viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga. Lüsogeenne tsükkel-Rakku sisenenud viiruse genoom ühineb raku kromosoomiga ja viirus paljuneb koos rakuga, kui rakk jaguneb.
Siia kuuluvad organismis erinevates kudedes hajutatult lausa üksikult paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti palju on näärmerakke seedekulglas, mao limaskestas, NS-is. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efektorrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal - membraanretseptoriteks, või raku sees - tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke rakusiseseid süsteeme on mitmeid,
saarte beetarakkudes, vererakkude esile rakureaktsiooni poolt toodetud ainete mõju teistele 5. Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete verarakkudele põletiku- ja hormoonide erinev toimemehhanism? immuunreaktsioonides · Steroidne hormoon seostub rakusisese · Kontaktne kommunikatsioon: Esineb retseptoriga ja kompleks seostub rakkude vahel kudedes, eriti tähtis DNAga, aktiveerides geene arengus · Valguline hormoon seostub rakupinna · Neuraalne kommunikatsioon: retseptoriga, mis seejärel aktiveerib rakkudevahelise kontaktse suhtluse üks järjestikku rea signaali kõige tuntumaid vorme, toimub edasikandemolekule
neurosekretoorsed (nii närvi kui ka näärme funktsioon); transporditakse piki aksonit d) Autokriinne transport – hormoon toimib samale rakule, mis teda sünteesib – mõjub iseendale. Mõju on tavaliselt pidurdav, läbi negatiivse tagasiside. Toimemehhanism efektorrakule Hormoon saab efektorrakule toimida siis, kui sellel efetorrakul on selle vastava homrooni suhtes tundlik retseptor. Sellisel juhul hormoon seondub oma retseptoriga. Tekib retseptori erutus, mis edastatakse raku sisemusse. Retseptorid võivad paikneda kas efektorraku pinnal (membraalretseptorid – erutus edastatakse raku sisemusse) või raku sees (rakusisesed retseptorid hormoon läbib rakumembraani ja seondub retseptoriga, mis asub kas tsütoplasmas või efektorraku tuumas). (vt joonist ÕIS-is). Pärast retseptoriga seondumist käivitub mingi iseloomulik funktsioon vastavale rakule. Selle käigus
mõjutada ravimi toimet a) iseärasus: immuunmehhanismid on puudulikud + ja selle võimalik mõju ravimi toimele... Seetõttu on laps mürkidele tundlikum. b) iseäresus.. neerude filtratsioonivõime on puudulik ja mõju toimele... vajab laps väiksemaid annuseid, lähtutakse lapse vanusest, kehamassist, kehapindalast 6. selgita mõiste agonistlik toime.. endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retseptori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. 7. Milline on nikatiini toime näärmete tööle?........... Milline on nikatiini toime vererõhule?.. tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Milline on nikotiini toime südame löögisagedusele.. tõuseb südame löögisagedus 8. Sulfoonamiidide esindaja on... Trimetoprimum (nt. Trimetop)
Rakuvälised signaalmolekulid hormoonid kasvufaktorid neurotransmitterid feromoonid Hormoonide toimele on kahte tüüpi vastuseid 1. muutused märklaudgeenide ekspressioonis steroidhormoonid 2. rakusiseste sekundaarsete signaalmolekulide süntees peptiidsed hormoonid Muutused märklaudraku geeni(de) ekspressioonis Steroidhormoon, nagu näiteks estrogeen, siseneb märklaudrakku ja interakteerub seal vastava valgulise retseptoriga Hormoon-retseptor kompleks liigub raku tuuma kus ta seostub kindlatele piirkondadele DNA-l ja seeläbi kas aktiveerib või inhibeerib teatud geenide transkriptsiooni Tulemusena muutub vastava geeni poolt kodeeritava valgu hulk rakus Sekundaarsete signaalmolekulide (second messenger) süntees Hormoon interakteerub märklaudraku plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga Hormooni seostumine indutseerib retseptoris konformatsioonilise
sekretsiooni, pärssis happe jm sekretsiooni). Seedekulglas on üle paarikümne ... raku. Roomajatel on palju nahas neid. Hormoonide struktuur avastati 60ndate lõpus. HORMOONIDE TOIMEMEHHANISM Avaldab toimet efekotrrakule vastava retseptori kaudu. Retseptorid võivad paikneda efektorraku membraani peal, kutsutakse membraanretseptoriteks, või raku sees. tsütosooli retseptorid. Tsütosooli retseptoritega sarnanevad rakutuumaretseptorid. Hormoon seondub oma retseptoriga ja käivitab pärast seda rakus erutusprotsessi. Teise retseptoriga hormoon kokku ei sobi, mõju on väiksem. Adrenergiliste ................... adrenaliin ja noradrenaliin võivad stim nii alfa kui beeta retseptoreid. Igal hormoonil oma retseptor. (Lukk, mille avamisel on aint üks võti.) Raku sees toimub iseloomuliku vastusreaktsiooni teke teisaste virgatsainete vahetusel. Hormoon pärast seondumist retseptoriga käivitab rakus reaktsioonide ahela, kus on teisane virgats. Võimalikke
nõudlusele vastavalt. Uute valguliste ravimisihtmärkide tuvastamine - eraldamine ja tuvastamine kloneerimisega. Isosüümide ja retseptorite alatüüpide tuvastamine, mis viivad selektiivsemate ravimite tegemiseni. Inimese geeniprojekt aitas kaasa sadade uute valkude avastamisele. Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine - valkude modimine üksikute AH-de vahetamise teel, mis aitab selgitada üksikute jääkide rolli ensüümkatalüüsis või retseptoriga seostumises. Somaatiline geeniteraapia - transportviiruse kasutamine terve geeni sisse viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane. Viirusinfektsiooni järel ühineb terve geen peremeesraku DNA-ga ning allub seejärel loomulikele protsessidele. Suur perpektiiv. Loeng IV Neli signaalmolekulide rühma Neutrotransmitterid - närviimpulsi ülekandeks närviraku poolt toodetud signaalmolekulid, mis toimivad teise närvi-, lihas- või eritusrakule spetsiaalselt välja arenenud
biosünteesirajal. Inimese ensüümi aga ei mõjuta. TÄNAPÄEVANE RAVIM PEAB OMAMA SELEKTIIVSUST KA SIHTMÄRK ENSÜÜMI ISOVORMIDE SUHTES. - Nii retseptori tüübi kui ka retseptori alatüübi suhtes. N: väiksemate kõrvalnähtudega antipsühhootiliste ravimite loomine. Traditsiooniliselt dopamiini retseptorite antagonistid, mis atakeerivad kahte selle retseptori viiest alatüübist (D2, D3). Kuna arvatakse, et Parkinsoni tõbe tekitav kõrvalefekt on seotud D2 retseptoriga, on eesmärgiks D3- spetsiifiline antagonist. Samuti võimaldab kõrge spetsiifilisus retseptori kindlale tüübile saavutada selektiivsust organite või organi osade suhtes, kuna retseptori alatüübid pole ekspresseeritud ühtlaselt kogu organismi ulatuses, olles kontsentreeritud teatud kudedes/rakutüüpides. Seega on võimalik luua ravimeid, mis nt toimivad kopsudes, kuid ei oma kõrvaltoimeid südamele ega vice versa.
pärssimine PRASUGREEL pöördumatu toime, eelravim Inhibeerib pöördumatult ensüümide TIKAGRELOOL – pöörduv toime, tsükooksügenaas, mis on vajalik aktiivne ravim trombotspptidel tromboksaan A2 sünteesiks ( vastutab trombotspptide kokkukeepumise eest). Inhibeerib adenosiinfosfaadi (ADP) seondumist ADP retseptoriga trombotsüütidel. KLIINILINE KASUTAMINE: ASH talumatuse korral Kaksikravi ASH + ADP antagonist (peale MI, isheemilist insulti, angioplastika).
Millal kasutatakse antiagregante? Takistavad trombotsüütide agrekatsiooni. Ei toimi hüübimisfaktoritele. Kasutatakse suure riskiga patsientidel (isheemiatõbi, stenokardia, perifeersete veresoonte haigus, korduva MI pt). ASH: inhibeerib pöördumatult ensüüm COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab trombotsüütide kokkukleepumise eesti). ADP retseptori antagonistid: inhibeerib adenosiindifosfaati (ADP) seondumist ADP retseptoriga trombotsüütidel. Antiagregante kasutatakse trombi tekke ennetamiseks. Näidustatud ASH talumatuse korral ning kaksikravi ASH+ADP antagonist (peale MI, isheemilist insulti, angioplastikat).
Seostuvad ka GTP ja GDP-ga ning osalevad signaaliülekandes. G-valgud on rakumembraanile seestpoolt kinnituvad valgud, kusjuures nad kinnituvad rakumembraanile lipiidse ankru abil, mis seotakse G-valgu külge vastava ensüümi poolt kovalentselt. · Aktiivne tähendab seda, et valguga on seotud GTP ja valk käivitab rakus mitmeid sündmusi. · Inaktiivne tähendab seda, et G-valguga on seotud GDP. Kui ligand seostub retseptoriga, siis selle tulemusel muutub retseptori konformatsioon, GDP tuleb G-valgu küljest lahti ning sinna asemele läheb GTP, mis aktiveerib G-valgu G-valkudega seotud retseptorid aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G-valkude vahendusel.. G-valkudega seotud retseptorid (GPCR) on kõige enamlevinum retseptori tüüp. Nad vahendavad
Väljaspool KNS-reguleerib südame arengut, löögisagedust. Kopsudes hingamise automatismi ja hüpertensiooni. Seedetraktis mao tühjendamist, peensoole peristalkiat, jämesoole toonust, kõhunäärme sekretsiooni. Veresoonte ahenemist, urineerimise regulatsiooni, rinnanäärmete arengut. 31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid? Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid?
kindlasti moodustuks. 2)Regulaatorgeenid muudab raku ainevahetust, et rakk hakkaks tööle viiruse kasuks. 3)Replikatsioonigeenid kindlustavad viiruse paljunemise. DNA viirused: Viiruste paljunemine toimub ainult elusrakkudes. Seda protsessi, kus viirus tungib rakku nim raku nakatumiseks. Sellel eristatakse mitu etappi: 1)Viirus peab seonduma rakupinnale et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor(antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist.
1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüs (tsutosoolis): Glukoos → Glukoos-6-fosfaat -1 Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat -1 1,3-Bisfosfoglutseraat → 3-Fosfoglutseraat +2 Fosfoenoolpuruvaat → Puruvaat +2 Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või N...
71. Mis on tolerantsus? 72. Ravimsõltuvust iseloomustavad tunnused? Nende olemus? 73. Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus? 74. Selgita, mis on farmakoni peatoime ja kaasuv toime? 75. Milliste verekomponentidega seotakse ravimid vereringes? Milline funktsioon on seotud vormil? 76. Selgita, mis on reflektoorne toime? 77. Mis on teratogeenne toime ? 78. Mis on agonist ja antagonist? Agonistiks nimetatakse endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retsetori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. Antagonist on ravim, mis seondub retseptoriga, ise ta toimet ei avalda, kuid blokeerib retseptori ja ei võimalda agonistil (mediaatoril) sellega seonduda ja toimet avaldada. Järelikult antagonistina toimiva ravimi toime on vastupidine endogeense mediaatori poolt esilekutsustud toimele. Iga ravimi põhitoime sõltub
Soodustavad varte pikenemiskasvu tänu rakkude intensiivsemale jagunemisele, aga ka rakkude venivuskasvu Soodustavad külgpungade puhkemist ja vähendavad seega apikaalset domineerimist Suurendavad lehepindala de-etiolatsiooni käigus rakkude intensiivsema jagunemise ja rakkude venivuskasvu tõttu Tsütokiniinidest algav signaali ülekande ahel Tsütokiniinide retseptor on sarnane bakteriaalse kahekomponendilise retseptoriga mis sisaldab sensorpiirkonna (His kinaas), millega signaal seostub, ja vastuse regulaatorpiirkonna, mis aktiveerub fosforüülimisel His kinaasi toimel. Enamik vastuse regulaatorpiirkondi sisaldavad ka nn transkriptsioonifaktori omadustega väljundpiirkonna. Arabidopsis’es on leitud retseptori geen CRE1. Esineb retseptorgeenide perekond. Tsütokiniinide toimel transkriptsioonifaktori omadustega piirkonna aktiveerumine toimub kiiresti (10 min), hiljem aktiveeruvad nitraadi
Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees
16 Hüpertooniline Kui väljaspool erütrotsüüti asuva lahuse konsentratsioon on kõrgem kui 0.9% NaCl, siis erütrotsüüdi sees olev konsentraatisoon, siis vesi väljub erütrotsüüdist ja tema kuju muutub oksaõuna-kujuliseks. Fagotsütoos Molekul siseneb rakku, ümbritsetakse ta membraaniga, allub sisestatud aine muutustele rakus. Õgib ja hävitab Pinotsütoos ainete siirdamine rakku membraanpõiekeste vahendusel ilma seostumiseta membraani retseptoriga; aktiivne transport. Retseptor Ainete ühinemine retseptoriga (väiksed karva-laadsed) ;vahendatud endotsütoos (Hormoon insuliin, kolesterool). 16 17 Raku sees on tavaliselt K(kaaliumi) konsentratsioon suurem ja N(naatriumi) oma väiksem, kuna KNa(Kaalium-naatriumi) pump toob sisse rohkem kaalimi ioone ja väljutab N(naatriumi) ioone.
Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6
fotolitograafilise ekraani, toimub teatud prk aktiveerimine kaitsva rühma eemaldamise kaudu kogu kandja pinnale kantakse fotolabiilse kaitsva rühmaga reagent, reaktsioon saab toimuda vaid I etapis deblokeeritud piirkonnas aktiveeritakse teine piirkond sünteesi kordamine uue reagendiga kindlas piirkonnas kindla struktuuriga ühendi saamine kuni 40 000 ühendit/cm2 kogu maatriksil saab määrata interaktsiooni retseptoriga (fluorestsents) aktiivsuse määramine toimub tahkele kandjale seotud ühenditega (puudus) Kombinatoorse sünteesi olemus ja eelised. Kombinatoorne süntees - suure hulga erinevate keemiliste ühendite segu üheaegne süntees ühes minireaktoris, kasutades kindlaid reaktsioone ja reagente, kuid erinevaid lähteaineid. Ühendite segu. Kombinatoorne süntees on väga kiire ning skriining on eriti kiire, vajalik aktiivse ühendi leidmine.
Hormoon saab mõjuda nendele efektorrakkudele, millel on selle hormooni suhtes tundlik spetsiifiline retseptor (ainult sellisel juhul). Retseptor on nagu lukuauk, mis avab ukse, kui hormooni näol on õige võti olemas. Retseptrotid võivad paikneda: · efektorraku membraanidel- membraanretseprotid · retseptor võib paikneda raku sees tsütosoolis- raku sisene vedelik. Tsütosooli retseptor. Hormoon läheb raku membraanist läb , seondunud tsütosoolis oleva retseptoriga. · retseptor võib paikneda raku sees tuumal- · või olla ka nii tsütosooli kui tuumaga seonduvaid- kõigepealt seondub tsütosooliga, siis tuumaga- on rakusised retseptorid ( tsütosool ja tuum). Kui hormoon on retseptoriga seondunud: 1. Membraanretseptoriga, siis selle tagajärjel aktiveeritakse retseptori kaudu raku membraani sisepinnal konkreetne ensüüm. See ensüüm omakorda vabastab raku sees
t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. Kuna valgu süntees algab valgu N-terminaalsest osast, siis liiderjärjestus valmibki kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR kujutab endast valgu ja RNA kompleksi. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi)
t. toimub kotranslatsiooniline seostumine. ER-ga seostuvatel valkudel on N-terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. Kuna valgu süntees algab valgu N-terminaalsest osast, siis liiderjärjestus valmibki kõige esimesena. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal-recognition particle). SPR kujutab endast valgu ja RNA kompleksi. SRP omakorda seostub ER-i membraanis oleva SRP retseptoriga. Kuna SRP seondumise ajal oma retseptoriga valgu tagumist otsa alles sünteesitakse ribosoomide poolt, siis tulemuseks on see, et ka ribosoomid kinnituvad ER-i membraani külge. Ribosoomid, mis on seotud ER-ga, tekitavad rakus kompartmendi, mida nimetatakse karedapinnaliseks ER-ks (rER). ER-i seda osa, kus ribosoome pole, nimetatakse siledapinnaliseks ER-ks (sER). Valkude modifitseerimine ER-s (N-seoseline glükosüleerimine, disulfiidsildade moodustumine, valkude kokkupakkimine ja edasitoimetamine Golgi kompleksi)
tõustes. · Kroonilise toksilisuse nähud hakkavad ilmnema vikerforellil alates 0,04mg/l Toksiliste ainete bioloogiline kättesaadavus Bioakumulatsiooni suurus oleneb ainete bioloogilisest kättesaadavusest. Bioloogiline mitmekordistumine · PCB-d · Dioksiinid · Pestitsiidid (DDT jt.) Ökoöstrogeenid ja -androgeenid · Ained, mis sarnanevad oma keemiliselt ehituselt suguhormoonidega. · Võivad seonduda hormooni jaoks mõeldud retseptoriga ja sellega blokeerib retseptori nii, et hormoon ei saa enam ühineda (TBT, nonüülfenoolid, jne.) Biomarkerid · Keemiliste detektorite abil ei suudeta me kõiki toksilisi aineid määrata · Ainult keemilised määramised ei anna meile infot toksiliste ainete mõju kohta organismidele · Tuleks kasutada senisest rohkem mitmesuguseid bioteste (biomarkerid, bioindeksid) paralleelselt keemiliste analüüsidega Mürgisuse paradoks
iseloomustus. Kilpnäärmehormoonide süntees organismis ja füsioloogiline roll. Kilpnääre sekreteerib türoksiini (T4) – 90%, trijoodtüroniini (T3) – 10% ja kaltsitoniini. Need hormoonid on vajalikud normaalse kasvu ja arengu tagamiseks. Kaltsitoniin reguleerib plasma Ca2+ sisaldust. Protireliin – TSH sünteetiline analoog, kasutatakse hüpofüüsi puudulikkuse diagnostikas. T3 ja T4 toimemehhanism: • Rakkudes konverteeritakse T4 T3-ks, mis interakteerub retseptoriga raku tuumas • Hormoon-retseptor kompleks liitub tuumas spetsiifiliste geenide kindla DNA segmendiga. • Suureneb geenide transkriptsiooni aktiivsus. • T4 afiinsus retseptorite suhtes on oluliselt madalam kui T3 . • Joodi vaegusel suureneb T3 osakaal. • Ained, mis pärsivad T4 muutumist T3 -ks avaldavad türeotoksikoosi vastast toimet. T3 ja T4 toimed: • Avaldavad otsest toimet rakkudele Mõjutavad kasvuhormooni produktsiooni ja tugevdavad
9.Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte toonus, vererõhk (tõus) – veresooned ahenevad Müdriaas – pupilli laienemin (mioos – pupilli ahenemine), silma radiaallihase kontraktsioonid Naha, soolte, neerude veresoonte ahenemine Soolemotoorika langus Emaka kontraktsioonid, eriti tiine emaka puhul 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Katehoolamiidid on otsese toimega sümpatomimeetikumid - toimivad vahetult retseptoritesse. Aine seondub otse postsünapsil retseptoriga. – Seonduvad igalpool organismis – otse elundisse – Aktiveerivad retseptoreid efektorelundi rakkudes, efektide ilmnemiseks ei ole otseselt vaja adrenergilisi närve. – Adrenaliin (epinefriin), noradrenaliin (norepinefriin), isoproterenool – Ahendab artereid, veene, arterioole, kapillaare (1-mimeetiline toime) – Tõstab nii arteriaalset kui venoosset vererõhku – Vere juurdevool südamesse suureneb, mis
Selle tulemusena läheb rakk apoptoosi. Neuron ehk närvirakk on kohastunud närviimpulsside edasikandmiseks.[7] Teiste rakkudega on ta ühenduses signaalainete kaudu. Neuroni aksoni terminaalis olevatest sünaptilistest vesiikulitest sekreteeritakse neurotransmittereid, mis kannavad närviimpulsi edasi postsünaptilisele rakule. endotsütoos- väliskeskkonnast transportvesiikulite abil makromolekulaarsete komponentide omastamine. Makromolekulid seonduvad membraani või retseptoriga ja see põhjustab plasmamembraanist koosneva vesiikuli moodustumise ehk endosoomi, mis tagab transporditavate ainete jõudmise rakku. Makromolekulaarsed ained ei läbi passiivselt hüdrofoobset plasmamembraani ning peavad seetõttu kasutama endotsütoosi. Fagotsütoos- esineb rakkudes, mis on spetsialiseerunud suuremate partiklite ja mikroorganismide fagotsüteerimisele ehk kahjutuks tegemisele. Imetajates on nendeks ühisest
toimet. T-raku retseptor (TCR) ei tunne ära vaba AGi, peab olema ühenduses erilise valguga, koesobivusantigeeniga (MHC1). Th-rakud tunnevad AG ära koos MHC2 valguga. NK rakud ehk natural killers cells mittespets, tsütotoksilised rakud. Oskavad eristada terveid vs nakatunuid rakke. Olemas CD16 retseptor. NKT rakud ehk natural killer T cells sarnanevad nii NK kui ka T- rakkudega: olemas TCR, seondub CD1 retseptoriga (sarnane MHC1ga), ka CD16 ja killer-omadused. CD ehk cluster of differentiations leukotsüütide spetsialiseeritud rakkude pinnale ekspresseeritavad markervalgud, mis iseloomsutavad antud raku funktsiooni ja CD järgi rakkude klasterdamine erinevatesse rühmadesse paigutamine toimub selle järgi ,milline AK teda ära tunneb. (CD4 + Th; CD8 + Tc). Interferoonid on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad
· Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla eksitatoorsed (EPSP), kui see toob kaasa membraani depolariseerumise (potentsiaali lähenemise pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtusele, st. nad soodustavad AP teket) või inhibitoorsed (IPSP). Kõiki aineid, mis toimivad samasuunalise efektiga nagu endogeenne mediaator, nim agonistideks. Aineid, mis takistavad info ülekannet retseptori kaudu, kutsutakse antagonistideks.
{ Sõnumi kandumine ühelt virgatsaine jaoks närvirakult teisele toimub virgatsainete { Virgatsaine ühineb vahendusel retseptoriga nagu lukk võtmega Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon
dendriidile. 25 Milleks on vajalik müeliinikiht aksonite ümber ja kuidas see moodustub? Aksonid on ümbritsetud müeliinikihiga, mida toodavad neuronite ümber paiknevad rakud (Schwanni rakud). Need rakud on mitmekordselt keerdunud ümber neuronite ja moodustavad isoleeriva kihi. 26 Defineerige signaalmolekul (sünonüümid - neuromediaator, neurotransmitter, virgatsaine). Signaalaine e. mediaatori e. transmitteri toimimise põhimõtted: mediaatori interaktsioon retseptoriga, interaktsiooni ülekanne raku sisemusse (ioonkanalid, G-valgud, cAMP, IP3, DAG, Ca2+), raku funktsionaalse aktiivsuse muutumine. Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel. Kui signaalmolekul (neurotransmitter, valguline hormoon) on seostunud rakupinnal temale spetsiifilise retseptoriga, siis selle tagajärjel tekitatakse üks või mitu rakusisest signaali, mis muudavad selle sihtraku käitumist 27
Ravimite poolt põhjustatud efektid; mehhanismid mille kaudu need tekivad Farmakokineetilised faktorid, mis mõjustavad ravimi toimet Kuidas ravimit manustatakse ja kui kiiresti see verre imendub Ravim peab minema läbi rakumembraanide vereplasmasse, mis viib selle kõikidesse keha rakkudesse Binding? Kui on vereplasmas siis mõned ravimi molekulid liiguvad kudedes ja seovad end sihtmärgiga ehk retseptoriga. Inaktiveerimine/biotransformatsioon – kui palju ravimit on parajasti kehas iVäljutamine – maksa kaudu uriini või väljaheite kaudu. Mõned neerudest. Erinevad manustamisviisid, nende eelised ja puudused - Veeni – biosaadavus 100%, kiire toime; ohtlik, ravimi tase kehas raskestikontrollitav - Lihasesse – väldib seedekulglat, depoopreparaadid: ärritav, mahud mõõdukad - Sissehingamine – kiire toime; eriline ravivorm
Insuliin on peptiidist hormoon. Sünteesitakse pankrease b-rakkudes preproinsuliinina (aktiivne insuliin saadakse ER-s endopeptitaaside abil). Insuliini tase kõrgeim: maks, skeletilihased, rasvkude. Bioloogiline funktsioon: organismis glükoosi taseme kontrollimine Insuliini struktuur: 51 aminohapet - 5808 Da Talletatakse heksameerina (inaktiivne) Aktiivne vorm monomeerina: 2 ahelat (A+B), millel on kokku 3 disulfiidsilda Aktiivne vorm seondub insuliini retseptoriga (IR Insuliini roll glükoosi omastamisel ja metabolismis. 1 insuliin seondumine retseptoriga; 2 erinevate kaskaadide aktiveerirmine; 3 Glut-4 transporteri ümberasetumine plasmamembraanis ning glükoosi sissevool; 4 glükogeeni süntees; 5 glükolüüs; 6 rasvhapete süntees. Insuliin ja diabeet Kui insuliini funktsioon on häiritud, eeskätt pankrease vigastuse või organismi vananemise tõttu, ning insuliini ei sünteesita piisavas koguses, siis tõuseb suhkrutase veres
1. Nimetage vähemalt 5 rakkudest ER/Golgi vahendusel sekreteeritavat valku 1- antiproteaas, seerumalbumiin, insuliin, glükagoon, glükoproteiinid, proteoglükaanid, kollageen, amülaas, endorfiin, monoklonaalsed antikehad, erütropoietiin, mutsiinid, 2. Kirjeldage SRP (signaali äratundja partikkel) struktuuri ja milleks vajalik. SRP on tsütoplasmas paiknev valguline RNA-d sisaldav kompleks, mis seostub signaaljärjestusega, ribosoomi suure subühikuga ja SRP retseptoriga. SRP koosneb ~300 nukleotiidi pikkusest RNA ahelast ja kuuest valgust (P9,P14,P19,P54,P68,P72 number näitab molekulmassi kilodaltonites). P54 vahendusel toimub seostumine valguga ja SRP retseptoriga. Signaaljärjestuse äratundmise koht on hüdrofoobne Met jääkidega ümbritsetud tasku. Tsütosoolis tekkiv kompleks (SRP-ribosoom-sünteesitav valk), (translatsioon aeglustub kui SRP ennast
vahendatud transport läbi membraanide 3. vesikulaartransport - osalevad membraaniga ümbritsetud transpordivesiikulid 97.Transpordimehhanismid tsütosoolist tuuma, mitokondritesse, peroksüsoomidesse, ERi. ● Tsütosool – tuum (väravtransport), läbi tuumapooride 2 kihti tuumamembraani. Määrab tuuma signaaljärjestus NLS, mis seondub kas otseselt või läbi adaptorvalgu tuumapooril paikneva tuuma import retseptoriga. Enamasti transporditakse lahtipakkimata valgud. ● Tsütosool – mitokondrid (transmembraanne) enamik valke imporditakse, sise-ja välismembraanil spets. valkude translokaatorid TIM;TOM;SAM,OXA. Toimub spetsiifilise signaaljärjestuse alusel. Eeldab valkude lahtipakkimist. Signaaljärjestus seostub retseptoriga välismembraanil ning translokaator aktiveerub. Seondumine TIM kompleksiga toimub kohe, kui välimine membraan on läbitud
Milline võiks olla evolutsioonis kõige hiljem tekkinud metaboolne rada? Oksüdatiivne fosforüleerimine ja mitokondriaalne elektronide transpordi ahel (mETA) 19. Ühe hapniku molekuli vabanemisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabaneb tülakoidide luumenisse 4 prootonit 20. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 21. Patsiendil leiti, et LDL seostub retseptoriga normaalselt, aga LDL sisenemist endosoomidesse ei toimu. Selle nähtuse kõige tõenäolisem põhjus on: retseptori tsütoplasmaatilise domääni puudulik võime seostuda klatriini siduva adaptorvalguga 22. Milline organell osaleb membraanide lipiidide sünteesis? Siledapinnaline ER 23. Vere ülekanne A vererühmaga doonorilt O vererühmaga inimesele (retsipiendile) põhjustab 24. Profiliin seostub G-aktiini (+) otsale 25
kogu organismi Parakriinne - koehormoonid, mis toimivad ainult vahetus lähedses olevatele rakkudele Sünaptiline - närvikoes, neuroni presünaptilisest piirkonnast vabanevad neuromediaatorid 23. Milline ravimiannus on praktilise tähtsusega? Maksimaalne ühekordne terapeutiline annus. Maksimaalne ööpäevane annus. 24. Mida tähendab terapeutiline laius? Inimesel minimaalse toksilise annuse ja keskmise terapeutilise annuse vahe 25. Mis on agonist? Eksogeenne ligand, mis seostudes retseptoriga avaldab endogeensele ligandile sarnast toimet 26. Mis on antagonist? Aine, mis retseptoriga seostudes inhibeerib endogeense agonisti toime, kuid ei avalda ise toimet retseptoril. 27. Mis võib juhtuda kroonilisel agonistide manustamisel? Võib kutsuda esile desensitatsiooni - reaktsioonitundlikkuse vähenemine 28. Mis on tahhüfülaksia? Kiiresti arenev desensitatsioon 29. Mida võib põhjustada kroonilisel antagonistide manustamine? Sama kontsentratsioon annab nõrgema efekti 30
88. Milline ühend leiab reeglina kasutust fosfaatgrupi doonorina valkude fosforüleerimisel? ATP 89. . Millisel membraanide omadusel põhineb regulatsioon kompartmentalisatsiooni kaudu? Selektiivne läbilaskvus 90. Mida mõjutavad reeglina steroidhormoonid? Geenide ekspressiooni 91. Mis asi on sekundaarne signaalmolekul? Kutsuvad esile muutused raku metabolismis. hormoon ei sisene (primaarne signaalmolekul) märklaudrakku vaid seostub viimase plasmamembraanis paikneva valgulise retseptoriga. Plasmamembraanis hormooni siduv osa paikneb väljaspool rakku. Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli sünteesi katalüüsiv ensüüm. 92. Kirjeldage peptiidhormoonide funktsioneerimise põhimõtet? Hormooni seostumine retseptoriga indutseerib viimases konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel aktiveeritakse lõpuks sekundaarse signaalmolekuli
· Ravimid erinevad üksteisest afiinsuse poolest retseptorite suhtes Mida suurem on farmakoni afiinsus retseptori suhtes, seda väiksemas kontsentratsioonis see farmakon retseptorid küllastab · Kui kaks farmakoni konkureerivad samade retseptorite pärast, vähendavad need farmakonid üksteise mõõdetavat afiinsust Selle põhimõtte äärmuslik erijuhtum on antagonisti poolt uuritava ravimi täielik väljatõrjumine - afiinsus on null Kui ravim ei moodusta retseptoriga kovalentset sidet, võivad teised ained, sealhulgas endogeenne ligand, ta sealt välja tõrjuda vastavalt afiinsuste suhtele. NB - kasutati sulpiriidi stereoisomeeri (kui vt slaide) G-valkudega seonduvate retseptorite toimemehhanism Teisesed virgatsained vahendavad signaali G-valkudega seotud retseptoritelt Retseptorite reserv (spare receptors) - ravimi kontsentratsiooni seos 4 agonist - seotuna retseptoriga avaldab sarnast toimet.
Kõrvaltoimeteks on koordinatsioonihäired, söögiisu ja mäluhäired. See mõju tuleneb THC sekkumisest neurotransmitter anandamiidi tegevusse. Anandamiidi leidub erinevates ajuosades. Anandamiidi säilitatakse aksoni otstes paiknevates põiekestes. Kanep (täpsemalt selles sisalduv aktiivne ühend THC) muudab normaalolekut. THC käitub kui anandamiid. Ta jäljendab neurotransmitterit seostudes algselt anandamiidi jaoks mõeldud retseptoritele. THC võtab anandamiidi ülesanded üle. Kui THC retseptoriga seostub, antakse sõnum edasi. Kui sõnum on edastatud, tuleb THC retseptori küljest lahti ja lammutatakse kehas. Kanep põhjustab meeldiva, rahuliku heaolutunde. See saavutatakse aju naudingukeskust stimuleerides. Naudingukeskust stimuleerib dopamiin. Kanep mõjutab dopamiini vabanemist kaudselt. Üksinda ei saa THC mõjutada dopamiinineuroneid dopamiini rohkem vabastama. Kolmas oluline neurotransmitter, mis siin rolli mängib, on GABA. Tavaliselt GABA pidurdab
mis on aluseks aistingule. Mitte kõik närviimpulsid ei vii aistinguni. Selleks on tarvis teatu hulka teatud piisava tugevuse ja kvaliteediga närviimpulsse, mis on võimelised piisavalt rutama aju kindlate piirkondade töötlusmehhanisme 29. Kuidas virgatsained ajus toimivad )seleta skeemil)? Virgatsainet säilitatakse sünaptilistes põiekestes. Närviimpulsi mõjul vabaneb see sünaptilisse pilusse. Postsünaptilisel rakul on retseptorid mitme virgatsaine jaoks. Virgatsaine ühineb retseptoriga nagu lukk võtmega. Virgatsained toimivad kahel põhilisel viisil. Mõnedes sünapsides muudavad retseptoritele seotud virgatsainemolekulid närviraku membraani läbilaskvust ioonidele. Sellega muutub otsekohe neuroni membraani potentsiaal ja seega ka erutuvus. Teine tee on kaudsem virgatsainest ergastatud retseptorire kuju muundub, see mõjutab järgmiste valkude omadusi närvirakus, mitmed ensüümid aktiveeruvad üksteise järel. Tulemuseks on kas oluliste valkude omaduste ja raku
ER-ga seostuvatel valkudel on N- terminaalses osas nn. signaalpeptiid e. liiderjärjestus. 5 2. Liiderjärjestuse tunneb ära ja seostub sellega signaaliäratundja partikkel e. SRP (signal- recognition particle). 3. Kui liiderjärjestus on SRP-ga seostunud, siis valgusüntees e. translatsioon peatatakse ajutiselt. See on oluline selleks, et oodata, kuni SRP seostub oma retseptoriga ja valk ei satuks tsütoplasmasse. Ülaltoodust tulenevalt on rakus seega kaks ribosoomide populatsiooni: 1) ER-seoselised 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Kotranslatsiooniliselt ER-i membraaniga seonduvad valgud. 1) Transmembraansed valgud. Need on sellised, millel on üks või mitu hüdrofoobsetest aminohapetest koosnevat transmembraanset domääni, mistõttu nad jäävad ER-i membraani kinni.
Ravimite vastastikune toime manustamisel: - Võib vähendada või võimenduda ainete aktiivsus - Ilneb toksiliste ühendite tekkimine Ravimid võivad omavahel konkureerida verevalkude sidumiskothade suhtes Maksaensüümide induktsioon või pärssimine ühe ravimi poolt mõjustab teiste ravimite kontsentratsiooni veres Retseptorid Iga rakupinna molekul, millel on võime siduda spetsiifilisi molekule - Retseptorid on valgustruktuurid Aine mis seondub retseptoriga kannab nimetust ligand Ligandid seonduvad retseptoritele võti-lukk seoslikkuse printsiibi alusel Ligandide jaotus: endogeensed (kehaomased) ja eksogeensed (kehavälised), neurotransmitterid, -mediaanid, hormoonid, tsütokiinid, ravimid, psühhoaktiivsed ained. Retseptorite klassifikatsioon: - Pre ja postisünaptilised - Inhibitoorsed ja eksitatoorsed - Ioonsed ja metabotroopsed - Rakumembraanil paiknevad või rakusisesed retseptorid Ravim-retseptor kompleks
· Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redutseeruvad organismis ning vabastavad lämmastikmonooksiidi (NO) 2) NO vabaneb füsioloogiliselt endoteeli rakkudest atsetüülkoliini seostumisel oma retseptoriga (M3) 3) NO aktiveerib guanülaadi tsüklaasi (GS), mis vahendab cGMP teket 4) cGMP-st sõltuv proteiini kinaas defosforüleerib müosiini ning põhjustab silelihase lõõgastuse Kaltsiumikanalite blokaatorid · Dihüdropüridiinid Nifedipiin · Peamine efekt on vasodilatatsioon selektiivsed veresoonte silelihaste resteptorite suhtes · Benzotiasepiinid (benzothiazepine) Diltiasem · Fenüülalküülamiinid Verapamiil
[L] [L] 1 [ P ] [ L] kd = [ L] + 1 Kd ¿ = = ; Y= [ L ]+ K d K a [ PL ] k a Ka 4. Selgitage kooperatiivse seostumise olemust. Kooperatiivsus – allosteriliste efektide vorm, mille käigus ühe ligandi seostumine retseptoriga/substraadiga muudab teiste retseptorite/substraatide afiinsust ligandi suhtes. Skemaatiliselt: Ligand + multimeerse valgu üks subühik → teise subühiku afiinsuse muutus ligandi suhtes. Nt.hemoglobiin on võimeline seostuda 4 hapnikuga. Ühe hapniku seostumine muudab selle konformatsiooni ja teiste saitide afiinsust. 4.1 Kuidas kirjeldatakse kvantitatiivselt kooperatiivset seostumist? Kirjeldatakse Hilli võrrandiga
depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA). Modifikatsioon-reguleeritud kanalid - modifikatsiooniks on nt fosforüülimine. Mehhanosõltuvad kanalid – meh. ärrituse toimel avanevad (heliretseptorid). 1.3. Ekso- ja endotsütoos. Endotsütoos – väliskeskkonnast partikkel seondub retseptoriga ja plasmamembraan sopistub sombukeseks selles kohas sisse. Sombuke nöördub rakusisese vesiikulina. Haaratakse verest kõrgmol. aineid. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL, insuliin) ja ligand-retseptor kompleks viiakse rakku (Chol sisenemine rakku). Samamoodi sisenevad viirused. Endotsütoos jaguneb pinotsütoosiks ja fagotsütoosiks (selleks võimelised spets rakud, mis „imevad“ bakterid sisse). Eksotsütoosil eralduvad raku organellidest
keharakkudele vastavalt skeleti- või silelihastesse. Kus neurotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse? Neuotransmittoreid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. Millal neurotransmittoreid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittorid vabastatakse aktsioonipotentsiaali saabudes ja vabastamisel seonduvad vastavate retseptoritega. Mis juhtub neurotranmittoritega peale seondumist retseptoriga? Toimub neuromediaatori süntees, deponeerumine (ladestuma, kuhjuma) ning membraanipotentsiaali (rakumembraani eri külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast kontsentratsioonist kummalgi pool membraani) muutuse tagajärjel vabanemine sünaptilisse pilusse. Mediaator seostub postsünaptilise retseptoriga, millele järgneb retseptori aktivatsioon. Peale neurotransmittori seondumist retseptoriga toimuvad muutused raku
Motoorne osa innerveerib tikkeljätke-keeleluulihast. Parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret; · X peaajunärv ehk uitnärv funktsionaalselt on seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude. Kõhuõõnes annab harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna ja sugunäärmeid (munandeid ja munasarju). Üks uitnärvi sensiiblitest harudest lõpeb retseptoriga aordikaares ja etendab olulist osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerib südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid; · XI peaajunärv ehk lisanärv on motoorne. Innerveerib rinnaku-rangluu- nibujätkelihast ja trapetslihast; · XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki
ning hammastes. See tuleneb epidermaalsete plakoodide (placodes ing.k), millest peaksid eelnimetatud struktuurid tekkima, puudulikust arengust. Seega võib väita, et X kromosoomiga seotud geeni produktid on seotud plakoodide arenguga. Selle geeni osa järgi sünteesitud valgud ectodysplasiinid, sünteesitakse embrüonaalses ektodermis. Ectodysplasiini valk tõrjutakse rakupinnalt proteolytic cleavage'iga ning valk seotakse seejärel kõrvaloleva ektodermi raku vastava retseptoriga. Ectodysplasiini ekspressioonil arvatakse roll olevat WNT'l. Veendumaks kas see on ka vajalik folliikuli arengu initseerimiseks, sisestati hiirte embrüotessee transgeeni, milles dickkopfi geen oli kinnitatud keratiin14 geeni promootorile. Keratiin14 tavaliselt ekspresseerub epidermise basaalkihis. Dickkopf on aga tõhus ja lahustuv WNT signaali pärssija ja võib liikuda basaalsest rakukihist ülespoole marrasnaha kihti või ka allapoole pärisnaha rakkudesse.
annaabi.ee 
