigused ja kohustused seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ateena veelgi demokraatlikumaks, sest asendasid rahvakoosoleku suguvõsajärgse ülesehituse territoriaalsega. Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine : päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine

Ühiskonna- kihid
Spartiaadid – doorlased , vabad poliitiliste õigustega kodanikud, ~ 5% elanikest, moodustasid Sparta kodanikkonna, 4 kindlustamata küla elanikud
Perioigid – Lakoonika pärisrahvas, vabad ei omanud poliitilisi õigusi, spatiaatide suhtes andami -ja sõjaväekohustuslikud
Heloodid – alistatud messeenlased ja osalt ka Lakoonika pärisrahvas olid orjad, harisid spartiaatidele kuuluvat maad, kõige arvukam grupp riigi elanike seas
Kodanikud- vabad meessoost täisealised (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000
Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000
Metoigid (võõramaalased) – vabad (ei omanud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja teenima Ateena sõjaväes) ~ 80 000
Orjad: 200 000
Kodaniku-õigused
Spartiaadid
Vabad meessoost täisealised põliselanikud, kodanike osatähtsus suurem kui Spartas

Valitsemis- korraldus
Rahvakoosolek e apella: kuulusid spartiaadid, otsuse langetamisel lõppsõna, valis :
Vanemate nõukogu e geruusia- juhtis riiki kõigis valdkondades peale sõjaväe (30 liiget üle 60 eluaasta )
2 kuningat- neile allus sõjavägi, täitsid preestrikohuseid(sõjapealikud, päritava võimuga)
5 efoori (igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud, kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust)
Rahvakoosolek e eukleesia – osalesid kodanikud, kogunes iga 10 päeva tagant, kohal pidi olema vähemalt 6000 meest, otsustas kõik tähtsamad riigiasjad, hääletas uute seaduste poolt või vastu, andis kodanikuõigusi ja võttis ära, kontrollis riigiametnikke, otsustas sõja ja rahu üle, valis:
Heliaia e vandekohtus – 6000 vandemeest, mõistis õigust, kohtunikud valiti liisku heites
Strateegid – tähtsamad riigiametnikud (10), sõjaväe ja laevastiku ülemad, valiti hääletamisega rahvakoosolekul
Bulee e nõukogu – 500- liikmeline, korraldas koosolekute vahel riigiasju, liikmed määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast
Selliseid riike, kus domineerisid rikkad ja suursugused nimetasid kreeklased aristokraatlikeks.