FIE-äritegevusega alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähem formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile. Kohalik omaval...
Kodused ülesanded tähtaeg 23. Märts, kell 11:55AM 1 ÜLESANNE (koosneb viiest väiksemast ülesandest) 1. Lewis Inc. Müüb oma kaupa ainult krediiti ning aastane müük moodustab $2 miljoni. Firma ostjate arvete käibevälde on 42 päeva. Missugune on bilansikirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus? 2. Southeast Jewelers Inc. müüb ainult krediiti. Ostjate arvete käibevälde on 60 päeva ning kirje ,,Ostjate tasumata arved" aastakeskmine suurus on $500 000. Missugune on firma aastane müügikäive? 3. Ettevõtte aastane intressikulu on $20 000, müügikäive $2 miljonit, tulumaksumäär on 40% ning käibe puhasrentaablus on 6%. Missugune on ettevõtte intresside kattekordaja? 4. Põhineb ülesandel 3. Oletame, et käibe puhasrentaablus on vähenenud 3%-ni ning intressikulu on kahekordistunud. Missugune on intresside kattekordaja uus väärtus? 5. Tulekahju hävitas suurema osa Anderson Associates finantsaruannetest. Teie ülesandeks on taastada nii p...
Mis tegurid mõjutavad talitlustsükli pikkust? Ettevõtte talitlustsükkel (operatsioonitsükkel) – päevade arv, mille jooksul toimub varu muutumine debitoorseks vōlgnevuseks ja debitoorse vōlgnevuse muutumine rahaks. Tegurid: kui kiiresti varud muutuvad võlgnevusteks ja kui kiiresti võlgnevused muutuvad rahaks. Talitlustsükkel = varu käibevälde + debitoorse vōlgnevuse käibevälde RENTAABLUSE SUHTARVUD Käiberentaablus näitab müügitulu iga euro tasuvust. puhaskasum käiberentaablus= müügitulu Varade rentaablus näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust EBIT varade rentaablus= keskmine koguvara Omakapitali rentaablus näitab aktsionäride investeerinute tasuvust ja aitab otsustada ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle.
Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust. 6 Varade rentaablus aastatel 2000-2008 Vahemikus 2000-2008 oli varade kasv suhteliselt pidev ja ühtlane, kuigi esines varieerumisi puhaskasumis, mis põhjustasid varade rentaabluse kõikumisi. Seega kasumi suurenedes suureneb varade rentaablus. Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus omakapitali rentaablust (ROE)? Omakapitali ehk ROE rentaabluse näitaja alusel on võimalik hinnata ettevõttesse raha paigutamise otstarbekust. Üldreeglina peab rentaablusnäitaja olema vähemalt 15% kindlustamaks aktsionääridele normaalset dividendide taset tulevikus. Antud ajavahemikus on aga näitajad madalamad. Omakapitali rentaablus aastatel 2000-2008
·võlakirjade emiteerimine; ·vekslite väljastamine; ·laenude võtmine; ·tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk) poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon) majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid inflatsiooni tase 12
•võlakirjade emiteerimine; •vekslite väljastamine; •laenude võtmine; •tagasiostetud omaaktsiate müük. 10. Mis on finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks? Finantsaruandluse analüüsi eesmärgiks on ettevõtte majandustegevuse analüüs ja finantsseisundi hindamine, kusjuures viimase mõiste all vaadeldakse ettevõtte finantstegevuse tulemust kõige üldisemas plaanis, mis hõlmab selle tegevuse lõpptulemust kasumi või kahjumi näol ja sellest sõltuvat rentaabluse taset, käibe- ja põhivaradesse tehtud investeeringute tasuvust ning ettevõtte maksevõime 11. Milliste teguritega peab analüütik ettevõtet analüüsides kindlasti arvestama? Nimetage palun neli (4). ettevõtte suurus riskitase (süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk; tegevusvaldkonna risk, finantsrisk) poliitiline keskkond (seadusandlus, regulatsioon) majanduskeskkond tegevusharu omapära tehnoloogiline areng tuleviku prognoosid
Juurdevool aastal 5 14000 0,621 8694 Juurdevool aastal 6 16000 0,564 9024 PI = 13 635 + 6608 +7510 + 8196 + 8694 + 9024 = 53667 = 1,0733 50000 50000 See tähendab, et investeeritud kroon teenib 1,07 krooni (ehk 0,07 krooni tulu). Kuna kasumiindeks on üle 1,0, tuleks projekt vastu võtta. SISEMINE RENTAABLUS Sisemise rentaabluse (the internal rate of return -IRR) abil püütakse leida vastus küsimusele, millise rentaabluse projekt annab? Arvutuslikel eesmärkidel defineeritakse sisemist rentaablust diskonteerimismäärana, mis võrdsustab projekti tulevaste netorahavoogude nüüdisväärtuse projekti esialgsete kuludega. Matemaatiliselt on sisemine rentaablus määratav IRR väärtusena võrdusest n AFCt IO = t =1 (1 + IRR) t
Positiivne aasta oli 2012, kuna aruandeperioodi tulem jäi positiivseks: 725 707 eurot. 2013. Aastal aga negatiivseks: -865 309. 2013 2012 Kulurentaablus - 80,67% 31,48% Müügirentaablus puudub, kuna tegemist on kutseõppeasutusega ja igasuguse müügitegevuse andmed otseselt puuduvad. Puhaskasumi osatähtsus puudub kuna puudub netokäive ehk müügitulu andmed. Omakapitali rentaabluse kohta andmed puuduvad, kuna omakapitali andmed puuduvad. Täis pask!a paremini ei saa :D
28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale: o riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on: o Kulukeskne, Konkurentsikeskne, Nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjendamise alusel eristatakse: o Otsesed ja kaudsed kulud 31. Ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi iseloomustuvad: o Likviidsussuhtarvud 32. Kasumi genereerimise efektiivsust käibelt ja kapitalilt näitavad: o Rentaabluse suhtarvud Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid Kapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali struktuur Rentaabluse suhtarvud – kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud - iseloomustavad aktsiate väärtust, s
Kohustused omakapital 16 Firma varad põhivara on hooned, seadmed, masinad. Käivevara on materjalide varu, pooleliolev töö, sularaha pangas, deebitorid ja lühialalised investeeringud. 17 Deebet ja kreedit Majandustehing, mis suurendab bilansivõrrandi vasakut poolt on deebit ja tehing, mis suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs Rentaablus – kasumi suge mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid, millisel määra mõjutasid kasumi kujunemist. 19 Kuidas tuleb arvestada võimalikku tulemust kõrge inflatsiooni tingimustes (Kulukontroll) Kulukontrolli puhul peab maksumusplaanija teadma, mis toimub ja mida loodetakse. Kulukontroll on kulude tulemuslikkuse analüüs: mida toovad kaasa muudatusettepanekud või töövõtja tegevus kohustuste täitmisel?
2010. aastal vähenes raha osatähtsus väga palju, nimelt langes see 2009 aasta 64. protsendilt 2010. aasta 10% protsendile. Kohustuste seas pole samuti kolme aasta jooksul märkimisväärseid muutusi. 2010. aastal oli ettevõttel pisut vähem kohustusi kui 2009. ja 2011. aastal. Võlad ja ettemaksed olid samamoodi 2010. aastal väiksemad kui 2009 ja 2011. aastal. 2.2. Suhtarvude analüüs Antud peatükis analüüsivad töö autorid efektiivsuse, likviidsuse, maksevõime, rentaabluse ning omakapitali suhtarve. Saadud suhtarve võrreldakse Eesti statistikaameti haldus-ja abitegevusteharu keskmistega (vt lisa 6). Töö autorid alustavad esmalt efektiivsuse väldete analüüsiga. Esimene välde on varade käibevälde, mis näitab keskmist varade käibimist päevades ning seda leitakse järgnevalt: 360 DAH = (2.1) S , A kus S müügitulu (eurot), A varad (eurot). 2009
summa ning peale tasuvusaja lõppu annab projekt/investeering puhastulu. •praegune puhasväärtus – NPV - on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste summa, millest on maha lahutatud esialgne investeering. NPV mudel võimaldab kõige paremini mõõta projekti efektiivsust. •sisemine tasuvus – IRR - on projekti tegelik kasuminorm ehk projekti sisemine tulumäär ja see näitab, millise rentaabluse projekt tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital. Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg;
(võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6
Kuluefektiivsuse all mõeldakse ühest küljest kulude minimeerimist, teisest küljest aga minimaalsete kuludega maksimaalse tulemuse saavutamist. Juhtimine tähendab ühest küljest erinevaid tegevusi müügitulu suurendamiseks. Teisest küljest aga on selle sisuks otsuste vastuvõtmine ja täideviimine eesmärgiga vähendada kulusid ja suunata nende tekkimist nii, et oleks tagatud kuluefektiivsus. Logistika kuluefektiivne juhtimine nõuab ettevõttelt rentaabluse mõõtmise reeglite kehtestamist. Ettevõtte logistikat optimeerima hakates peaks esmalt välja selgitama kui hästi või halvasti süsteem hetkel toimib. Hiljem, kui tegevustesse on muudatused sisse viidud, saab sama analüüsi meetodi abil teada, kas teostatu on andnud soovitud tulemusi või tuleb teha täiendavaid korrektuure. Kulude juhtimise tulemuslikkus sõltub paljuski analüüsitava info kvaliteedist ja hulgast.
5.eelkultuur ja selle väetamine 6.ilmastik 14. Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks. Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule. h= c + r *c / 100 ehk 0,01 r * c + c h- väärindushind r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c- söötade keskmine omahind kr / kg 15. Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, seda nim söödatasuvuseks.
voogude käivitamist, juhtimist ja jälgimist viisil, millega võetakse arvesse klientide ja tarbijate soovid ning vajadused. Logistika tõhustamiseks tuleb üldjuhul ettevõtte kasumlikkust ja rentaablust suurendada. Teisalt peaks logistika olema korraldatud viisil, et oleks tagatud tulus tegevus kõigile logistikasüsteemi või tarneahelasse kuuluvatele liikmetele. Logistikatöö kõige tähtsam eesmärk ettevõtte seisukohalt on selle kasumlikkuse, rentaabluse ja turuosa, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse suurendamine. Logistikat nähakse ettevõtte piire ületava äritegevusena, kus tähtsal kohal on klientide vajadustest lähtuv teenindamise strateegia. Logistika arendamine on koostöö arendamine nii ettevõtte sees kui ka koos tarnijate ja klientidega. Tarbijate tagasiside aitab kaasa vähemarenenud toimingutele logistilises ahelas. Kuna logistika ülesandeks on tarbijate rahulolu siis tuleb arvesse võtta
hulk kg; sü= kulutatud söötühikute (energia) kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute (energia) hulka ühe kilogrammi toodangu kohta. Söödatootluse ja sööda erikulu näitajad sõltuvad eeskätt söötmistasemest. Produktiivsuse kujunemisele avaldavad mõju ratsioonide koostis, söötade kvaliteet ja toitainete sisaldus. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamiseks on kaks meetodit: - Realiseerimistulemuste alusel: võetakse arvesse nii söötade omahinnad, kui ka täiendavad kulud, mis on seotud sööda väärindamisega. - Väärindushinna alusel- mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust. Tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel
B NÄITAJATE VAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS UUTE ANALÜÜTILISTE NÄITAJATE KONSTRUEERIMINE SUHTARVUDE ANALÜÜS C SUHTARVUDE KASUTAMINE PLANEERIMISEL D RAHAVOOGUDE ARUANDE KOOSTAMINE JA ANALÜÜS SUHTARVUDE ANALÜÜS Mida analüüsitakse ja miks? ANALÜÜSITAKSE ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE JÄRGMISI ASPEKTE: MAKSEVÕIME e LIKVIIDSUSE ANALÜÜS TEGEVUSTULEMUSE ehk ESMASE EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS KAPITALI STRUKTUURI ehk PIKAAJALISE MAKSEVÕIME ANALÜÜS RENTAABLUSE ANALÜÜS AKTSIAKAPITALI ehk TURUVÄÄRTUSE ANALÜÜS Vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüs toob välja muutused tulude ja kulude vahelises seoses, varade struktuuris ja kohustuste struktuuris. Kuna analüüs näitab finantsaruannete struktuuri ja selle muutusi ning muutuste dünaamikat, nimetatakse vertikaalanalüüsi ka struktuurianalüüsiks. Vertikaalanalüüsi puhul arvutatakse absoluutväärtused finantsaruannetes ümber protsentnäitajateks baasnäitaja suhtes, mis
tuludest. Näitaja madal väärtus tähendab riski kreeditoridele ja see võib tuua ettevõttele raskusi täiendavate finantseerimisallikate leidmisel. · 2009. aasta intresside kattekordaja: · 2010. aasta intresside kattekordaja: ICT Support OÜ intresside kattekordajad on 2009. ja 2010. aastal vastavalt 20,45 ja 68,52, mis tähendab seda, et ettevõttel ei olnud mingeid raskusi oma jooksvatest tuludest intresse maksta. 7 ETTEVÕTTE RENTAABLUSE EHK TULUKUSE ANALÜÜS Rentaablus on kapitali tootlikkus, mis kujutab endast ettevõtte võimet saada seotud ressursside/varade abil aja jooksul juurde uusi ressursse/varasid. Rentaabluse ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunemist. 7.1 Müügikäibe ärirentaablus Müügikäibe ärirentaablus näitab äritegevuse tasuvust tervikuna ehk mitu protsenti müügitulust saab ettevõte ärikasumit.
Söödakulude osatähtsus on loomakasvatuse kogukuludes 50 – 70%. Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, st Psü = P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste alusel ja väärindushinna alusel. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Hind (väärindus) = c + rc/100 ,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t). TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Masinate ja tehnoloogiate mõju Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi
ning need käsitlevad üldjuhul alljärgnevaid punkte: * seadmete ja/või tehnoloogia installeerimine või nende taseme tõstmine * vabade töökohtade täitmine ning vastava väljaõppe pakkumine * uute turustuskanalite ja müügiprogrammide avamine põhiklientuuri suurendamise eesmärgil Strateegilised eesmärgid seatakse üheks kuni viieks aastaks ning need kajastavad tavaliselt ettevõtte kaugemaid äritegevuse eesmärke, nagu näiteks: * olulise turuosa haaramine * rentaabluse ja omanike tulu suurendamine * toodete mitmekesistamine ja uue tehnoloogia arendamine 1.7. Eeldatavad tulemused See paragrahv toob välja eeldatavad tulemused, mida juhtkond loodab antud äriplaani teostamisel saavutada. Oma olemuselt on see kokkuvõte põhilistest finantsprognoosides esitatud arvudest, nagu: * tulu, brutokasumi protsendi ja rentaabluse väljavaated * aktiva, passiva ja omakapitali tendentsid * rentaablusnormid jmt. 2.0
VAHETAMA NENDE EELISTE VASTU, MIDA ÜHE TOOTE OMAMINE VÕI KASUTAMINE PAKUVAD VÕI MIDA PAKUB ÜHE TEENUSE VASTUVÕTMINE. Hinna eesmärgid: 1) eksistentsi --> kui firmal on probleemid, siis peab ta opereerima madalate hindadega lootuses, et sellega saavutatakse turu stabiliseerimist. 2) Jooksva kasumi maksimeerimine --> lähtudes nõudluse ja kulude seosest hinnaga, valitakse selline hind, mis annab maksimaalse kasumi või rentaabluse. 3) Turuliidriks pürgimine --> taotletakse oma turuosa suurendamisega kulude vähendamist ja suurimat perspektiivset kasumit. 4) Kvaliteediliidriks pürgimine --> kõrge hind, et katta uurimis-ja arendustöödega seotud kulutusi. 5) Muud eesmärgid --> konkurentide eemaletõrjumine, turu stabiliseerimine. Hind võib olla nii sekundaarne kui primaarne suurus. Sekundaarne on hind juhul, kui ta valitakse vastavalt teistele elementidele
Kasutada forward lepinguid Sõlmida ostuleping koduvaluutas Tehingu valuutarisk tuleb hajutada vastassuunalise tehinguga samas valuutas 7. Pangavahetuse korral läbiviidad muudatused Kanda vahendid uutelt arvetelt vanadele Avada vajalikud arved uued pangas Suruda ettevõttes läbi pangavahetuse otsus Säilitada väimalikult pikaajaliselt vanad arved Teavitada aegsasti kliente pangavahetusest 8. Varade rentaabluse näitaja Koosneb kasumiga seotud näitajatest Koosneb kohustuste käibivuse näitajatest Saadakse kasumimäära ja varade käibivuse korrutamisel Väheneb kui suurendada tegevuskulud Koosneb varade käibivuse näitajatest 9. Käibekapitali arvelt saab kujundada odava rahastamisallika Suurendades ostjatelt laekumata arvete hulka Vähendades laoseisu Pikendadaes tarnijatele tasumise tähtaega Kasutades faktooringut
1 peatükk, milles räägitakse finantsanalüüsi olemusest, vajalikkusest ja milliseid aruandeid kasutatakse 2 peatükk, milles räägitakse suhtarvude arvutamise võimalustest 3 peatükk, milles räägitakse finantaruannete sisust Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1. FINANTSANALÜÜSI TEOREETILISED LÄHTEKOHAD Finantsanalüüsi olemus ja vajalikkus Milliseid finantsaruandeid kasutatakse 2. SUHTARVUDE ARVUTAMISE VÕIMALUSED Tasuvuse ja rentaabluse hindamine Efektiivsuse hindamine Likviidsuse ha maksevõime hindamine Võõrkapitali kasutamise hindamine 3. FINANTSARUANNETE SISU Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne 4 AINETÖÖ AJAKAVA 27. Oktoober 2017- Ainetöö teema deklareerimine 20. Detsember 2017-Ainetöö kava koostatud ja esitatud, konsulteeritud juhendajaga Jaanuar, Veebruar 2017- juhendajale ainetöö esmased konsultatsioonid
................................................................................................................14 5.2Kapitaliseerituskordaja.....................................................................................................15 5.3Soliidsuskordaja ehk omakapitali osatähtsus...................................................................15 5.4Võlasiduvus ehk kohustuste ja omakapitali suhe.............................................................16 6.ETTEVÕTTE RENTAABLUSE ANALÜÜS..............................17 6.1Müügikäibe ärirentaablus.................................................................................................17 6.2Müügikäibe puhasrentaablus............................................................................................18 6.3Varade rentaablus ehk ROA.............................................................................................18 6.4Omakapitali rentaablus ehk ROE..............................
2. Valem us (tabelis) 4. Arvu interpreteerimine 5. Võrdlus Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang Statistikaametiga + hinnang 6. Dünaamika ja dünaamika põhjused on toimunud väike langus 0,55 st 0,47 peale 7. Parandusettepanekud ·Suhtarvud võiks rühmitada järgmiselt: Efektiivsus ehk aktiivsussuhtarvud Likviidsussuhtarvud Maksevõime suhtarvud Rentaabluse suhtarvud Omakapitaliga seotud suhtarvud 0,47 peale
Aasta lõpus tuleb audiitoritel üle vaadata nii vanad kui uued kontod, mis suurendab auditi töömahtu ja ettevõtte jaoks auditi kulu.Uue panga jaoks tuleb sõlmida uued laenulepingud, krediidikasutamise võimalused ja kokku leppida tingimused. Tuleb vormistada uued laenu ja tühistada varem sõlmitud. 2) Investeeringud Kuna investeeringud on tavaliselt suhteliselt suuremahulised ning pikaajalised, võivad nad ettevõttele tekitada finantsprobleeme pika aja jooksul. Varade rentaabluse maksimeerimine Finantsanalüüsi alusel võib FJ saada firma effektiivsusest väga hea ülevaate, võttes aluseks varade rentaabluse hindamise.Kuna rentaabluse näitajat jälgivad ka analüütikud ja investorid, siis on oluline teada, millistest komponentidest varade rentaablus kujuneb, mis omakorda annab aluse, kuidas nende komponentidega manipuleerida ja kuidas nendega seotud muutuseid rakendada firma üldises strateegias.
päevades, mis kulub varudest kauba müügini ehk aega varude ostmise ja müügi vahel. 2009.a realiseeritakse varu 57 päevaga, aastaks 2010 on see 51 päeva ja 2011.aastaks on vähenenud 33-le päevale. Ettevõtte talitustsükkel näitab aega, mis kulub alates varude sisseostmisest kuni raha laekumiseni ostjatelt. 2009.a on selleks 216 päeva, 2010.a aeg oluliselt ei muutu, aga 2011.aastal on märgatav muutus, -30% ehk 146 päeva. 3. Rentaabluse analüüs a) Varade rentaablus- ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsus Varade rentaablus=puhastkasum/varad b) Tulutoovuse üldvõime- s.o ärikasumi suurus vara kohta Tulutoovuse üldvõime=ärikasum/varad c) Käiberentaablus näitab, kui suur osa klientidelt saadud rahast on kasum. Käiberentaablus=puhastkasum/müügikäive d) Omakapitali rentaablus näitab kasumit iga omaniku poolt investeeritud EUR kohta. Omakapitali rentaablus=puhastkasum/omakapital Arvutus: 2009.a.
Puudused: töötajate suhete halvenemine mõjutab ebasoodsalt ühistu tegevust; otsused ei tule nii kiiresti. ! 2. Ettevõtte finantsanalüüsi meetodid, finantssuhtarvud, nende sisu seletus Finantssuhtarvud: Likviidsussuhtarvud: näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud: kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid kapitali struktuuri suhtarvud: ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali strutkuur Rentaabluse suhtarvud: kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud: iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t. kuidas fintatsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid. !! 1008 1. Aktsiaselsi põhikapitali nõue on a) 25 000 eur. ! 2. Diskonteerimine on c) tulevase summa praeguse väärtuse leidmine ! 3. Mikroettevõtte d) 0-10 ! 4. Omahinna kalkuleerimisel mitmele toodele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel järgmised a) ja b) otsesed ja kaudsed ! 5
Oodatavat riskipreemiat Sisemist riskipreemiat 10. Omanike nõutav tulunorm 15%, emissioonikulud 100 000 €, emissioonimaht mln. €. Omakapitali määr ettevõtjal on : 15% Ca 16,67 % 2 11. Ettevõtte finantsanalüüsi kontekstis millistest firma näitajatest võiks kõige rohkem olla huvitatud pank kui kreeditor? Varade kasutamise efektiivsuse näitajatest Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest Finantsanalüüs 12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul: Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline On võimalik alati lükata edasi makstaolevate (hankijatele tasumata) arvete tasumine
Kolme aasta jooksul on varade suhe kasumisse muutunud 3 korda efektiivsemaks. 14 Omakapitali rentaablus (ROE) näitab aktsionäride investeeringute tasuvust. Ehk näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe euro kohta ning võimaldab hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust aktsionäride rikkuse suurendamisel. Ettevõte on kasumlik kui omakapitali rentaablus on suurem kui omanike tulunorm. Üldiselt peetakse omakapitali rentaabluse normaalseks tasemeks 15%. Tabel 4.3. Omakapitali rentaablus (ROE) 2009-2011 (eurot) 2009 2010 2011 Puhaskasum -12575 16646 21538 Omakapital perioodi alguses 117302 103167 128811 Omakapital perioodi lõpus 103167 128811 139460
das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest. Intresside kattekordaja = ärikasu + finantstulu / finantskulu. Näitab, et e/v võime maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. IV Rentaabluse suhtarvud Rentaablus - kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse anal. näitab, millised tegurid mil- lisel määral on mõjutanud e/v teisese majandustulemuse, s.o. kasumi kujunemist. Varade rentaablus (ROA) = puhaskasum + maksud + finantskulu / koguvara Näitab e/v varadesse tehtud investeeringute tasuvust. Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum eelisaktsia dividendid / keskmine omakapital
Meetodit on lihtne arvutada ja mõista. Miinuseks on aga raha ajaväärtuse kontseptsiooni ning peale tasuvusaja saabumist laekuvate rahavoogude mittearvestamine. Investeeringu arvestuslik rentaablus Investeeringu arvesuslik rentaabluskordaja (ARR average accounting return) on protsentides väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult. Arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum/ alginvesteering Arvestusliku rentaabluse reegel on, et projekt tuleb ette võtta, kui selle arvestuslik rentaablus on kõrgem, kui (ettevõtte juhatuse või nõukogu poolt) kindlaksmääratud arvestuslik rentaablus. Meetodi plussiks on lihtsus ning seos kasumiga. Samas seos kasumiga on ka miinuseks, kuna raamatupidamislik kasum ning rahavood on tihti väga erinevad. Samuti ei võeta arvesse raha ajaväärtust. Puhasnüüdisväärtus Puhasnüüdisväärtus (NPV Net Present Value) on investeeringu tuleviku rahavoogude
(mitmete perioodide lõikes) · Vertikaalanalüüs analüüsitakse aruande sisemise struktuuri muutuste dünaamikat 2. Näitajate vaheliste seoste analüüs · Uute analüütilistenäitajate konstrueerimine · Suhtarvude analüüs analüüsitakse ettevõtte majandustegevuse järmisi aspekte: Lühiajalise maksevõime e likviidsuse analüüs; tegevustulemuse e esmase likviidsuse analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest.
täiendavad kulutused. Investeeringud 1. Varade rentaablus finantsjuht saab hea ülevaatefirma efektiivsusest hinnates varade rentaablust. See näitaja huvitab oluliselt ka investoreid ja seetõttu on oluline, millistest komponentidest varade rentaablus koosneb ning kuidas nende komponentidega manipuleerida, et suurendada rentaablust. Oluline on muuta neid näitajaid selliselt, et paraneks firma üldine finantsseis. Varade rentaabluse näitaja koosneb kasumiga seotud näitajatest ja varade käibivusnäitajatest. Näiteks kasumimäära korrutamine varade käibivusega (käibe sagedus) annabki varade rentaabluse. Sageli on firmades traditsioon vähendada tegevuskulusid, mis kindlasti parandab varade rentaablust, seevastu varade käibivust peetakse väheoluliseks või ignoreeritakse üldse. Finantsjuhi ülesanne oleks just nimetatud teise komponendi
a m q a p mõju toodangu maksumusele; teine veerg tööjõu erikulu e jne muutumise mõju tööaja fondile. f q m Näiteks toodangu rentaabluse r indeks I 13 0,9012 näitab, et toodangu rentaabluse langus vähendas q q kasumit 9,88%. Fonditootluse p indeks I 41 1,0571 aga näitab, et fonditootlus keskmiselt on tõusnud. f Püsiva struktuuri indeksid I Eps I E Maatriksi iga element tasemeindeksina näitab vastava intensiivsusteguri muutmise mõju tema enda q keskmisele suurusele
projekti alustamiseks. Vajalik on arvutada toote omahind, tasuvuspunkt ja rentaablus, et juhtkond oskaks planeerida õiget tootmispinna suurust, materjali- ja tööjõukulud. Lõputöö eesmärk on arvutada uue toote omahind ja hinnata selle tasuvust, et planeerida tänavavalguse postide tootmist. Selleks on vajalik täita järgmised ülesanded: anda teoreetiline ülevaade toote kulude liikidest, omahinna arvutamise meetoditest, tasuvuspunkti ja rentaabluse arvutamise põhimõtetest; selgitada välja kulud, mis on vajalikud uue toote omahinna arvutamiseks; valida omahinna arvutamise meetod ja kalkuleerida toote omahind; leida tänavavalgustuse postide tootmise tasuvuspunkt ühikutes ja müügikäibena ning viia läbi tasuvuse analüüs erinevatel tegevusmahtudel; anda hinnang uue toote tasuvusele ja leida optimaalne tegevusmaht. Lõputöö esimeses osas selgitatakse välja kulude olemus, omahinna kujunemine ja
.. 13:Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)- miks vaja? Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. h= C+0,01r *C r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c söötade keskmine omahind kr / kg 14: Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang ühe söötühiku kohta., seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P toodangu hulk kilogrammides Sü kulutatud söötühikute kogus
........................................................................................9 Viidatud allikad.....................................................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Teema aktuaalsus seisneb selles, et kaasaegses äris konkureerivad mitte firmad, kuid nende tarneahelad. Tarneahela optimeerimine muutub põhiteguriks kasumi suurendamiseks ja aktivate rentaabluse tõstmiseks. Tulemusena tarbija saab kauba sel ajal, millal kaup on vajalik madalaima üldkuludega ja varude investeeringuga. ,,Tarnija juhitud laovarud" strateegia muutub populaarsemaks ja effektiivsemaks äritegevuseviisiks koos infotehnoloogia arenguga. VMI juba saanud tunnustust ja seda juba hakati kasutama paljudes harudes. Töö on jagatud kolme peatükki. Esimeses peatükkis kirjeldatakse VMI mõiste ja võimalikud strateegia kasutusnäidised
Kasumi poole pealt brutokasum, netokasum , müügi rentaablus ärikasum puhaskasum jne. Jälgitakse kasumi suhet konkreetse näitaja suhtes. Varade kasumitootus ROA-d kasutatakse suht palju. Varade keskmine maksumus tuleb mingi keskmine kätte saada. Saadud number peaks olema kõrgem kui deposiidi intressimäär. Omakapitali rentaablus kirjeldab seda raha, mis on omanike poolt ettevõttesse sisse pandud. Palju on saadud puhaskasumit omakapitali kohta. ROE Iga ettevõtja otsustab kui suure rentaabluse ta oma sisse pandud kapitali kohta saada tahab. Mingi 8 % on ok üle selle on juba sitaks hea. Rahavoogude analüüs Rahavoogude poole pealt on likviidsus suhtarv, mida suht palju jälgitakse. Rahavood = puhaskasum + amortisatsioon Kui näitaja on > 0,4 on firma igati maksejõuline. Aeg ja raha väärtus. Suht uus teema meie raamatupidamises. Viimasel ajal on sellele palju tähelepanu pööratud. Aastast aastasse läheb järjest enam aktuaalseks.
14. Väetiste kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili). Väärindushind iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (sõi selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule ning juhul, kui söötade hind antud ettevõttes kujuneb kõrgemaks, kui väärindushinna arvutuste aluseks olev suurus, kujuneb kasum toodanguühiku kohta ja ka rentaablus tunduvalt madalamaks. 15. Söötade üldefektiivsusse ja sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söödakulud on peamiseks kulurühmaks loomakasvatuses. Nende osatähtsus
Tavapäraselt jaotatakse finantssuhtarvud kuude põhirühma: 1. lühiajalise maksevõime e. likviidsuse suhtarvud, millega mõõdetakse ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi. 2. varade kasutamise näitajad e. efektiivsuse suhtarvud, mis näitavad kui tõhusalt kasutab ettevõte oma varasid. 3. pikaajalise laenukasutuse e. finantsstimulaatorimõju suhtarvud, näitavad mil määral ettevõte kasutab võõrvahendeid 4. rentaabluse e. tasuvuse näitajad, näitavad kui effektiivselt toodetakse kasumit müügist, varadelt ja omakapitalilt 5. kasvu suhtarvud, väljendavad ettevõtte võimet säilitada oma positsiooni majanduse või tööstusharu kasvu tingimustes 6. turuväärtuse näitajad, näitavad juhtkonna võimekust luua ettevõttele lisa- turuväärtust Ohud suhtarvude kasutamisel. Suhtarvude puhul tuleb uurida ja tähelepanu pöörata: 1
Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises tähenduses finantsanalüüs on ettevõtte rahandusliku olukorra hindamine möödunud, käesoleva ja tulevikus toimuva kohta, teha kindlaks probleemid ja suunata edasi nende lahendamisele ettevõtte toimimise, maksevõime, rentaabluse ja mitmetes muudes küsimustes. Finantsanalüüsi läbiviimine võib jagada kolme põhi etappi: 1 ettevalmistav etapp, kus töödeldakse välja analüüsi eesmärgid, millistele tahetakse vastust saada; 2 näitajate arvutamine ja interpreteerimine; 3 analüüsi tulemuste üldistamine ja ettepanekute väljatöötamine firma edasiseks tegevuseks (tuuakse välja milline seisukord on ja mida tuleks teha).
Võõr- ehk laenukapital = koguvõlg (D) 0 20 000 20 000 mis näitab organisatsiooni Kogukapital = koguvara = Total Assets (A) 100 000 120 000 120 000 olemasolu põhjenduse. Omakapitali rentaablus = ROE = EBT / E 2,0% 2,0% 1,0% Rentaabluse Visiooni võib käsitleda kui Kogukapitali rentaablus = varade rentaablus suhtarvud ehk tulutoomisvõime ROA = EBIT / A 2,0% 2,5% 2,5% nägemust organisatsiooni
........................................................................................................................... 37 8.4 Rentaabluse suhtarvud .................................................................................................................................
Kaudsed kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste toetamiseks, nt kontoriruumide rent, elekter, sideteenused, projekti meeskonna kontoritarbed jmt 69. Firma likviidsed suhtelised näitajad Maksevõime e likviidsuse suhtarvud: lühiajalise võla kattekordaja, likviidsuskordaja; Lühiajalise võla kattekordaja= käibevara/lühiajaline võlgnevus Likviidsuskordaja = (käibevara varu ) /lühiajaline võlgnevus 70. Firma rentaabluse näitaja Kolm põhilist näitajat: · EVA mõõdab tegelikku kasumit, arvesse võetakse omakapitalkulu · ROE omakapitalirentaablus, huvitab peamiselt omanikke. · ROA kogukapitalirentaablus, iseloomustab ettevõtte kasumlikkust tervikuna. http://www.netekspert.com/download/kasum_rentaablus_vaartus.pdf
Puudused: töötajate suhete halvenemine mõjutab ebasoodsalt ühistu tegevust; otsused ei tule nii kiiresti. 2. Ettevõtte finantsanalüüsi meetodid, finantssuhtarvud, nende sisu seletus Finantssuhtarvud: Likviidsussuhtarvud: näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud: kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid kapitali struktuuri suhtarvud: ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja võõrkapitali strutkuur Rentaabluse suhtarvud: kasumi genereerimise efektiivsus käibelt ja kapitalilt Turupõhised suhtarvud: iseloomustavad aktsiate väärtust, s.t. kuidas fintatsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid. 1008 1. Aktsiaselsi põhikapitali nõue on a) 400 000 kr 2. Diskonteerimine on c) tulevase summa praeguse väärtuse leidmine 3. Mikroettevõtte d) 0-10 4. Omahinna kalkuleerimisel mitmele toodele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel järgmised a) ja b) otsesed ja kaudsed 5
Soliiduskordaja näitab omanike panust ettevõttesse ehk mitu % varadest on finatseeritud omakapitaliga. 13. Käiberentaablus. Varade rentaablus. Näitab müügikäivet iga rahaühiku tasuvust. Varade rentaablus näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust. 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionäride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum/omakapitaliga (NI/E) 15. Du-Pont analüüs. Omakapitali rentaabluse analüüs üksikute tegurite lõikes. Näitajaid – tegevuskulukus, varade käibekordaja, omandikordisti. Võtab arvesse müügirentaablust, efektiivsust, kapitalistruktuuri 16. Rahavoogude aruande analüüs (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Rahavooogude aruande analüüs on tõlgendamisel Kui on plussid, siis see tegevus annab raha juurde kontole, kui on miinusega, siis viib rohkem raha välja. Kui CFI on positiivne, siis rohkem müüakse. Kui on ngeatiivne,
Intressikordaja peaks olema vähemalt 3. Kui see on üks, läheb kogu kasum ettevõttel intresside maksmiseks ja kui see on väiksem kui üks, on ettevõte kahjumis. Intressi kattekordaja = ärikasum / intressikulu Kuna meie alustav ettevõte on koostanud oma prognoosid nii, et ei võeta alustamiseks üldse laenu, st. ei kaasata võõrkapitali, ei saa me antud ettevõtte puhul kahte viimast kordajat leida. 3.3. Tasuvuse ehk rentaabluse suhtarvud (profitability ratios) Need suhtarvud annavad ülevaate ettevõtte võimest teenida kasumit müügikäibelt, koguvaralt ja omakapitalilt. Rentaabluse, ehk koondefektiivsuse analüüs näitab, millised tegurid kui palju on aidanud kaasa ettevõtte kasumi tekkimisele. Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse ja teda võib jaotada mitmeti: käiberentaablus, kapitali rentaablus jne. 3.3.1. Käibe puhasrentaablus (Profit Margin) Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus
Selgub kui suu kui suure osa lühiajalised ja pikaajalised kohustused Kapitaliseerituskordaja (Capitalization Ratio) * Näitajat nimetatakse ka: pikaajalise laenu osakaal Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis Intresside kattekordaja Intresside kattekordaja mõõdab ettevõtte võimet maksta ärikasumi arvelt intressikulusid. TASUVUSE ehk RENTAABLUSE SUHTARVUD (PROFITABILITY RATIOS) Rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid millisel määral on mõjutanud ettevõtte kasumi kujunem finantsedukust ning efektiivsust kasumi teenimisel. KESKMINE VARA (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE OMAKAPITAL (perioodi algsaldo + perioodi lõppsaldo) / 2 KESKMINE PÕHIVARA JÄÄKMAKSUMUSES (perioodi algsaldo + periood lõppsaldo) / 2
annaabi.ee 
