Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"usuline orientatsioon" - 16 õppematerjali

thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk ­ jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni ­ üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" ­ polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes ­ inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos ­ maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...

Õigusteadus
252 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mis on inimõigused

Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...

Õigus
189 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...

42 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Nimetu

Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. ­ Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...

113 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid maailma ajaloo kursusest

Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem ­ pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteooria"

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus ­ peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...

Sissejuhatus kommunikatsiooni...
147 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Religioonipsühholoogia

Halastaja samaariamehe eksperiment. - kiirustamine pärsib abistamiskäitumist (kellel kõige vähem aega, see pööras tähelepanu kõige vähem) - teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist - usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju 19. Abistamisprotsessi ja religiooniseos Gromi (2007) järgi. - abistamine pole hetkeline sündmus vaid protsess, mis läbib teatud etapid - 1) aktiveerimisfaas 2) vastutusevõtmine e motivatsioonifaas 3) kaalutlemine (pingutuse kaalutlemine) 4) tegutsemine - religioosse inimese puhul võivad kõik abistamisprotsessi etapid olla religiooniga seotud, aga ei pruugi (nad teevad asju kas kohusetundest või siis kui näevad...

Psüholoogia
104 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudeg...

Kultuurigeograafia
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Üldine usundilugu uus-usundid

Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krisna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon . Kenneth E. Hagin. Põhjamaadesse tõi Ulf Ekman 1980. Eestis Rein Mets ja Hubert Jakobs 1987. NSVL vastasus. Suure...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Motivatsioon

Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...

Pedagoogika
16 allalaadimist
thumbnail
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad...

Sotsiaalpedagoogika teooria ja...
65 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks.

Kui inimene satub situatsiooni, mis käivitab mälupildi, siis ta taaskogeb kogemust, mida narratiivis kogeti. Usulise kogemise mudel kirjeldab usu rolli inimese elus, selle elemendid on MINA, lõhe, piir, jälk, psüühika ja usuliste kogemuste sisu. 5. Usuline orientatsioon tähendab uskumiste või religioosne-olemise viisi. Usulise orientatsiooni käsitlemise aluseks võib olla ka suhtumine usulistesse tekstidesse. On sisemine e EESMÄRK ja väline e VAHEND ning küsiv e OTSIV orientatsioon. Sisemist usulist orientatsiooni iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis, teised vajadused püütakse viia kooskõlla usuliste veendumuste ja seisukohtadega, usulised seisukohad on sisemiselt sügavalt omaks...

Psühholoogia
28 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

30. Darley ja Batsoni ,,Halastaja samaariamehe" eksperiment. Uurisid abistamisfaktoreid. Teoleegia õpilastel paluti minna üle pargi asuvasse majja ja pidada seal paari minutiline kõne. Maja ukselävel nägid maas lebavat meest, kes köhis ja oigas- 0- ignomine 5- max level abistamine. 1) Kiirustamine 2) Inimese aktuaalsed mõtted ­ mille üle inimene parasjagu mõtleb. 3) Usuline orientatsioon Kõige rohkem mõjutab abistamist kiirustamine. Mõtlemise teemad ei olnud kuidagi seotud abistamisega usuline orientatsioon ei mängi ka abistamises mingit rolli (AGA madal orientatsioon ­ kõrge aitamine; kõrge orientatsioon ­ kuulati abivsajajat ja käituti vastavalt). Abistamiskäitumise protsess: 1. Aktiveerimisfaas, kus märgatakse, et teine inimene vajab abi. Sellega kaasneb arusaamine, et on olemas võimalused hädaolukorra lahendamiseks. Inimene hindab oma...

Psühholoogia
53 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks

Kannatuse põhjuse ja kannatuse üle nalja tegemisel võib olla tervendav mõju. Seega on religiooni poole pöördumine üks võimalikest toimetulekustrateegiatest. 12. Abistamiskäitumine, Halastaja Samaariamehe eksperiment. - kiirustamine pärsib abistamiskäitumist (kellel kõige vähem aega, see pööras tähelepanu kõige vähem) - teema, millele inimesed mõtlesid, ei mõjutanud oluliselt abistamiskäitumist - usuline orientatsioon ei avaldanud abistamiskäitumisele mõju 13. Rituaalne käitumine, usulise rituaali eripära. - Oluline on täheldada, et rituaalne käitumine on inimesele üldiselt omane. See, kuidas me tervitame teisi inimesi, tähistame sünnipäevi, peame pulmi ja matuseid, vastame telefonile ­ kõik see on kitsamas mõttes rituaalne käitumine. Usulised rituaalid on rituaalse käitumise alaliik. See tähendab, et rituaalne käitumine kui niisugune ei ole religioonile ainuomane...

Psühholoogia
45 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide, riituste kompleks, mille...

Psühholoogia
41 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimuste vastused õpiku põhjal

1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. 2)sisemine usuline orientatsioon (olukord, kus inimene leiab põhimotiivi religioonist, nt inimene kelle jaoks on võim esmatähtis, v mugavus, mille nimel sa töötad/pingutad, sisemine religioossus tunnused nt 1)vajan aega usulisteks mõtisklusteks, 2)püüan usku kõigis ettevõtmistes rakendada 3)loen usulist kirjandust 4)tunnen pidevalt jumala olemasolu) iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis....

Religioonipsühholoogia
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun