Absolutistlik Prantsusmaa (0)

Prantsusmaa
Henri IV

• Tema esimene minister oli hertsog Sully. Tema ajal pandi alus siiditööstusele Prantustmaal.
  
• Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de’ Medici.
  

• Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal ( 1610 - 1643 ).
  
• Oli vaid üks valdkond , kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali.
  
• Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks.
  
• Richelieu eesmärk oli luua tsentraliseeritud riik ning tema tegutsemisviis oli makjavellistlik- kõik tuli allutada riigi edule.
  
• Richelieu poliitilised seisukohad:
  

• Usuolude ühtlustamiseks alustas rünnakuid hugenottide vastu, tühistasnende poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused 1629.a. Armuediktiga (usuvabadus säilitati).
  
• Lääniaadli käest, kes oli suurimaks takistuseks kuningavõimule, võeti ära kohalik valitsemine ja nende asemele seati riigiametnikud- intendandid . Keelati duellid .
  
• Loodi alus absolutismile, kõrvaldades generaalstaadid riiklikust elust.
  
• Ta pidas vältimatuks kultuuri ühtlustamist. „ Kirjandus saab hiilgavalt toetada riigi hüvangut. Kõik, mis on prantsuse, kuulub kuningale , ta peab valitsema ka kirjandust.“ 1635. A. Asutas ta Prantsuse Akadeemia, mille eesmärgiks sai prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemine. Klassitsism sai ametlikuks kultuuriideoloogiaks.
  

• Pärast Louis XIII surma päris trooni tema poeg Louis XIV(5a) (1643-1715).
  
• Kuninga täisealiseks saamiseni valitses riiki esimene minister kardinal Jules Mazarin- Richelieu järglane.
  
• Pärast Mazarini surma 1661.a. otsustas 23-aastaseks saanud Louis XIV hakata ise valitsema ja riigiasju ajama . Ta luges end Jumala poolt ametisse seatuks.
  
• Rajas tsentraliseeritud haldusaparaadi, kus suure osa tööst tegid ära intendandid- keskvõimule ustavad, selle poolt määratavad ja tagandatavad ametnikud.
  
• Kaotas usuvabaduse 1685 . aastal.
  
• Louis XIV ajal oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtriik- rahvaarvult Euroopa suurim, tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga.
  
• Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus „Riik- see olen mina.“
  
• Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas.