Haridus levis maarahva seas ja hakati väärtustama kirjakeelt. Kirikuelu elavnemine ja lugemisoskuse levimine. Õpetati iga pärisorjast talupoega piiblit lugema, hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi ja vaimulikku kirjandust hakati eesti keelde tõllkima. Rootsi aja alguses olid kirikud hävinud. Viidi läbi nõiaprotsesse, mille käigus surid süütud inimesed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatamisest, surnuid maeti vanadesse kalmetesse. Aadlikud muutusid rentnikeks ja neil oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Majanduse miinused: tekkis ühiskondlik kihistus. Tartu majandus olukord kujunes ebasoodsaks ja elanikkkond vähenes. Majanduse plussid: manufaktuuride tekkimine, riigisissetulekute kasvamine. Eesti jõukus tuli pealmiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Rootsi ajal olid omad plussid ja miinused, kuid mina arvan, et Rootsi aeg ei olnudki eriti hea
Vana – Kreeka hellenismiajastu muutused võrreldes klassikalise omaga Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim
Skytte eestvedamisel rajati 1630. Tartusse gümnaasium, millest 1632. aastal sai Tartu Ülikool(ametl. Academia Gustaviana)lepingu allkirjastas Gustav Adolf II enne oma surma. 1631 Tallinna Gümnaasium(GAG). Suur reduktsioon-Karl XI asus kärpima otsustavalt balti aadlike võimu. Riigitulude suurendamise eesmärgil algatas ta kunagiste riigimaade, hiljem erakätesse läinud valduste tagasivõtmise Rootsis k.a kogu Eestis. Põhja-Eestis võisid mõisnikud jääda mõisate rentnikeks,st et mõisnik pidi hakkama riigile mõisa pealt maksu maksma, ei saanud mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Liivimaal mõisnikud keeldusid, lõpuks võeti neilt ära ka mõisad, mis olid neile läinud enne Rootsi aega. Riigile kuulus nüüd 5/6 maast. Talupoegade igapäevaelu suuresti ei muutunud. Põhiline muudatus oli, et kuna mõisnik ei olnud enam mõisa omanik, siis ei olnud ta enam ka talupoja omanik. Pärisorjuse lõpp seisis ukse taga.
sõjast koju jõudes leiab eest jõugu majas omavolitsevaid noormehi. Athena abiga tapab Odysseus nad halastamatult. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad said oma majapidamisega ise hakkama, aga oli ka vaeseid põllumehi ja kerjuseid, kes olid sunnitud halbadel aegadel laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, miks maksmata jätmisel läks võla katmiseks võlausaldajale. Nii muutusid vaesed maa omanikud maa rentnikeks. Linnaelanikest osad olid põlluharijad, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati põlluharijatest madalamateks. Ülemkihi moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim.
Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Reduktsiooni käigus kitsenes mõisnike võim talupoegade üle. Taheti luua vabatalupoegade kiht, millest kujunenuks keskvõimu tugi vastukaaluks väheusaldusväärsele aadlile. Kuid katsed talurahva seisundit muuta põrkusid kohaliku aadli vastuseisule. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu nende maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. Hoogustus rüütelkonna tegevus. Rüütelkonnad Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Need olid aadli privilegeeritud korporatsioonid ning seisusliku omavalitsuse organid. Nende täisõiguslikeks liikmeiks võisid olla ainult suurmaavaldajad (algul vasallid, hiljem rüütlimõisaomanikud). Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste
ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem. Neid hinnati põlluharijatest madalamalt, mõnikord jäeti nad isegi kodanikuõigustest ilma. Mõlemas riigis jagunesid põlluharijad maaomanikeks ja rentnikeks. Nende olukord oli aga sõltuvalt nende jõukusest erinev. Mõlemas riigis moodustasid ülemkihi rikkad ja võimukad kodanikud. Kreekas olid nendeks suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, Roomas kuulusid nende hulka keiser, senaatoriseisus ja ratsanikuseisus. Sageli kuulus neile palju maad, tööd aga tegid nende eest orjad. Aristokraadid aga tegelesid riigiasjadega, harisid end ja tegelesid loominguga. Kui nad seda poleks
Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga omane kodanike vabadusele põhinev riigivorm- linnriik. Ühiskonna struktuur Enamik kreeklasi tegelesid põlluharimisega. Jõukad talupojad said majapidamisega iseseisvalt hakkama. Vaesemad talupojad ja karjused olid sunnitud rikkamatelt laenu võtma, tagatiseks oli maatükk. Nii muutusid maa omanikest rentnikeks. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas linnaelanikkond. Linnaelanikest osa oli põlluharijad, suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised. Käsitöölisi hinnati linnriikides madalalt, mõnel pool olid nad koguni kodanikuõigusest ilma jäetud. Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming)
Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms. Räägiti ka kuradiga kohtumisest ja lõbutsemisest jne. Kuna Rootsile ei meeldinud Eesti alal kehtiv pärisorjus, ja balti aadel võis riigi reeta ohukorras, siis oli vaja Balti provintsid rootsistada. Karl XI asus kärpima balti parunite võimu ja rikkust, alustas kunagiste riigimaade tagasivõtmist, mis anti erakätesse Rootsi valitsuse ajal. 1680 kiitiski Rootsi riigipäev suure reduktsiooni heaks. Mõisnikud võisid rentnikeks edasi jääda Põhja-Eestis (st. et nad ei saanud mõisa müügi ja pärandamisega isepead tegeleda). Liivimaal aga võeti veel rohkem, kuna seal hakati vastu. Pärisorjuse lõpp oli nüüd lähedal, kuna mõisnik polnud enam otseselt talupoja omanik. Suur nälg 1695-97, 95. külm suvi, vili ei kasvanud, polnud võimalik loomadele heina teha, külm talv 96., 97. kevadel haigused, kergendus tuli 1697. lõikusega.
1645 uus seadus talupoegade pagemise takistamiseks. Varjamise eest sai ka karistada. Pärisorjuse lõplik vormistamine 1668 tehtud ja 1671 Rootsi valitsuse poolt kinnitatud politseikorraldusega. Lapsed sünnivad pärisorjadena. Mujalt tulnud muutusid pärisorjaks kui süütasid koldes tule. Suur reduktsioon 1680 Karl XI otsus, et Eesti, Liivi ja Saaremaal kuulusid tagasivõtmisele kõik maad mis olid jagatud aadlile Rootsi võimu ajal. Omanikud võisid hakata rentnikeks. Liivimaa maapäev lükkas tagasi. 1688 uus korraldus võtta ära ka mõisad mis olid antud aadlile enne Rootsi võimu. Reduktsiooni hakkas läbi viima Liivimaa kindralkuberner Jakob Johann Hastfer. Rootsi vastast opositsiooni hakkas juhtima Johann Reinhold v. Patkul. 1694. anti Patkul ja Liivi aadli juhid kohtu alla.Süüdistati kuninga solvanmises. Patkul põgenes enne kohtuotsust välismaale. Reduktsioon viidi läbi ja enamik adramaid läks kuningale
vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema. Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia parimate võim). Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine. Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks. Kujunes välja orjanduslik ühiskond. Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades. Kreeka kolonisatsioon Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid.
Oma elus oli ta naistega põrunud ja sellest selgub, et mitte midagi õppinud, kuna nagu lõpuks selgus, oli tung ikka vana armastuse järele, ja kusjuures mitte selle järele, mis tõeline oli, vaid selle võltsi järele, mis algusest peale mädanes. Ei tunne ma sellistele inimestele kaasa ja neid leidub, igal pool. Kui ei taheta elu õppetunde vastu võtta, siis ei peagi kaasa tundma. "Elu rentnikud" oli ilmselt kõige masendavam kiri terves teoses. Esimesteks rentnikeks abielupaar, Peeter ja Anna Lõugas, kes igal võimalusel tahtsid hoiduda jagamast ja teiste heaks tegemast. Isegi hobune ei teinud kolhoosile perenaise käsu järgi tööd. Niivõrd oli sisse harjunud vana hea kord ja kui juba midagi on nii sisse süvenenud, siis midagi seda ei paranda. Teiseks rentnikuks Ermeliine Piit, kes näiliselt kõva ja tähtis kolhoosimutt, aga tegelikult ainult kärkis ja tööd ei teinud. Ka selliseid inimesi leidub tänapäeval, ei muuda neid ükski ajastu
Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei jälginud seadusi halvenes kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Talupoegade õiguste suurenemine Talupoegadest said riigitalupojad Rentnikud tasusid suhteliselt madalaid rente, osalt viljas ja osalt rahas Riigimõisad renditi välja Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikeks 6. Talupoegade elu ning olukord Rootsi ajal. Peamised koormised: Teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks Abitegu- hooajalised tööd mõisas nt sõnnikuvedu, aletamine, ehitustööd Mõisavooris käimine nt teravilja vedu sadamalinnadesse Naturaalandamid Rahalised koormised Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes
Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. 1681. aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade maksude suurendamisest ei saaks, võeti kasutusele vakuraamatud, kus oli näha tasutud ja tasumata maksud ja kehtestati maksude ülempiirid. Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse. Tehti kindlaks ka viljalaenu protsent, et mõisnik sellega talupoega nöörida ei saaks. Normeeriti teotöö päevade arv. Kõikide nende uuenduste ja
Maa jagati sjaveringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele vepealikele ehk strateegidele kuulus nii sjaline kui ka tsiviilvim. Sjave phiosa moodustasid nd maakaitsevelased ehk stratioodid. Talupojad: Maaharijad moodustasid enamiku Btsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Talupoegadelt laekuv maks moodustas olulise osa riigi tuludest. Alalised maksuraskused sundisid talupoegi sageli laenu vtma. ha enam talupoegi ji maata. Nad muutusid rentnikeks vi suundusid linna elatist otsima. Talupoegade laostumisest sai XI sajandil suur probleem. See ti kaasa sjave nrgenemise ja oli vib-olla ks Btsantsi allakigu peamisi phjuseid. Linnaelu, kaubandus ja ksit: Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi kaudu
rannikule. Kolooniatest said rahvarohked ja jõukad linnad, kuid nende tagajärel rännati massiliselt kodumaalt välja. 2. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama, kuid oli ka vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes võtsid rikastelt laenu. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksamata jätmisel läks võlausaldajale. Seetõttu muutusid vaesemad talupojad enda maade rentnikeks. Mõnes kohas oli võlausaldajal õigus müüa talupoeg võla katteks orjaks. Edenes käsitöö ja kaubandus ning see aitas omakorda kaasa linnaelanikkonna tõusule. Ka linnaelanike seas oli põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna naabruses, kuid siiski oli rohkem käsitöölisi(s.o. väikeste töökodade omanikke. Käsitöölisi hinnati enamikus linnriikides põlluharijatest madalamalt(osades kohtades polnud neil isegi kodanikuõigusi). Lk 109 1-4 1
kallal. - Tal upojad: Kuigivõrd ei muutunud, Paranes õiguslik ja majanduslik olukord, ei olnud enam mõisniku pärisomand vaid allus riigivõimule. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnadavaldasid mõisate äravõtmisele ägedat vastupanu. Eestimaa ehk PõhjaEesti mõisnikud rahustati maha lubadusega, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. See tähendas, et mõisnik pidi hakkama mõisa pealt riigile maksu maksma ja ei saanud oma mõisa enam vabalt müüa, pärandada ega pantida. Talupoegadeigapäevaelu reduktsioon kuigivõrd ei muutnud. Nad elasid endiselt mõisniku — nüüd rentniku — omavoli hirmus, ei tohtinud omapäi elukohta vahetada, pidid mõisapõllul tegu tegema ja võisid mõisatallis peksa saada. 22) Kirjeldage 17
intelligentsemalt. Negatiivne oli aga see, et toimusid nõiaprotsessid, mille tagajärel tapeti Eestis 65 inimest läbi piinamise. Kirikute kõrvale hakkas tekkima ka kõrtse, kus veedeti vaba aega, kuulati külauudiseid, kuid peeti maha ka kaklusi. Rootsi kuningas Karl XI viis läbi suure reduktsiooni, mis tähendas, et hakati kärpima baltisakslaste rikkust ja võimu ning tagastamisele kuulusid kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Mõisnikud võisid jääda rentnikeks, kuid nad ei tohtinud oma suva järgi talupoegade koormisi tõsta, kõik kohustused kanti vakuraamatutesse. Kui rentnik norme rikkus, oli talupojal õigus ta peale kaevata. 1687.aastal kaotati riigimõisades pärisorjus ja selle täielik kaotamine Eesti-ja Liivimaal oli lähemate aastate küsimus, kuid peale tuli Põhjasõda, mis lõpetas järsku rootsi aja. Põhjasõja ajal koostati eestlastest koosnev kaitseväge-maamiilits. Kutsutud talupojad vabastati koormusest, suurens iseteadvus. 29
13. sajandi lõpul moodustati Eestis esimesed kihelkonnad, mis tähistasid halduslik- territoriaalset üksust ja ühtlasi maakiriku koguduse piirkonda. Nende hulgas oli ka Karksi kihelkond oma linnuse ja lossiga. Aegade jooksul on Karksi loss ja tema valdused sattunud korduvalt sõjatulle. Siin on peremehetsenud sakslased, leedulased, poolakad, rootslased ja venelased allutades kunagised vabad talupojad pärisorjadeks-teoorjadeks-rentnikeks. Karksi kihelkonna maa-ala on jaotunud Karksi, Polli ja Pöögle mõisa vahel. 19. sajandi teisel poolel oli ajalooline Mulgimaa tuntud oma rikaste talude ja linakasvatuse poolest. Suuremate maanteede ristumiskohale rajasid käsitöölised oma asula, Nuia küla, millest on aastatega kasvanud praegune vallakeskus Karksi-Nuia linn. II Maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsiooniaastad laastasid külad. Kahe
Levellerid rajaja John Lilburne -> võrdsustamise idee: seisuslike privileegide kaotamine, isikuvabaduse kindlustamine (usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus);"Rahva kokkulepe"-> demokraatliku konstitutsiooni projekt e.üldine valimisõigus, parlament 1 kohaliseks, kuninga võim tuleb asendada parlamendiga, kõikide inimestevõrdsus seaduse ees, vandemeeste kohtu vajalikkus. Tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine *talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda võis nende senistest taludest ära ajada. *Liburne nõudis tarastatud kogukonnamaade tagastamist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arvel jms Tõeliste levellerite liikumine-kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Digerid levellerite alamliik, mille rajajaks oli Gerrard Wintanley; digerid plaanisid luua
– Bütsants on Ida-Rooma keskaegne nimetus. Bütsants jäi püsima tänu sõjaväele. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga ja samuti Kristuse asemik maa peal. Ainult keiser võis kanda purpurrüüd. Talupojad moodustasid enamiku elanikkonnast ja olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud. Maksuraskused sundisid talupoegi laenu võtma, tagatiseks nende endi maatükk. Selle tõttu muutusid enamik talupoegi rentnikeks. Keisrid püüdsid talupoegi aidata aga asjatult. Sellest kõigest tekkis suur probleem. Sõjavägi moodustas algselt palgaarmee. Hiljem said maakaitseväelased teenistuse eest maatüki ning pidid end elatama ja relvastama. Värvati ka talupoegi. Võidi tõusta kõrgele tänu sõjaväele. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirik katoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? – Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei
moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised koondusid kolleegiumitesse, mis tegutsesid riigi ettekirjutuste alusel. Riik kehtestas toodangu hinna kvaliteedi ja kõik muu. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, millest mõned asusid väljaspool linna. Kaupmeeste seas oli palju jõukaid inimesi, kes said ka riigiametnikeks
12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Kuna aadli võim oli kasvanud nii suureks, et raskendas valitsemist ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda.(pidid makse maksma) Mõisnikud osutasid vastupanu, sest nad ei tahtnud oma maast ilma jääda. Nad keeldusid kuninglikke korraldusi täitmast ja mässasid. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast. Talupoegade elu reduktsioon eriti ei muutnud, küll aga mõisnike oma. Pärisorjuse lõpp seisis ukse ees. Mõisnik ei olnud enam talupoja omanik. 13. rahvastik Rahvastik kahanes iga aastaga
kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond ○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all) ● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi ● Antropomorfsed jumalad
leida nõrk külg! Tähtis on ratsionaalsus ehk see peab ära tasuma. 7)Välised tegurid ja piirangud põllumaj ja maaelus. Maa on üks peamine tootmie kapital ja seda ei saa millegi muuga asendada. 1.Turustamis võimalused on kõige olulisemad välised tegurid.On tähtis kui palju ja kellele müüa. 2.Piima ja maailma majandus( seda ei saa täpselt ette ennustada, kuidas läheb) 3.Rent- rendilepingud. Titipeale on mõtekam rentida maalapp ja palju dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4.Sööta saab juurde- kui teravili osta siis ülejäänud sööda tootmiseks vaja ca 1,5ha maad lehma kohta. Lisaks on võimalus ka maad juurde rentida ja sööta osta. Nt- 2h maa kohta saab pidada 1 lehma 8)Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid, loomasöödad . Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe
oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad oli pidevas opositsioonis ja kaitseasendis Rootsi kesk- ja kuningavõimu suhtes. Rootsi ametnikkude talupojasõbralikkus. Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord. Reduktsioonipoliitika kaugem siht feodaalse süsteemi lammutamine. 17. saj niisiis üleminek kapitalismile mõisnik pidi mõisa muutma põllumajanduslikuks käitiseks
keiser määras ise endale järeltulija, Keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh Senat aristokraatlik, võis anda vaid nõu keisrile Ametkonnad allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid, Bütsantsi sõjavägi palgaarmee, maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki. Talupojad isikuliselt vabad, maksukohustuslikud, enamus inimesi, üha enam muutusid nad rentnikeks võlgade pärast, tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise Konstantinoopol püsis vallutustest hoolimata suurlinnana. Bütsantsil kauged kaubandussidemed. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Käsitöölised tegutsesid väikeettevõtetes. Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga. 9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis.
-VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr.k) -konkurents Orjandus:
külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19. sajandi alguses olid mõisa rentnikeks Küchelbeckerid. Siin sündis 1797. aastal ka Wilhelm von Küchelbecker, kes õppis Tsarskoje Selo Lütseumis, sõbrunes seal luuletaja Aleksandr Puskini ja Aleksandr Gribojedoviga. Lõpetas lütseumi hõbemedaliga ja asus tööle Välisasjade Kolleegiumis Peterburis. Küchelbecker tegeles aktiivselt kirjandusega (A. Särg, 2006, lk. 14). 19. sajandi viimasel kümnendil algas mõisas talude päriseksostmine, mis viis selleni, e 1906.
riigimehele Magnus De la Gardiele vastutasuks temalt äravõetud Kuressaare eest. 1680 a tagastati Kihnu reduktsioniseaduse kohaselt taas Rootsi riigi alluvusse. Seega oli saar 53 aastat eravalduses. Esimesed teated Kihnu (Kühno) kroonumõisast, mis asus saare loodepoolses osas, on pärit 1684 aastast. See oli väike riigimõis, mida haldasid rentnikud- reservohvitserid või Pärnu kaupmehed. Esimeseks rentnikuks oli leitnant Karl Friedrich Lilienfeld, viimasteks rentnikeks olid Graebnerid. Algul väikest mõisa suurendati järk-järgult kuni selle käes oli ligi 200 ha. Mõisa maad harisid kihnlased (sel ajal umbes 400) teokohustuse korras, mis oli siiski väiksem, kui mandrimõisates. Peale selle tuli püüda mõisale kalu ja küttida hülgeid. Elanikkonna elatisallikaks olidki põlluharimine, kalapüük ja hülgeküttimine. Kultuur ja traditsioonid Tänapäeva Kihnu on omapärane sulam kaasajast ja minevikust. Kõrvuti isaisade aegadest pärit
Rootsi aja lõpp: Reduktsioon- riigi poolt annetatud maade tagasivõtmine. Liiga palju maid oli antud mõisale, riigi enda sissetulek vähenes. Kuningas Karl XI- reduktsioon, et maid tagasi saada, võttis kingitud maad tagasi. Maapäevad polnud eriti nõus. Eriti suur oli vastuseis Liivimaa kubermangus. Reduktsioon siiski toimus Em: ½ maadest riigile ja ½ mõisnikule.Sm: ¼ riigile. Lm: 4/5 riigile ja 1/5 aadlikele. Mõisnikud muutusid rentnikeks. 2/3 tulust kuulus riigile, 1/3 jäi endale. Riigimaadel talupoegade elu paranes. Toimus maade hindamine ja koormised viidi vastavusse maa viljakusega. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Talupoeg sai mõisniku üle kaevata, sai pärandada talu kasutamisõigust. Linnad. Käsitöö ja kaubandus. Rootsi aja 10 linna: Valga, Kuressaare, Pärnu, Tartu, Narva, Tallinn, Viljandi, Paide, Haapsalu ja Rakvere.
rahvas. Algul polnud keisrivõim päritav, keiser ise määras järeltulija. Uue keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh. Langusajal hakkas ametikoha pärandamine. Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee. Sõjaväeringkonnad ehk teemad, kus võim kuulus sõjaväepealikele ehk strateegidele. Peaosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Enamiku bütsantsi elanikest moodustasid maaharijad, kelle olid kindlad maksud, mis oli suurem osa riigi tuludest. Võeti palju laene ja mindi rentnikeks või linna elatist otsima. Võis olla üheks langemise põhjuseks. Konstantinoopol jäi kaubavahetuslinnaks , kaubandussidemed ulatusid indianini, hiinani ja soome-ugrilasteni. Tõeline suurlinn... Kolleegiumid mõeldud käsitöölistele ja kaupmeestele, riigi kontrolli all. Jeruusalemm, Aleksandri ja Antiookia langesid araablaste võimu alla, siis Bütsantsis tõstis see kiriklikku ühtsust, nüüd oli Konstantinoopoli patriarh kõrgeima võimuga. Patriarhi valis,
1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal. Peale reduktsiooni kuulus Eestimaal umbes 1/2, Saaremaal 1/4 ja Liivimaal 4/5 maadest riigile. Sellega seoses suurt midagi ei muutunud: maad anti rendile tema endistele omanikele, keda ei peetud enam omanikeks vaid rentnikeks. 2/3 tuludest, mis antud maadelt saadi, läks riigile; 1/3 tuludest mõisa ülalpidamise kuludeks. Talupojad olid kui riigi talupojad. Pärustalupojad (talupojad nendel maadel, mis riigile ei kuulunud) ei kadunud. Riigi talupoegade üle mõisnikul võim vähenes (kadus politsei- ja kohtuvõim), sest kohtupidamisega hakkasid tegelema riigikohtud. Maad kaarditati ja hinnati (kvaliteedi järgi). Koormised viidi maade kvaliteediga vastavusse. Koormised pandi kirja vakuraamatusse.
Kuidas see mõjutas talupoegade olukorda? Kuidas reageerisid mõisnikud? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Suure reduktsiooni tagajärjel kuulusid tagastamisele kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast. Pärisorjuse lõpp seisis ukse ees. 13.Rahvastik? 14.Mis põhjustas suure nälja ja mis olid selle tagajärjed? Põhjused: suvi otsa sadas lakkamatult külma vihma, ei olnud võimalik õigeaegselt talivilja külvata, vihmased suved kordusid, polnud võimalik loomadele küllalt heina teha, külm talv, nakkushaigused
raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga harjunud talupojad suutsid isegi rikastuda. Lääne- Keskaegne ühiskond KESKAEG 10 Euroopas (Madalmaades, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaa lääneosas, Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini. Keskaegne ühiskond KESKAEG 11 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel
toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga harjunud talupojad suutsid isegi rikastuda. Lääne-Euroopas (Madalmaades, Inglismaal, Prantsusmaal, Saksamaa lääneosas, Põhja-Itaalias) võimaldasid mõisnikud 14.sajandiks enamikel talupoegadel end raha eest vabaks osta. Isiklikult vabad talupojad muutusid seal rentnikeks või siirdusid linnadesse. Ida-Euroopas (ka Eestis) seevastu säilis teotööl põhinev pärisorjuslik süsteem kuni 18.-19.sajandini. Keskaegne ühiskond KESKAEG Koostaja: P.Reimer 3.3. Põllumajanduse areng keskajal: Keskaegseid talupoegi ühendas külakogukond- osa koormiseid täideti ühiselt ning põllumaad hariti koos (e väljasundus): põllud olid tp-de vahel jaotatud ribadeks /
Põhja-Aafrika. Rahvastik: kreeklased, bulgaarlased, juudid, süürlased, armeenalsed jt.Talupojad moodustasid enamuse elanikkonnast, olid isiklikult vaabd aga maksukohustuslikud. Talupoegade maks moodustas olulise osa riigi tukludest. Puudujääk tuli tasuda teistel. Maksuraskused sundisid tihti laenu võtma, kus tagatiseks jäi endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad maatükke kokku ja talupojad jäid maata, nad muutusid rentnikeks või suundusid linna elaist otsima. Talupoegade laostumisest sai suur probleem.See tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise ja oli Bütsantsi allakäigu pemaisteks põhjusteks. Riigi keeleks oli kreeka keel.Pealinn oli Konstantinoopol, mida hakati Byzantioni järgi kutsuma Bütsantsiks. Valitsemine:Bütsantsi keiser oli pramau võimuga valitseja. Eksisteeris ka Konstantinoopoli aristrokraatlik senat, kuid see võis keisrile ainult nõu anda
tähendas demokraatia eest võitlevate jõudude lüüasaamist ja kurssi diktatuurile. 7 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul intensiivistusid Inglismaal tarastamised (kogukondliku maakasutuse lõpetamised). Oldi rahulolematud heinamaade, karjamaade, metsade jt kõlvikute tarastamisega. Suuri probleeme tõi endaga kaasa rüütliläänide kaotamine parlamendi aktiga 1646. aastal, millega asendati maaomand maa eraomandusega. Talupojad maad ei saanud, vaid muutusid rentnikeks ja põllutöölisteks, keda aeti nende senistest taludest ära. Kuna paljude arvates ei olnud Lilburne'i nõudmised tarastatud kogukonnamaade tagasiandmist, vaeste abifondi loomist jäätmaade arve jms piisav, kujunes 1647. aastal välja vasakpoolnesuund nn tõeliste levellerite liikumine. Nende põhiseisukoht oli et, kõik inimesed sünnivad siia ilma võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara.
-VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked -nende seast olid riigimehed ja vaimulikud -kirjalikud allikad on ülemkihi kirjutatud -kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad -peeti sümpoosione (koosjoomised kr
Oli võimalik kuni 13.saj tõestada valdusõigust. Liivimaalased hoidusid koostööst reduktsiooni komisjoniga, Eestimaalased aga tegid koostööd ja mitmed maanõunikud läksid reduktsiooni komisjoni. Liivimaal redutseeritakse 84% maavaldustest, Eestimaal tänu ettevaatlikkusele ja paindlikkusele 53%, Saaremaal 29% (Saaremaal oli riigi maavaldus väga suur, ligi 50%). Reduktseeritud mõisatele oli vaja leida mõisnikud, riik tuli vastu, paljudesse mõisatesse said endised omanikud rentnikeks. 1686. Liivimaale uus kindralkuberner Hastfer, kes on jäägitu kuningavõimu toetaja, samas pärit Liivimaalt. Liivimaa aadel tunneb tema vastu viha. 1690. aastal maapäev, püütakse veel maid tagasi saada, saadetakse kaks saadikut Stockholmi. Üks neist Patkul. Tagasi tulles teatab, et reduktsioon on veel lahtine, tuleb luua komisjon, koostada palvekiri. Kuningas võtab palvekirja solvanguna ja laseb kirja koostajad Stockholmi tulla. Peetakse maapäeva kus Hastfer süüdistab neid
Reduktsioon 1660.aastal saab võimule Karl XI. Hilary Karu 28 D 11 EESTI AJALUGU 1680. aastatel toimus reduktsioon - eravalduses olevate mõisamaade tagasivõtmine riigile. Kokku läks riigi käsutusse u 60% maadest. Mõisnikud jäid küll peremeheks oma maade üle, kuid neid loeti nüüdsest Rootsi riigi rentnikeks). + 4/5 Liivimaa, ½ Eestimaa (maad võeti vähem ära, sest Põhja-Eesti läks Liivi sõja ajal Rootsi koosseisu vabatahtlikult) ja 1/3 Saaremaa mõisatest (Taani ajal juba võeti maad ära) + J. R. Patkul vs J. J. Hastfer + 1694 kaotati Liivmaa rüütelkond, maapäevad riigi kontrolli alla, kaks distrikti Hakati pidama vakuraamatuid + Pandi kirja talupoegade täpsed kohustused mõis ees.
rannik; metalli ja põllumaa vajadus kujunes rahvuslik ühtekuuluvustunne: ühised jumalad, ühine keel kreeklasi liitis võitlus Pärsia vastu hellenid = Hellas = Kreeka teised rahvad on barbarid orjameelsedkreeklased on vabad: polis=linnriik Kreeka kiri kujunes foiniikia tähestiku põhjal24 märki Ühiskonna struktuur: peamine tegevusala oli maaviljelus talupojad sattusid sageli võlaorjusse ja muutusid rentnikeks linnades olid ülekaalus käsitöölised maine madalam kui talupojal akropol = kindlus, mägilinn agoraa = koosoleku- ja turuplats Ülemkiht: aristrokraadid suurmaaomanikud nende põlde harisid orjad ja sõltlased ülikud: pöörasid vähe tähelepanu majapidamisele, oluline oli enese arendamine, oma mõtete ja arvamuste avaldamine Kreeka kirjasõna on aristokraatlik kujunesid sõpruskonnad(erakonnad) korraldati sümpoosione = ühine pidusöök
tulenevalt, kuid siiski selliselt, et oma tegevusega ei rikutaks ühiskonnas kehtivaid, üldjuhul õiguslikke ning eetilisi põhimõtteid. Omanikust rentnikuks. Kinnisvara omanikule kuuluva kinnisvara hulka (kinnistute suurusi, hoonete väärtust) on kasutatud etalonina, et iseloomustada selle omaniku kui isiku rikkust ja võimu ühiskonnas. Ühiskonnas on hakanud toimima paljuski hoopis vastupidine trend. Võõrandatakse paljud seni omandis olnud varad, muutudes ise rentnikeks. Säilitada senine kinnisvarakeskkond, s.o. ruumidest lahkumata võõrandatakse omand ning pühendutakse oma põhitegevusele. Kinnisvara võõrandatakse põhitegevuse ärilise mobiilsuse ja tulususe suurendamiseks. Kvaliteetse kinnisvarakeskkonna vahendamine on muutunud suureks ettevõtluse valdkonnaks. Klassikalisteks kinnisvarakeskkonna vahendajateks on kinnisvara arendusfirmad. Kuid üha enam on selles turuosas näha just selliseid suuri
Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel võla katteks võlausaldajale läks. Nii muutusid vaesemad talupojad sageli maa omanikest maa rentnikeks. Mõnel pool oli võlausaldajal õigus võlgnikku võla katteks orjaks müüa. Käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas põlluharimisega kaudselt seotud linnaelanikkond, mis ei moodustanud küll üheski linnriigis rahvastiku enamikku. Ka linnaelanikest olid osa põlluharijaid, kelle maatükid paiknesid linna ümbruses. Kuid suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, so enamasti väikeste töökodade omanikud, kes peamiselt enda ja oma pereliikmete tööga igapäevast elatist hankisid
Ka eestlaste arv kasvas kiiresti ning enne Suurt Nälga (1695-7) elas Eestis u 400 000 inimest. PÕLLUMAJANDUS JA MÕISATE REDUKTSIOON Rootsi riik vajas palju raha, aga kohalike mõisnike maksud olid väikesed. 1680-tel aastatel otsustati läbi viia mõisate REDUKTSIOON e eravalduses olevate mõisamaade tagasivõtmine riigile. Kokku läks riigi käsutusse u 60% maadest (mõisnikud jäid küll peremeheks oma maade üle, kuid neid loeti nüüdsest Rootsi riigi rentnikeks). Talurahva olukord kergenes veidi, sest riik seadis sisse VAKURAAMATUD, kuhu pandi kirja talupoegade täpsed kohustused mõisa ees. Lisaks võis talupoeg mõisniku peale kohtusse kaevata. 17. saj lõpul oli Eestis u 1000 mõisa. Peamiseks tuluallikaks oli viljakasvatus (eriti rukis). Algas põldude puhastamine kividest. Talupojal olid mõisa ees erinevad kohustused: · RAKMETEGU- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl.
Loomulikult tekitas reduktsioon tõsist vastuseisu, seda ennekõike kohaliku aadli hulgas. Karl XI ei lasknud end häirida, pigem suurendas ja kiirendas veelgi. Eestimaa kubermangus nt redutseeriti u pool maavaldusest, Liivimaa kubermangus aga 5/6 kõigist mõisamaadest. Eravaldused kuivasid kiiresti kokku, samuti aadli õigused ja võimu majanduslik baas. Samas mõisad jäid ikkagi aadlike kätte, polnud lihtsalt aadlike omandis – kujunesid riigi rentnikeks (maksid iga aasta riigikassasse rendimakse). See tähendas, et reduktsioon tuli kasuks ka läti talurahvale. Seni mõisniku isiklikus omandis olnud talupojast sai Rootsi riigi alluv. Tunduvalt piirati mõisnike õigusi, mis puudutas talupoegade karistamist, taludest välja ajamist jne – sillakohtud, kus kõik süüasjad läbi vaadati, mitte kohapeal. Maade kaardistamine, kruntimine, hindamine. Otseseks tulemuseks olid vakuraamatud. Pandi konkreetselt kirja iga talu kohustused
talupoegadest sõdurid jäeti kindlaksmääratud korra kohaselt (indelningsverket) küla ülalpidamisele. Kuningas asus taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust ,,vana hea Rootsi aja" mälestuseks eesti rahvatraditsioonis. Võrreldes Rootsis läbiviidud reduktsiooniga kulges mõisate tagasivõtmine Baltikumis märksa leebemas vormis. Senised mõisaomanikud jäid edasi rentnikeks ja seda küllalt soodsatel tingimustel. Oluliselt piirati rüütelkondade omavalitsuslikke õigusi. Reduktsiooni lõppedes oli riigi käes 83% Liivimaa ja 54% Eestimaa maavaldusest. Riigi tähelepanu ja kaitse all muutus kroonutalupoegade olukord märkimisväärselt paremaks. Talupoegade sunnismaisus jäi püsima nii kroonu- kui eramõisates. Suur Põhjasõda 15-aastasena kuningaks tõusnud Karl XII [16971718] seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga
annaabi.ee 
