Ühel ilusal kevadhommikul otsustasime minna loomaaeda. Mõtetes toimus koheselt reprodutseerimine, mis on mälus säilinu taastamine, et meenutada millal viimati loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade)
Psühholoogia gümnaasiumile. Erinevad meenutamise viisid (lk120-122). Meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Tuntumad moodused on : meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest. Kusjuures meenutamine võib olla järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul pole tähtis reprodutseerimisjärjekord. Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal kuuldud sõnu vabas järjekorras meenutada, siis tavaliselt meenub talle 35-40% sõnadest. Mälus püsimist võib kontrollida ka nii, et esitame inimesele 200 sõna, mille hulgas on 100 varemkuuldut ja 100 uut sõna, ning palume meenutada varemkuuldud sõnu. Sellises testis tuntakse ära keskmiselt 95% sõnu ja u 7% peetakse uusi sõnu varem esitatuteks. Katse tulemus võib erineda, kui uued sõnad on valitud nii, et nad on mitmete tunnuste poolest sarnased varemkuuldutega (äratundmise % väheneb). Kuna eduka äratundmise aluseks on mälus püsimine, siis järeldub...
mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine varasemate teadmistega. · Töötlussügavus paremini jääb meelde materjal, millega on tehtud läbi sügavam töötlus. 2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta
........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPRODUTSEERIMINE...............6 3.1.2 TARKVARA VÕLTSIMINE......................................................................7 3.1.3 LITSENTITA PROGRAMMIDE INSTALLEERIMINE......................................8 3.1.4 PIRAATKOOPIATE LEVITAMINE INTERNETIS JA SELLE VAHENDUSEL SAADUD PIRAATKOOPIATE KASUTAMINE......................................................8 3.1.5 TARKVARA RENTIMINE VÕI LAENUTAMINE...........................................10 4. TARKVARAPIRAATLUSE NEGATIIVSED KÜLJED......................
seadus üldjuhul ka vaba kasutuse juhtude korral teose nime ning avaldamisallika äranäitamist.5 Autori huvide ja ainuõiguste kaitse garantii on nn kolmeastmeline test (three step test) , millele peab vastama iga teose vabakasutamise soov.6 Kolmeastmeline test tuleneb Berni konventsiooni artiklist 9 lg 2. Berni konventsiooni artikkel 9 lg 2 kohaselt liitu kuuluvate riikide seadusandlus otsustab, kas lubada teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel, kuid vaid tingimusel, et selline reprodutseerimine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ja ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.7 Teose vaba kasutamine võib toimuda ainult juhul, kui: 1. selline vaba kasutamise võimalus on autoriõiguse seaduse IV peatükis sõnaselgelt ettenähtud; 2. selline kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega; 3. selline kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huvisid.
Meenutamine Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest!
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu Mälutüübid ja õpistiilid Nägemine -- visuaalne mälu Kuulmine -- audutiivne mälu Kompimine -- motoorne e
VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E. TAASTAMINE: UUE KÄITUMISVIISI PRAKTISEERIMINE; MOTIVATSIOON: MUDELIT JÄLJENDATAKSE SIIS, KUI VÕIB EELDADA, ET SELLELE JÄRGNEB TASU (TEISTE- VÕI ENESEPOOLNE KINNITUS). MIS HÕLBUSTAB MEELDEJÄTMIST? KORDAMINE JA MATERJALI KORRASTATUS. MILLISED ON UNUSTAMISE PÕHJUSED? INTERFRERENTS (KAHE VÕI ENAMA PSÜÜHILISE PROTSESSI VASTASTIKUNE MÕJU,
TARKVARA PIRAATLUS Mis on tarkvarapiraatlus? Tarkvarapiraatlus on autoriõigusega kaitstud tarkvaraprogrammi loata reprodutseerimine või levitamine, mida saab teostada kopeerides, alla laadides, jagades, müües või installeerides arvukalt koopiaid isiklikesse- või tööarvutitesse. Mida nimetatakse piraatkoopiaks? Piraatkoopia on teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema õiguste valdaja või autoriõigusega kaasnevate õiguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ühes vastava pakendiga või ilma selleta (AutÕS § 80`lg 1)
ruumilised teisendused III. Quantitative Reasoning (Numbrilised võimed) Quantitative (Aritmeetiline test) - sõnalised ülesanded Number Series (Arvuridade test) - arvuridade jätkamine Equation Building (Võrrandite test) - etteantud sümbolitest võrrandi koostamine IV. Short-Term Memory (Lühimälu) Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24;
individuaalseid iseärasusi. Neuropsühholoogia uurib aju ja vaimsete protsesside vahelisi seoseid ning nede seaduspärasusi. (1, lk 88) Käesoleva referaadi ülesandeks on anda üldine süstematisseritud ülevaade ja tutvustus mäluhäirete liikidest ja tunnustest. 3 2 Mälu protsessid Mälu realiseerib neljas protsessis: omandamine, säilitamine, reprodutseerimine ja taastundmine. Omanadamine toimub iga närvierutuse jõudmisel kesknärvisüsteemi, võib olla tahtlik sihipärase õppimise kujul, võib olla ka stiihiline. (3, lk 128). Ilma ajukahjustuseta kestab säilitamine väga pikka aega. Mõned tähelepanekud lubavad väita, et igast ajju saabunud närvierutusest jääv jälg püsib kuni ajutegevuse lõpemiseni. Säilitamist saab jälgida enegrammide reprodutseerimisel, mis on mälus säilitatud faktide ja asjaolude
ruumilised teisendused III. Quantitative Reasoning (Numbrilised võimed) Quantitative (Aritmeetiline test) - sõnalised ülesanded Number Series (Arvuridade test) - arvuridade jätkamine Equation Building (Võrrandite test) - etteantud sümbolitest võrrandi koostamine IV. Short-Term Memory (Lühimälu) Bead Memory (Kujundite järjestuse test) - kujundite järjestuse äratundmine pildil Memory For Sentences (Lausemälu test) - etteloetud lause reprodutseerimine Memory For Digits (Numbrimälu test) - etteloetud numbrite rea reprodutseerimine Memory For Objects (Pildimälu test) - piltide järjestuse reprodutseerimine E. WAIS, WISC, WPPSI The Wechsler Adult Intelligence Scale (WAIS-R) 1981 Wechsleri Intelligentsuse Test Täiskasvanutele vanuses: 16-74 aastat normgrupp: 1880 inimest hälbiv IQ (deviation IQ) IQ muutub vanusega: (normid vanusegruppide kaupa) 16-17; 18-19; 20-24;
biheivioristliku koolkonna rajajad, kinnistatakse teatud liigutusi ja toiminguid. Edward Thorndike formuleeris efekti reegli: need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad, ja need liigutused, mis viivad ebasoodsale tulemusele, ilmnevad edaspidi väiksema tõenäosusega. Kolmeks põhiprotsessiks mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine (meeldejätmine), säilitamine ja reprodutseerimine (meenutamine). Meeldejätmise tulemuslikkus sõltub paljudest teguritest, millest olulisemad on järgmised: 1. Organismi üldine aktiivseisund 2. Psüühilise aktiivsuse suunamine meeldejätmisülesandele 3. Omandatava infomaterjali või toimingu soorituse kordamine 4. Omandatava materjali iseloom ja hulk Omavahel eelnevalt seostamata teabeühikute (objektide, sõnade, arvude, kujunite)
mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu. Ene Alunurm Kanada psühholoog Albert Bandura eristas nelja etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist · Meeldejätmine luuakse algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikud osad meelde jätta. · Taastamine e. reprodutseerimine · Motivatsioon mudelit jäljendatakse tavaliselt siis kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste või enesepoolne kinnitus. Ene Alunurm Ene Alunurm
1. Küsitluse tulemuse põhjal selgus, et tudengitel kellel olid madalamad näitajad optimismiskaalal olid madalamad ka enesehinnandu näitajad. Tegemist on: a) positiivse korrelatsiooniga b) Negatiivse korrelatsiooniga c) mõlemad vastused on valed 2. Hüpotees on: a) valik populatsioonist b) toob välja muutujate vahelised seosed c) ei ole prognoos muutujate vaheliste seoste kohta 3. Mälu a) protsessiks on materjali reprodutseerimine b) protsessiks on ainult info säilitamine c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: a) projektsiooniga b) oreooliefektiga
Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasi andmise kohustust. Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Õigus päraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe-ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus-ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. 2
Õppimine on motiivide ja strateegiate kombinatsioon. Iga kombinatsioon määrab erineva lähenemise õppimisele. Motiiv määrab ka ära strateegia läbi õppija personaalsete vajaduste. Selle käsitluse järgi on pinnapealse õppija motiivideks vältida ebaedu, teha võimalikult vähe tööd ning saavutada tasakaal töötegemise ja läbikukkumise vältimise vahel. Pinnapealse õppija strateegiateks on faktide pähe õppimine ja reprodutseerimine. Sügava õppija motiivideks on seevastu teadmisjanu ning soov õpitavast aru saada, mis paneb teda lisamaterjale otsima ja lugema, arutlema ning reflekteerima. (Triin Marandi, 2005) Õpistrateegiate kasutus on seotud õppijate: · motivatsiooniga, · kognitiivse stiiliga, · mitme keele õppimise kogemusega, · rahvusega, · kultuuritaustaga, · sooga, · vanusega jne. 1
kehtestatud varalised õigused. Autori varalised õigused on tõeline äri objekt. Neid võib nii loovutada (sisuliselt müüa) kui ka anda luba ehk litsents nende kasutamiseks teiste isikute poolt. Kauplemise esemeks võivad olla kõik autoriõiguse seaduse paragrahvis 13 ettenähtud varalised õigused oma kogumis või üksikud varalised õigused eraldi. Olulisemad autori varalised õigused on järgmised (AutÕS § 13): 1) õigus teose reprodutseerimisele (reproduction right). Reprodutseerimine tähendab koopiate tegemist. Seega on tegemist õigusega lubada või keelata teha oma teosest koopiat või koopiaid. See on põhiline autorile majanduslikku kasu tagav õigus. Reprodutseerimine hõlmab kõiki kopeerimise viise analoog- või digitaalses vormis. Reprodutseerimiseks on näiteks raamatu trükkimine, kõne või laulu salvestamine, nendest salvestistest koopia tegemine, failist koopia (sealhulgas backup-koopia) tegemine, õppejõu loengu diktofoniga lindistamine, selle
mäluoperatsioonideks). Need protsessid on järgmised: 1) salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetud andmed vaimseteks kujunditeks (sõna kodeeerimine kasutatakse siinkohal seepärast, et meeldejätmisprotsessi analüüsides on kohane rääkida spetsiaalsetest koodidest, mille abil meelde jäetakse); 2) meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; 3) meenutamine ehk reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja (sõna meenutamine on kohasem siis, kui räägitakse mälu tööst ja meeldetuletusvõimest üldisest, reprodutseerimine on kohasem konkreetsete mäluülesannete ja nende täitmise tulemuste iseloomustamiseks). ****slaid KUIDAS TUGEVDADA MÄLU Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada (üli)koolis paremaid tulemusi kergemini
füüsilisele isikule ning teose isiklikust kasutamisest juriidilise isiku puhul rääkida ei saa ning ühelgi juriidilisel isikul nimetatud vaba kasutamise alusele tugineda ei ole võimalik. Füüsilistele isikutele tagatud teose isiklikel eesmärkidel vaba kasutamise õigus on teatud teoste puhul siiski piiratud. Nii ei ole lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta isikliku kasutamise eesmärgil arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoste reprodutseerimine, kujutava kunsti teoste reprodutseerimine; elektrooniliste andmebaaside reprodutseerimine; arvutiprogrammide reprodutseerimine; samuti nootide reprograafilisel viisil reprodutseerimine. Lisaks eeltoodule on praktikas väga sageli rakendatavaks autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta teose vaba kasutamise aluseks autoriõiguse seaduse § 19, mis sätestab seitse erinevate teose vaba kasutamise võimalust, mis kõik on seotud teaduslike, hariduslike, informatsiooniliste ja
menetlejad on politseiprefektuur ja Tarbijakaitseamet (AutÕS § 811 lg 5). Arvutiprogrammi Juriidilist isikut Arvutiprogrammi Füüsilist isikut reprodutseerimine karistatakse rahalise reprodutseerimise karistatakse rahalise levitamise eesmärgil karistusega 50 000 eest levitamise karistusega 30 kuni 500 ilma teose autori või kuni 250 000 000 eesmärgil ilma päevamäära või kuni tema õiguste valdaja kroonini (KarS § 222 teose autori või kolmeaastase loata lg 2). Seejuures tema õiguste vangistusega (KarS §
· Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. · Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib
aastal. Täna kehtib sama seaduse 22. redaktsioon1. Mõistel autoriõigus on kaks tähendust: 1. Autoriõigus kui õiguse instituut, normistik, mis kaitseb autorite õigusi. 2. Autoriõigus kui teose autori õiguste kogum: varalised ja isiklikud õigused. Kaitse piirid Autoriõigus ei aita, kui objekti väärtus seisneb idees, mitte vormis. Nt tarkvara loogika ja idee, teoste süzee, telesaadete formaadid (kaitstud on stsenaarium ja kujundus) jne. Reprodutseerimine on muutunud lihtsaks ja massiliseks. Mõnes valdkonnas on autori loata kopeerimine muutunud tavaks. Vaidluste korral on palju probleeme rikkumise tõendamisega. Autoriõigus ei kaitse õigusi: 1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses; 2) rahvaloominguteostele;
· Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. · Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. · Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et
käitumisviise, millest ollakse huvitatud. Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, 5 millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on oluline koht praktiseerimisel, sest keerukamad toimingud ei tarvitse kohe õnnestuda, ja tagasisidel, mis võimaldab avastada vigu. Nt palub matemaatika õpetaja õpilasel ülesande lahenduskäigu tahvlile kirjutada. Nii on kohe näha, millises ülesande osas esineb ebatäpsusi. Motivatsioon mudelit rakendatakse e jäljendatakse tavaliselt siis, kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste- või enesepoolne
Siiski võib konstateerida, et mida vähem formaalsusi õiguskaitse andmisega seostub, seda nõrgem kaitse saadakse (õiguskindlus väheneb). Seadus näeb ette ka piirangud õiguse kasutamisele. Nii on kehtestatud kaubamärgi ja kasuliku mudeli kaitse äri- ja kutsetegevuse piirides, eraviisiliselt võib neid aga kasutada ka muu isik (vt KMud § 15 p 4); Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teise isiku õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine isiklikeks vajadusteks (AutÕS § 18 lg 1). vi. Kuna õigus on oma olemuselt monopoolne, on selle kehtivusaeg piiratud ajaliselt (temporaalsus) Ühiskond ei saa lubada, et õiguse omaja monopoolne positsioon kestaks igavesti, pidurdades seega ühiskonna kui terviku arengut. Seepärast on intellektuaalomandi kaitse reeglina tähtajaline (patendil 20 aastat + täiendav kaitse, kasulikul mudelil 10 aastat, autoriõigusel eluaeg + 70 aastat, jne)
· Mälu on informatsiooni säilimine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. · Mälu on liitprotsess, mis koosneb : Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu) Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine
Nii võib juhtuda, et inimene mäletab ideaalselt mida ta tegi lapsepõlves aga ta ei mäleta mida ta tegi eelmine reede õhtu. Sama effekt võib tekkida ka suures koguses kange alkoholi tarbimises. Mäluprotsessid jagatakse laias laastus kolmeks: salvestamine ehk kodeerimine, mille käigus muudetakse meeleorganite abil välismaailmast vastuvõetavad andmed vaimseteks kujunditeks; meelespidamine ehk säilitamine, mille käigus hoitakse see kodeeritud info alles; meenutamine ehk reprodutseerimine ehk taastamine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Pean nentima, et millegi pärast on mul harjumus talletada valikuliselt informatsiooni mällu. Eriti kergelt jäävad meelde asjad, mis otsest huvi pakuvad. Üsna kergelt jäävad meelde ka asjad mis on loogilised ja/või loogiliselt tuletatavad. Mis teebki mind hariduse poolelt nõrgaks, näiteks humanitaarainetes. Näiteks ei leia ma mingit seost, följetoni ja nalja vahel,
tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni
protseduurilisse mällu, ent samal ajal episoodilisse mällu ei salvestu midagi; vanus vanemas eas halveneb eelkõige pikaajaline episoodiline mälu, sest tähelepanuvõime nõrgeneb: vähem pannakse tähele detaile ja üldist konteksti; semantilises mälus aga säilib materjal võrdlemisi hästi; ,,valesid mälestusi" rohkem kui noortel; kui aga pidevalt mälu ,,soojas" hoida, pole vanusel suurt rolli. 3. Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele pole praegu ühest vastust. Meenutamise edukus ei näita tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud. See sõltub eelkõige sellest, kuidas testi teha. meenutamis-ehk reprodutseerimistest äratundmistest Meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine (viimane on vanemas eas üsna raske); äratundmise puhul vanuselised erinevused puuduvad.
on väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne organiseeritus inimene ise leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel seostada ja süstematiseerida Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt, ruumi erinevatesse osadesse paigutamine, riimuvad sõnad jne) vajab treeningut · Välised abivahendid (ostunimekiri, meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine · Antakse ette kategooriad, nt meenutage kõik esinenud loomanimed) · Sõnu õpitakse paaridena, kus teine sõna on meenutamise ajend Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu.
episoodiline ja semantiline mälu on esindatud erinevates ajussüsteemides. MÄLUPROTSESSID Mälu töö aluseks on informatsiooni säilimist tagavad protsessid (mäluoperatsioonid): 1. Salvestamine e kodeerimine (välismaailmast vastuvõetud andmed muudetakse meeleorganite abil vaimseteks kujunditeks. 2. Meelespidamine e säilitamine, mille käigus hoitakse kodeeritud info alles 3. Meenutamine e reprodutseerimine, mille tulemusena tuuakse informatsioon mälust uuesti välja. Mällu salvestamine Mällu salvestamise viise saab kindlaks teha, analüüsides vigu, mida mälu meenutamisel teeb. Üldise seaduspära, mille kohaselt saab otsustada mällu salvestamise ja edukuse üle, määratlesid 1972. aastal Craik ja Lockhart. Selle sisuks on töötlustasandite e töötlussügavuse analüüs. Iga asja saab meelde jätta mitut moodi ehk teisisõnu, mitmel sügavusel asuvate koodide abil
· illustreeriva materjalina kasutamine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel · on lubatud avalik esitamine õppeasutuses vahetus õppeprotsessis kõigile, kes on otseselt seotud õppeasutusega · on keelatud kasutada ärilistel eesmärkidel · arvutiprogrammi muutmine on lubatud vigade parandamiseks õiguspärase kasutaja poolt · on lubatud ka arvutiprogrammi reprodutseerimine, tõlkimine, kohandamine jne. selle ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega õiguspärase kasutaja poolt Autoriõiguse seadus kaitseb vaid kirjandus-, kunsti- ja teadusteose vormi (artiklit, konspekti, joonist jne), mitte selle sisu (ideed, teooria jne). Kaitstakse vaid originaalseid teoseid (loomingu isikupära peab olema selgelt tajutav). Kaitstakse nii avaldamata kui avaldatud teoseid. Enda nime all teise loomingu avaldamine on plagiaatsus.
nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, kuulmispõhine ning kinesteetiline (Fleming & Baume 2006). Enese kolmeteistkümne kooliaasta jooksul olen järeldusele jõudnud, et kõige efektiivsemateks on minu jaoks kuulmispõhine ning visuaalne meetod. Selle ehedaks näiteks on see, et tunnis kohal viibides suudan omandada dikteeritava ning tahvlil esitatava lennult ning selle reprodutseerimine ei valmista mulle edaspidi suurt vaeva. Vastupidiselt kirjutamis-lugemispõhisele variandile, mille puhul konspektiga töötamine osutub tihtipeale ajakulukaks ja madala produktiivsusega tegevuseks. Kahjuks ei saa aga jääda lootma tunnis meelde jäävale ning konspektid ning kirjalikud õppematerjalid on siiski osa igapäevasest õppetööst. Seesuguse õppimise hõlbustamiseks olen üritanud konspekte muuta kergemini mõistetavaks muutnud nende struktuuri lihtsalt hoomatavaks, jooninud
Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises. Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel mida rikkam on inimese
mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine
o Tänapäeval arvatakse, et unustamist põhjustab interferents kahe psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist.
" Oma loodusfilosoofias oli loodus kui subjekt tema jaoks absoluutne produktiivsus, loodus kui objekt paljas produkt. Kui oleks vaid puhas produktiivsus, siis ei sünniks midagi kindlat. Selletõttu peab olema mingi vastujõud või takistus, milles lähtuvad vormingud. · "Takistuse põhjus asub looduses endas, selles et see muudab end ise objektiks." Need vastutoimivad jõud tingivad selle, et loodus on pidevalt kujunemas. Näiv pdouktide tekkimine on tegelikult pidev reprodutseerimine, pidev hävitamine ja uuestiloomine. Schelling näitlikustab seda voolu pildiga, mis tänu mitmesuguste kehade vastupanule loob teatud keeriseid. Keeriste vastuvool sünnib tegelikult voolu enda jõust. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Ka niinimetatud anorgaaniline on tegelikult vaid veel äratamata, magav elu. · "Ka nn. surnud mateeria on vaid magav, ...looma ja taimemaailm..."
Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Inimest arvutist eristab unustamine. Nii inimene kui ka arvuti salvestab informatsiooni nagu raamatukogu. Info on kataloogidesse jaotatud. Mõlemal operatiiv- ja püsimälu. 9) Millistest protsessidest mälu koosneb? Kuidas nendest oleneb mälu tulemuslikkus? · Meeldejätmine : · Säilitamine : · Reprodutseerimine : Et asjad tuleks meelde on vaja kõiki neid kolme etappi. 10) Kirjeldage mälu uurimise meetodite üldiseid printsiipe ja tooge konkreetseid näiteid. Millise katseprotseduuri alla sobituksid tunnikontrollid, mida teiega iga seminari alguses läbi viiakse? 11) Kuidas toimub unustamine? Kirjeldage unustamiskõverat tuues näiteid erinevatest kontekstidest. Mille poolest on unustamine kasulik/kahjulik? 12) Mis on kaksikjälje hüpotees ja kuidas see seostub unustamisega?
juhtudel ja tingimustel Tarkvara õiguskaitse Teost võib vabalt kasutada: - isiklikeks vajadusteks füüsilise isiku poolt 60 5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Teost võib vabalt kasutada: - teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel Tarkvara õiguskaitse Teost võib vabalt kasutada: - reprodutseerimine avaliku arhiivi, muuseumi või raamatukogu poolt - üldsusele avatud kohas asuva teose kujutise kasutamine Tarkvara õiguskaitse Teost võib vabalt kasutada: - teose ajutise salvestise kasutamine raadio ja televisiooni poolt - arvutiprogrammi ja andmebaasi vaba kasutamine 61 5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Tarkvara vaba kasutamise ja
1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu. Unustamise omadused: 1
Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane massikommunikatsioon ja suurte ,,religioossete" teoste reprodutseerimine hävitavad esteetilisi väärtusi. Seetõttu on kirik vastu ,,kunst kunsti pärast", samuti on realistliku kunsti vastu, kuna see on liialt utilitaarne ja liialt keskenduv maistele probleemidele. Neotomismile on vastuvõetamatu nii realism kui modernism, kuid pigem pooldatakse modernismi, kuna selles on palju sümbolismi, irratsionaalseid vorme. See aga võimaldab nautida ilu. Üldistades neid erinevaid lähenemisi esteetika ajaloos, võime järeldada, et esteetika teooria on
Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi -> · sensoorne mälu - nn kajamälu, vahetult pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi
oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult. Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu on jälgede ja muljete säilitamine ning reprodutseerimine. Värske närvierutus ei talletu kohe, selleks kulub 15 sekundit kuni 30 minutit. Kui aga ajutegevust häirida siis see ei talletugi ja seda ei saagi enam talletada, sest emotsioonid ja närvis olemine takistab seda. Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast. TUNDED Tunded ehk emotsioonid. Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad
iseloomulikud kirjaniku kogu loomingule. Teaduslik-fantastiline süzee A. N. Tolstoi teostes sulab orgaaniliselt kokku kogu teose realistliku koloriidiga, mis paistab silma sotsiaal-filosoofilise teema laiapiirilise asetuse, kangelaste sotsiaalpsühholoogilise karakteristika mitmekülgsuse ja peenuse poolest Seda määravad ära A. N. Tolstoi loomingu üldised põhimõtted. Talle on iseloomulik tähtsate ühiskondlike sündmuste laialdane eepiline reprodutseerimine. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus. Kirjanik on osanud oma teoseid tõeliselt huvitavaks teha, mille tulemusena on nad võitnud lugejate poolehoiu. Romaan «Aeliita» on üles ehitatud huvitavale seikluslikule intriigile, planeetidevahelise ühenduse haaravale tehnilisele probleemile. Romaani peakangelane Gussev on energiline vene inimene, kes viib Marsi rõhutud rahva ülestõusule
Teadvus uneajal - Uni ja unenäod Une faasid: Hüpnagoogilne seisund Kerge ja raske unefaasid - REM uni - Sügav e. rahulik uni Ööpäeva rütmid??? Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas: Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid Mälu Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine 2) meelespidamine e. säilitamine 3) meenutamine e. reprodutseerimine Mälu liigid: 1) kuulmismälu 2) nägemismälu 3) lõhnamälu 4) liigutusmälu Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht) 2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht) Pikaajalise mälu liigid: 1) Semantiline mälu sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab
eesmärgil tehtud koopiate eest raamatu autorile. Selle korra kehtestamine lõpetab pikaks veninud saaga. Eesti võttis autoriõiguse seaduse vastu juba aastaid tagasi, kuid koopiamaksu rakendamine venis. Mai lõpus kehtestati seadusemuudatus, millega Eestis tasub reprolõivu riik, sest Euroopas levinud variant, kus maksu tasuvad koopiamasinate sissetoojad, ei läinud kuidagi käima. Niinimetatud koopiamaksu kehtestamine on kahtlemata õigustatud. Raamatute paljundamine on samasugune teose reprodutseerimine nagu iga teinegi ja autor peaks selle eest raha saama. (Postimees 2006) Ülesanne 9. Missugused tekstiliigid ehk zanrid on olemas? Mille järgi tekste liigitatakse? Ülesanne 10. Järgnevalt on antud samast tekstist neli varianti. Kirjeldage, millised keelevahendid määravad teksti stiili. 1. Neutraalne jutustus Direktor tahtis halva töötaja lahti lasta. Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele
ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi
.. Peamised: Kirjastused ja kirjastajad Vahendusettevõtted Raamatukauplused Antikvariaadid Muud: Organisatsioonid, institutsioonid, asutused Raamatuoksjonid Eraisikud Varukogud, reservkogud 17. Teavikute hankimise viisid on … Sundeksemplarid, säilituseksemplarid Ostud Kingitused, annetused Vahetused – mittevajalike dubletteksemplaride vahetus; uute väljaannete vahetus Reprodutseerimine - Erandkorras, autoriõigus Asendamine 18. Nimeta neli peamist kogude arvestuse mõõtühikut. Eksemplar Nimetus, pealkiri Aastakomplekt Laudimeeter (lm) – UNESCO poolt soovitatud rahvusvaheline mõõtühik raamatukogustatistikas. 1 lm = 1 m 19. Nimeta arvestusüksused rahvaraamatukogudes. Rahvaraamatukogu arvestusüksused on nimetus, köide, aastakomplekt ja litsents. 20
annaabi.ee 
