MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12b Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.KIRJELDUS............................................................................................................................3 2.TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS........................................................................................4 3.BILANSSI ANALÜÜS............................................................................................................5 3.1.Peamised muudatused.....
jätnud lisades selgitamata mis antud ettevõttes muude äritulude alla võiks minna. 4 2 VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS Kasumiaruande ja bilansi vertikaalanalüüs Vertikaalanalüüsis võrreldakse ühe aasta kirjeid mingi kindla näitajaga samast aastast ehk võrreldakse erinevate kirjete omavahelisi suhtelisi osatähtsusi. Bilansi vertikaalanalüüs on vara analüüs, mis annab ülevaate ettevõtte varade struktuurist. See võimaldab süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Kohustuste osas analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga
Ärikeskuses Estonia puiesteel. Kaupluste nimestikuline töötajate arv on 9 ning töövõtulepinguga on tööl raamatupidaja. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD Finantsanalüüsi eesmärk seisneb erinevate näitajate arvutamises ja nende analüüsimises. Käesoleva töö eesmärk on koostada müügitulu, ostjatelt laekumata arvete ja kapitalis struktuuri analüüs, arvutada ettevõtte maksevõime ja analüüsida varude kasutamise effektiivsust, leida ettevõtte tulukus ja Z- seis ning kõige lõpuks toetudes eelnevatele andmete töötlusele anda ettevõttele hinnang ning ettepanekuid effektiivsemaks majandamiseks. Peamise andmebaasi moodustavad aastaaruande bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne koos lisadega. Aga on kasutatud andmeid ka exceli tabelitest, mis on raamatupidaja poolt koostatud töö lihtsustamiseks.
.......................................................2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. REISIBÜROO ESTRAVEL AS LÜHIÜLEVAADE...............................................5 2. REISIBÜROO ESTRAVEL AS FINANTSANALÜÜS...........................................7 2.1. Horisontaal- ja vertikaalanalüüs.............................................................................7 2.2. Suhtarvude analüüs...............................................................................................10 2.3. Seoste analüüs......................................................................................................19 3. SÜNTEES...................................................................................................................22 3.1. Analüüsi tulemuste üldistused..............................................................................22 3.2
Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”finantstulud ja –kulud”, v.a. need intressikulud, mis on seotud omatarbeks ehitava materiaalse põhivara finantseerimisega. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansikuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise
osakaalu suurenemisega käibevarast. Bilansi vertikaalanalüüsi jaoks arvutatakse bilansi näitajate osakaal protsendina baasnäitajast, milleks on passiva/aktiva kogusumma. Aktiva poolel on baasnäitajaks koguvara, millest arvutatakse teiste aktivakirjetem, osatähtsus koguvarast. See annab hea ülevaate ettevõtte varade struktuurist ja võimaldab avastada probleeme, mis absoluutsummade puhul võiksid jääda märkamatuks. Samuti võimaldab analüüs süveneda ettevõtte likviidsusesse, võrreldes ostjatelt laekumata arvete või varude osatähtsust koguvarast ja võrrelda seda käibevarade osatähtsusega. Passiva poolel võetakse baasnäitajaks kohustuste ja omakapitali kogusumma. Analüüsitakse lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste osatähtsust ning võrreldakse omakapitali osatähtsusega. Kohustuste osakaalu on aastast aastasse kokku vähendatud 28 262 €, tänu millele on kasvanud omakapitali osakaal üle 50%
Analüüsil vaadeldakse kõiki majanduslikke nähtusi vastastikuses seoses ja sõltuvuses. Vaatluse alla võetakse mitmed perioodi andmed. Paralleelselt arvandmetega analüüsitakse kvalitatiivseid nähteid. Kõige sagedamini uuritakse majanduslikke nähtusi. Finantsaruannete analüüsil on kasutusel kolm põhilist meetodit: 1. muutuste võrdlev hindamine absoluutsuurustes (rahas või ühikutes) ja protsentuaalsel kujul 2. üldistatud kujule viidud aruannete analüüs 3. suhtarvuanalüüs Esimese meetodi puhul arvutatakse rahalised ja protsentuaalsed muutused aruannetes ning kõrvutatakse neid kahe või enama aasta vastavate näitajatega. See võimaldab jälgida muutusi aastast aastasse. Sellise horisontaalse analüüsiga on võimalik kindlaks teha, kuidas arvnäitajad on muutunud- soodsas või ebasoodsas suunas. Esimese meetodi alla võib kanda ka trendianalüüsi, mis kujutab endast horisontaalse analüüsi laiendust, kus omavahel võrreldakse
Muud äritulud Kaubad, toore, jne. Muud tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud 4 Tulumaks Puhaskasum Skeem II (esitatakse osakulude meetodil, kulud esitatakse kulu funktsiooni ehk kulu tekkimise koha järgi) Müügitulu Müüdud toodangu kulu Brutokasum Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Ärikasum Intressitulud/-kulud Tulumaks Puhaskasum Ettevõte otsustab ise, kumba kasumiaruande skeemi ta kasutab. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruandes kajastatakse ettevõtte aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Tekkepõhise arvestuse korral kasum ei võrdu rahaga. Näiteks ost ja müük toimub sageli
Kõik kommentaarid