Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüübimist mõjustavad raviained (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on antiagregandid?
  • Mis on antikoagulandid?
  • Kuidas need raviained mõjutavadtakistavad patoloogilise hüübe teket?
  • Millal kasutatakse trombolüütikume?
  • Millise mehhanismiga töötavad trombolüütikumid?
  • Milliseid kõrvaltoimeid võivad parenteraalsed antikoagulandid põhjustada?
  • Milliseid antikoagulante tohib manustada rasedatele?
  • Millised ravimid on teratogeensed?
  • Milliseid antikoagulante võivad manustada imetavad emad?
  • Mille väärtust määratakse verest et hinnata varfariini toime tugevust?
  • Kui kaua võtab aega keskmiselt varfariini toime algus?
  • Kui doos ununeb ei tohi võtta kahekordset doosi kui see pole määratud 14 Millistel antikoagulantidel on olemas antidoot ja millistel pole?
  • Millise mehhanismiga töötavad uued antikoagulandid?
  • Millised on uute antikoagulantide eelised ja puudused?
  • Millistele patsientidele sobivad uued antikoagulandid?
  • Millal kasutatakse antiagregante?
KORDAMINE HÜÜBIMIST MÕJUSTAVAD RAVIAINED
  • Mis on antiagregandid? Mis on antikoagulandid ?
    Antikoagulandid – vere koagulatsiooni (fibriini moodustumist) pärssivad.
    Antiagregandid – Trombotsüütide agregatsiooni pärssivad.
  • Kuidas need raviained mõjutavad/takistavad patoloogilise hüübe teket?
    Antikoagulantid: Verehüübimist pärssivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi
    Antiagregandid: Trombotsüütide agregatriooni pärssivad. Inhibeerib pöördumatult ensüümi COX, mis on vajalik trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks (vastutab trombotsüütide kokkukleepumise eest).
  • Millal kasutatakse trombolüütikume?
    - Suure riskiga pt trombi lõhustamiseks.
    - Eesmärk on taastada verevool .
    - MI trombi lõhustamiseks, või isheemilise ajuinsuldi korral.
  • Millise mehhanismiga töötavad trombolüütikumid?
    Trombolüütikume kasutatakse fibriini lõhustamiseks ( fibrinolüüs ). Kasutatakse siis, kui on juba olemas tromb – trombi lõhustamiseks. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alates sümptomitest.
  • Nimeta parenteraalsed antikoagulandid ja suukaudsed antikoagulandid. Mis on nende toimemehhanism?
    Parenteraalsed antikoagulandid: fraktsioneerimata hepariin (UFH), madalmolekulaarne hepariin (LWMH) – (enoksapariin, daltepariin, bemipariin, nandropariin), sünteetilised pentasahhariidid (fonapariinuks).
    Peavad enne seonduma antitrombiin ATIIIga ja alles siis toimvad hüübimisfaktoritele.
    Suukaudsed antikoagulandid: Varfariin , NOAC – rivaroksabaan, dabigatraan, apiksabaan – pärsivad hüübimisfaktoreid.
    Otsese toimega, ei vja toimimiseks ATIII .
  • Nimeta erinevusi parenteraalsete antikoagulantide vahel.
    UFH – annab kõige rohkem kõrvaltoimeid . Seondub plasmavalkude ja veresoone endoteeliga. Häirib trombotsüütide tööd ja suurendab veresoone läbilaskvust. 1/3 eriline järjestus, ülejäänud 2/3 põhjustab probleeme. Manustamine i/v.
    LWMH – seostub vähem plasmavalkude ja endotellirakkudega, ennustatav ravivastus ja pikem toimeaeg . Oluliselt lühem ahel kui UFH. Mõjutab peamiselt ATIII ja Xa faktori seondumist. Vähem kõrvaltoimeid.
    Fondapariinuks – Sünteetiline pentasahhariid, kiirendab ATIII Xa faktori inhibeerivat toimet, manustatakse s/c. Eritub neerude kaudu, ei seondu plasmavalkudega.
  • Milliseid kõrvaltoimeid võivad parenteraalsed antikoagulandid põhjustada?
    Verejooksud, trombotsütopeenia, luumurrud, osteoporoos .
  • Milliseid antikoagulante tohib manustada rasedatele ? Millised ravimid on teratogeensed? Milliseid antikoagulante võivad manustada imetavad emad?
    Rasedatel vahetada ravi madalmolekulaarse hepariini vasu – varfariin teratogenne! Imetamisel võib kasutada varfariini.
    NOAC kasutamine raseduse ja imetamise korral keelatud, kuna andmed puuduvad.
  • Varfariini toimemehhanism. Varfariini preparaadi nimetus?
    Varfariin on vitamiin K agonist ja takistab seega maksas hüübimisfaktorite sünteesi. Preparaadi nimetus on Marevan.
  • Mille väärtust määratakse verest, et hinnata varfariini toime tugevust?
    INR – patsiendi plasma ja normaalse plasma protrombiini aegade suhtarv korrigeerituna kasutatava tromboplastiini tundlikkuse rahvusvahelisele indeksina.
  • Kui kaua võtab aega keskmiselt varfariini toime algus? Kui soovitakse kohest toimet ja otsustatakse kasutada varfariini, siis kuidas peaks ravi alustama (millise ravimiga koos)?
    Toime avaldub 2-7 päevaga. Kohese toime jaoks manustada koos varfariiniga madalmolekulaarset hepariini.
  • Varfariini koostoimed ja kõrvaltoimed .
    Koostoimed toidu (jõhvikamahl, alkohol , naistepuna , greibimahl, glükosamiin) ja teiste ravimitega (MSPVR, antibiootikumid , antidepressandid , asoolid, omeprasool). Kõrvaltoimetena põhjustab peamiselt verejooksu aga ka nahanekroosi.
  • Vafariinravi saava patsiendi nõustamine .
    Varfariiniga ravil oluline teavitustöö
    • Patsient peab teadma ja aru saama ravi olemusest.
    • Ravimit tuleks manustada iga päev samal ajal.
    • Kui doos ununeb – ei tohi võtta kahekordset doosi (kui see pole määratud).

  •   Millistel antikoagulantidel on olemas antidoot ja millistel pole?
    Hepariin = Protamiin
    Varfariinide tekitatud verejooksu korral = Vitamiin K/hüübimisfaktoreid (i/v).
    NOAC – puudub antidoot.
  • Millise mehhanismiga töötavad uued antikoagulandid? Nimeta esindajad. Nimeta ka originaalpreparaatide nimetused.
    Uued antikoagulandid pärsivad hüübimisfaktoreid.
    Rivaroksabaan (Xarelto), Dabigatraan (Pradaxa), Apiksabaan ( Eluis ).
  • Millised on uute antikoagulantide eelised ja puudused? Võrdle varfariiniga?
    Varfariin
    Uued antikoagulandid
    Eelised
    - Olemas antidoot
    - Lihte jälgida kas ravim on võetud.
    - Vähe ohutusandmeid.
    - Kiire toime algus
    - Ei nõua pidevat laboratoorset jägimist.
    - Minimaalsed koostoimed toiduga.
    - Lihtne annustamine.
    Puudused
    - Aeglasem toime algus
    - Nõuab jälgimist
    - Koostoimed toiduga, toidulisandite-ga ja ravimitega.
    - Annustamine keeruline.
    - Teratogeenne, ei saa kasutada rasedatel.
    - Ohutusandmete mõõdukas hulk.
    - Kasu/riski suhe kaasuvate haiguste ja seisundite puhul, vanurid .
    - Puudub spetsiifiline antidoot
    - Keeruline jälgida kas ravim on võetud või mitte
    - Erakorralised juhud , erinevad arstid.
    -Kallid
  • Millistele patsientidele sobivad uued antikoagulandid?
    • Ebastabiilne INR varfariini tarvitajal.
    • Puudub võimalus INR kontrolliks.
    • Neerufunktsioon >30 ml/min.
    • Korrektne ravimitarvitaja.
  • Hüübimist mõjustavad raviained #1 Hüübimist mõjustavad raviained #2 Hüübimist mõjustavad raviained #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sonic14 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID
    6
    pdf

    VEREHÜÜBIMISE VASTASED RAVIMID

    ........................................... retseptoritega a. Klopidogreel b. Prasugreel c. Tikagreloor TROMBOLÜÜTIKUMID fibriini lõhustumine 1. Streptokinaas 2. Plasminogeeni aktivaatorid – plasminogeeni aktiveerimisel konverteeritakse plasminogeenis plasmiin, ..............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse ANTIKOAGULANDID ained, mis takistavad verel hüübimist läbi selle, et nad pärsivad fibriini moodustamist. Takistavad trombi kasvamist ning embolseerimist patsientidel, kellel on juba tromb. Kasutatakse venoose trombi puhul (nt jalas), kuna seal on fibriin. Arteriaalse trombi puhul, koos antiagregantidega! Hea antikoagulant: suukaudne, kiire tpimega, puudub koostoime ravimite ja toiduga, eeldatav ravivastus, ekstrarenaalne eliminatsioon et saaks kasutada neerupuudulikkusega patsiendil, kiire toime lõpp, antidoodi olemasolu.

    Farmakoloogia
    ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID
    6
    docx

    ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID

     Äge müokardiinfakt KLIINILINE KASUTAMINE:  Kopsuarteri massiivne trombemboolia  Äge müokardiinfakt Isheemiline ajuinsult  Kopsuarteri massiivne trombemboolia  Isheemiline ajuinsult ANTIKOAGULANDID Vere hüübimist pärissivad ained. Ennetavad trombi teket või takistavad olemasoleva trombi edasist moodustumist. Ei kõrvalda olemasolevat trombi. FRAKTSION MADALMOLEKU FONDAPAR VARFARIIN UUED EERI-MATA LAAR-NE II-NUKS ANTIKOAGU HEPARIIN HEPARIIN LAN-DID

    Farmakoloogia
    Seminar veri ja verehüübimine
    12
    docx

    Seminar veri ja verehüübimine

    7. Rauamürgistuse sümptomaatika? Valu kõhus, oksendamine, kahvatus, unisus, kardiovaskulaarne kollaps,šokk, metaboolne atsidoos, äge gastroenteriit, iiveldus, letargia, hüpotensioon. 8. Raua mürgistuse ravi ja antidoot? Oksendamine, maoloputus, DEFEROKSAMIIN antidoot, šoki, dehüdratatsiooni - ja happeleelistasakaalu häirete ravi. 9. Millega saab aktiveerida verehüübimist ja kuna on seda vaja rakendada? Vere hüübimist võib aktiveerida: ● paikselt trombiiniga. ● süsteemselt fibrinogeeni, kaltsiumioonide, protrombiini sünteesi soodustavate vahenditega: - Fibrinolüütilist süsteemi pärssivate vahenditega - Trombotsüütide agregatsiooni suurendavate ainete manustamisega. 10. Teil on vaja manustada traneksaamhapet, millega koos seda on võimalik manustada? Manustada võib koos: ● isotoonilise NACI lahuse; ● isotoonilise glükoosilahuse; ● 20% fruktoosi lahuse;

    Meditsiin
    Farma eksami TABEL - kursusele
    97
    pdf

    Farma eksami TABEL - kursusele

    RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v.​ toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned

    Meditsiin
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun