Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

DEMOKRAATLIK LINNRIIK VANAS KREEKAS (ATEENA) (1)

1 HALB
Punktid

Demokraatlik linnriik Vanas Kreekas ( Ateena )
* Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid.
Türannia kukutamise järel kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused.
* Pärsia sõdade ajal ehitasid ateenlased endale võimsaima laevastiku Kreekas.
* Demokraatia - kreeka keeles demos - rahvas, kratos - võim.
* Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed.
* KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna.
Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud !
Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi.
Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni.
* RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul.
Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad.
Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega.
Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku.
Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele.
Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka.
* MITTEKODANIKUD : Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad .
Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased - metoigid ( "need, kes elavad koos kodanikega" ).
Metoigid pidid Ateena riigile regulaarselt maksu maksma ja teenima Ateena sõjaväes.
(Kodanikud seevastu olid maksudest vabastatud.)
* Rikkad kodanikud pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi.
Enamasti tehti seda heal meelel , sest nii said rikkad ennast näidata ja rahva seas populaarsust võita.
* ATEENA LINN: Ateenast sai V sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas.
Ateena linnas elas arvatavasti 50 000-100 000 inimest.
Tänavad olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellisest, enamasti ühe-või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised.
Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest.
Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega.
* KODANIKE KASVATUS JA HARIDUS : Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama.
Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi (kreeka k. paidagogos - lapse/ poisi juhendaja ) käe all.
Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed , mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid.
Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika.
Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse.
Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul.
Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast.
Enamiku kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega.
DEMOKRAATLIK LINNRIIK VANAS KREEKAS-ATEENA #1 DEMOKRAATLIK LINNRIIK VANAS KREEKAS-ATEENA #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aury Õppematerjali autor
Demokraatia. Kodanikkond. Rahvakoosolek. Mittekodanikud. Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus.

Sarnased õppematerjalid

Kreeka ühiskond
3
docx

Kreeka ühiskond

KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike ­ keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD ­ linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK ­ riigi kõrgeim organ ­ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU ­ rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD ­ valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu

Ajalugu
KLASSIKALINE PERIOOD
6
docx

KLASSIKALINE PERIOOD

KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul

Ajalugu
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 ­ 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset

Ajalugu
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Mükeene tsivilisatsiooni segastel langusaegadel rändas osa kreeklasi üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Algas rauaaeg. See ei toonud aga esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat kiirenemist. Kreeka oli tol perioodil nii idamaade kui ka eelneva Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes vaene ja mahajäänud maa. Ka suhted naabermaadega olid nõrgenenud. ARHAILINE PERIOOD u 800 ­ 500 eKr VIII sajandist alates eKr suurenes Kreekas elanikonna arvukus kasvas, kerkisid esile linnad ja rikas ning suursugust päritolu ülemkiht. Tihenesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega, ja kreeklased sattusid mõneks ajaks tugeva ida kultuurimõju alla. Eelkõige tuli kreeklastel suhelda tol ajal Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Just foiniiklaste vahendusel puutusid kreeklased kokku idamaa kultuuriga. Kreeka käsitöölised võtsid Idast üle mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ka sealset

Ajalugu
Sparta ja Ateena võrdlus
3
docx

Sparta ja Ateena võrdlus

Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud

Ajalugu
Kreeka ühiskond
3
odt

Kreeka ühiskond

Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood: Umbes 500 ­ 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja" 3

Ajalugu
Kreeka erinevad ajastud antiikajal
4
txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

S�jakad jooned puudusid. Religioon Kreetalased austasid jumalannasid. Neile ohverdati. Olulisel kohal oli h�rg, kes oli t�htsamaid kultusloomi. M�keene tsivilisatsioon Mandri-Kreekas S�jaline �leolek Egeuse mere piirkonnas. Kreeklased vallutasid Kreeta saare (1500 eKr). Kreeklased v�tsid omaks minoilise kultuuri ja mugandasid lineaarkirja oma keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, mille seast kuulsam oli M�keene. Losside �mber aga polnud linnu. Toonases Kreekas �htset riiki ei tekkinud. Losside eesotsas seisis kuningas ja s�japealik. Neile allusid s�jalised kaaskondlased, kellega koos moodustati eliitkaarikuv�gi. Kangelaseepika K�ige armastatuim kangelaseepika oli Trooja s�ja lugu. Kuulsaimad kangelaseeposed - "Ilias" ja "Od�sseia". Autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. ********************************************************************* TUME AJAJ�RK 1100-800 a. eKr h�ljatud lossid ununenud kiri v�henenud elanikkond

Ajalugu
Ateena ja Spart - Kas erinevad mentaliteedid
2
docx

Ateena ja Spart - Kas erinevad mentaliteedid?

kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

nikotiinik profiilipilt
nikotiinik: vähe materjali.
21:38 11-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun