Knossos. Kreetalased olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. 1600 aastat eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Tähtsamaiks keskuseks kujunes Mükeene. U 1500 a eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 eKr lossid purjustati ja järgnes tsivilisatsiooni allakäik. Tume ajajärk 1100-800 eKr Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanike arvukus vähenes ja Kreeka langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele tasemele. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa ühiskonna arengu märgatavat muutust. Arhailine periood 800-500 eKr Kreekas hakkas elanikkonna arvukus kasvama, kujunesid linnad ning rikas ja suursugust päritolu ülekiht. Tihenesid sidemed välismaailmaga. U 800 eKr võeti kasutusele kiri. 776 aastal eKr hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. ( iga nelja aasta järel ). Kaubanduse
Millised muutused toimusid Kreekas hellenismi ajal? Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Missugused muutused toimusid Kreekas hellenismiperioodi ajal? Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe
Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga
lineaarkiri kreeklaste välja arendatud kiri, hellen kreeklaste nimetus, barbar teised rahvad peale kreeklaste, polis tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet kreeka tähestik, akropol linnriigi keskus, agoraa koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik
Vana-Kreeka 1. Polis, selle kodanikud ja mittekodanikud, polise valitsemisvormid. Polis - Vana Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Valitsemisvormilt võis polis olla: 1) aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte. Nõukogu ja ametnikud valitakse aristokraatide hulgast, keskne roll valitsemises on nõukogul ja riigiametnikel. (nt. Spartas valitses selline kord) 2) demokraatia rahvavõim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemisel on rahvakoosolekul
· Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) · 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) · 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. b. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid esialgu siiski ei toonud see kaasa ühiskonna arengu kiirenemist. Arhailine periood (800-500 a. eKr)
Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine periood (u 800-500 a.e.Kr) Kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad, ning ülemkiht. 776 a.e.Kr hakati pidama Olümpiamänge. Hakkas kujunema linnriiklik korraldus, millest tähtsamad olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadused. Linnriikide suhted olid tihtipeale vaenulikud. Klassikaline periood (u 500-338 a. eKr) · toimusid Kreeka-Pärsia sõjad. · Kreeka hiilgaeg · Peloponnesose sõda · Sparta ülevõim · Makedoonia tõus Hellenismiperiood (u 338-30 a e.Kr) Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis oma väega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes. Tähtsamaiks linnadeks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. Hiljem langesid kõik riigid rooma võimu alla. 3
Kõik kommentaarid