TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt REKREATIIVNE RAJATIS Rekreatiivsed rajatised looduskeskkonnas Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 PROJEKT Mustjõe maastikusõiduala puhkealaks. 1. Rajatise eesmärk ja kirjeldus: Noored käivad mustjõe maastikusõidualal sõitmas ja aega veetmas. Koht on atraktiivne ja noortele meeldib seal. Kui ala teha puhkealaks, käiks seal rohkem inimesi. Noored saaksid
Hea harjutus grupitöö algfaasis, kus üksteist ei tunta ja kombatakse teisi ja läbi teiste ka iseennast. Kui aeg võimaldab (kui seanss kestab näiteks 2x45 min), võib lasta joonistada pildi oma tunnetest, mida nad skulptuuri tegemise ajal tundsid või millised tunded valdavad neid, kui nad oma skulptuuri vaatavad. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 4 Funktsionaalne tasand, rekreatiivne tasand, psühhoterapeutiline tasand. Näiteid lemmiklooma skupltuuridest. Glasuurimisel on hiljem kasutatud käsitöökursuse õppurite abi. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 5 2.2. Joonistamine ,,Joonistame pildiraamatut". · Kasutatav rühmatööna (rühmas paarisarv liikmeid); kasutatav paaritööna;
saavutamist ja sageli ka enese ületust, millele järgneb hea enesetunne. See on taasloomine, taastamine, värskendamine, jõu- ja vaimutaassünd. Motiiv: Osalemine kontsertidel ja muudel kultuuriüritustel. Lõbutsemine. Uute kogemuste otsimine. Sportlikud harrastused. Rekreatsioon: Eestis: Rekreatsioon kui töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses. Mujal: Rekreatsioon kui aktiivne tegevus sisetingimustes. Rekreatiivne tegevus on vabatahtlik. Ei saa piiritleda. See võib olla ükskõik mis ( golf, tennis, ratsutamine jne.) Aktiivset puhkust veedetakse koos seltskonnaga näiteks klubis! Kokkuvõte: Igal juhul on märksõnadeks põnevus, eneseületamine, uued elamused jne.
kohvik... Aire Ilves 2011 3 Kokanduse kirjeldus Kokandus on peamiselt toidu valmistamine kasutades soojust. Kokata saab ka ilma kuumuseta. Meetodid ja koostisosad varieeruvad üle maailma ja see peegeldab unikaalseid traditsioone. Kokkamise ajal ei ole eriti vaba aega millegi muuga tegeleda pidevalt tuleb ,,asjas sees olla". Aire Ilves 2011 4 On rekreatiivne sest... Kokatakse enamasti vabal ajal, vabatahtlikult, süvenenult ja selle eest ei saada otsest tasu. Kokandus pakub: ü Rõõmu ja head emesetunnet ü Naudingut valmistamise ajal ja hiljem tarbides ü Eraldatust ümbritsevast (kokanduse lainel olek) ü Ühisus saab ju ka mitmekesi (nt.perega) ü Tervislikkust parem ja kvaliteetsem ü Inspiratsiooni endale edaspidiseks Aire Ilves 2011 5
arvukuse vähenemiseni. 3)Ökoloogiline konkurents - tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Tavaliselt on liigisisene konkurents palju intensiivsem kui liikidevaheline konkurents. Mida sarnasemad on erinevate populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents. 11. Jahinduse eesmärgid (vanim rekreatiivne harrastus; tänapäeval ekslusiivne harrastus; reguleerida populatsiooni arvukust, tagada bioloogiline mitmekesisus) ja prioriteedid Eestis – nt. et paremini ära elada, toidulaua rikastamine; harrastus. Põhihuvi on sõralistel (liha, trofee). Väikekiskjate (kährik, rebane, mink) küttimine looduskaitselise iseloomuga. Suurkiskjad eelkõige väga hinnalised trofeeloomad. *eestis jahindusega seotud ulukite arvu reguleerimine; sõralistel põhihuvi 12
siis, kui seal hakati laulma vaimulikke laule. On viiteid sellele, et koobast on sôdade ajal varjupaigana kasutanud inimesed. Koopas voolanud allika on ilmselt matnud enda alla laest varisenud liiv. Vôimalik, et alanenud on ka pôhjavee tase, sest allikas, mis asub 40m koopasuust Halliste ürgoru poole, voolab välja ca 2 m koopa pôhjast madalamalt nivoolt. Tuntuks on koobas saanud A.Kitzbergi jutustuse "Maimu" tegevuspaigana. Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne. Aruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osa paljand. Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millel on seos Eesti kultuurilooga. Kaitse On riikliku looduskaitse all. Kaitse säilitada. Uuritus Koobas oli teada juba möödunud sajandil. Üleskirjutatud muistendites on teda esmakordselt märgitud 1888. aastal. Kuigi olulise ja huvitava loodusobjektina on ta märkimist leidnud juba esoleva sajandi esimesel poolel, on teadaolev kirjeldus tehtud E.Mark-Kuriku ja A.Kleesmenti poolt 1958
"(Bateson) Kooli teed alustades ei pühenda laps enam nii palju aega mängule kui varem, sest põhimõte, et elus jõuab edasi vaid õppides ning uusi teadmisi omandades on selgeks saanud. Hiljem kui õpingud sooritatud ja aeg tööle minna ei tegeleta mängimisega üldse, vähemalt mina pole kohanud ühtegi täiskasvanut, kes mängiks kuskil omaette arenemise eesmärgil. Tööelaliste inimeste jaoks on mäng teistsuguse tähendusega, nende puhul on see rekreatiivne tegevus, millest võib igal ajal loobuda. Täiskasvanud ja vastutavatele inimestele on mäng ülearune, tungiv vajadus selle järele on olemas vaid siis kui ta pakub piisavalt lõbu. Muidugi on täiskasvanuid, kes mängivad ka mudelautode ja nukkudega, kuid tegu on enamjaolt lapsevanematega ning seda tehakse järglase arendamise ja aja koosveetmise eesmärgil. Samas on ühelt poolt lapsed need, kes panevad täisealised mängima ja seda väärtustama
ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. · Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust · Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. 29. Sootüübid ja nende rekreatiivne potentsiaal · Madalsoo,siirdesoo,kõrgsoo e. Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust.
Kobrast kütitakse eelkõige kahjustuste pärast, enamasti kuivendatud metsaaladel. Suurkiskjad on eelkõige väga hinnalised trofeeloomad, mida jahimehed üle maailma Eestisse küttima tulevad. Teisest küljest võivad suurkiskjad olulist kahju tekitada kariloomadele 11.Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale a. Poollooduslikud kooslused, nende rekreatiivne kasutus Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik. Poollooduslikud alad ( puisniidud, luhaniidud, rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. b. Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus- isetoimiv säästlik agroökosüsteem, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse.
proportsiooni saavutas see 80-ndatel. Esialgu leidus seda ainult Roheliselt merikilpkonnalt, kuid tänapäeval leidub seda ka teistel liikidel. Pesitsemist takistavad tegurid on peamiselt seotud inimeste olemasolu ja nende tegevusega randades, eriti öösiti. Sel juhul on kilpkonnad sunnitud vahetama pesitsuspaika mõne vähemsobiliku koha vastu. Munemine võib jääda hiljaks ja võib ka üldse ära jääda. Vahel rannas toimuv rekreatiivne tegevus võib hävitada ka juba olemasolevaid pesi. Salaküttimine kilpkonna munade pärast on tõsine probleem igal pool, kus kilpkonnad pesitsevad. Kilpkonna mune peetakse kanamunadest paremaks küpsetiste valmistamisel, seega on nad väga hinnas. Tehis valgus on eksitav äsja koorunud kilpkonnadele, kes peaksid suubuma merre, kuhu neid suunab ookeanilt peegelduv valgus. Kuid tehisvalgus inimasustusega randades juhib beebi kilpkonnad valele poole
(1 lk 15) Kirjutamine ehk kirjalik tekstiloome tähendab üksikute mõtete või loo esitamist kirjalikul kujul. See nõuab kirjutamise tehnilisi oskusi, nagu tähemärkide kirjutamist paberile, sõnade õigekirja, samuti tekstiloomeoskusi, mis väljenduvad teksti sidususes ja terviklikkuses. Kirjutatu kontroll tähendab oma teksti kriitilist lugemist ja viimistlemist vastavalt eesmärkidele. (1 lk 15) Kirjaoskusel võiks eristada neli liiki: formaalne, funktsionaalne, kreatiivne ja rekreatiivne kirjaoskus. (4 lk 13) Formaalne e. elementaarne kirjaoskus on see, kus inimene tunneb tähti ja numbreid ning suudab lugeda ja kirjutada lihtsat teksti. (4 lk 13) Funktsionaalseks e. toimetuleku kirjaoskuseks nimetatakse seda, kus inimene oskab lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab tal sotsiaalses keskkonnas täisväärtuslikult igapäevaselt toime tulla. (4 lk 13) Rekreatiivne e
Samas tuntakse muret, kuna järves toimuvad kiired kinnikasvamise protsessid. Seda ei pea tingimata seostama vee koostise näitajatega, vaid loomuliku nähtusena. Esiteks on järv üsna madal (keskmine sügavus 1,8 m) ning vooluvesi toob juurde üha settematerjali, mis annab hea võimaluse taimese kinnitumiseks. Vältimaks kinnikasvamist tehakse järvel puhastusi (viimati 1998. aastal). Kui me ei teaks ka põhjusi, miks järv loodi võin väita, et praegu on Kurepalu paisjärvede tähtsus rekreatiivne. 9 LISAD Foto 1. Saar Kurepalu paisjärves Foto 2. Allikast väljuv metalltoru 10 Foto 3. Kurepalu paisjärvede väiksem järv Foto 4. Kurepalu rand 11 KASUTATUD MATERJALID 1. Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla
ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade ja parkide, veekogude olemasolu, jne. • Keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused- õhu, territooriumi ja vee saastatus ja müra jne. • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime. ( kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, erosiooni ohtlikus, maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, maakoha seismilisus) • Territooriumi rekreatiivne väärtus ( loodusmälestiste, loodukaitseala, turismiobjektide, kuurortide ja teiste puhkeasutuste, supelrandade ja taoliste asjade olemasolu. 14)A 15)Organisüsteemid: Karvkate ja nahk, hingamisorganid, seedeorganid, meeleorganid, suur- ja väike vereringe Kehapiirkonnad: eesmine ja tagumine osa (5/9 täku massist langeb esijäsemetele. Kereosa ja jäsemete osa. Jalad algavad randmeliigesest, esijäse algab abaluust (abaluu ->õlaliiges -> õlavars -> küünarliiges -> küünarvars ->
Muudest ussidest väärivad tähelepanu ümarussid sugukonnast kiudussid, kes vastsena parasiteerivad veeputukais. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.6 Kalad Kalad on veeökosüsteemide olulised funktsionaalseks komponendiks ja nende kooslusi peetakse veeökosüsteemide tervise koondnäitajaks. Peipsi kalafauna on liigirikas. Tänapäeval elab Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale latikas, särg ja ahven. Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki. Eesti kalapüügieeskiri ei luba harjust, tõugjat ega säga püüda ühestki veekogust. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele.
100 000) maastikukaart valmis digitaalkaardina TÜ Geograafia Instituudis 1995.-1998. a. vahemikus sisuliselt I. Aroldi ja tehniliselt K. Remmi tehtuna. Oma olemuselt on see sünteeskaart, mille aluseks võeti Eesti baaskaart (1 : 50 000). • Digitaalkaart – kogu info on esitatud arvutis digitaalselt ning seotud geograafiliste koordinaatidega. 17. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on väärtuslik. Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi. Majanduslikud väärtused Mittemajanduslikud Julgeolekuväärtused väärtused Elatisväärtus Sisemine ökoloogiline väärtus Riigikaitseline väärtus
tegeleb looduskaitse; kultuurelemendid tegeleb muinsuskaitse, tervikmaastikud tegeleb maastikukaitse. 51. Kultuurmaastiku kirjeldamise kriteeriumid: kultuurilis-ajalooline väärtus (traditsioonilise ilmega küla või mõisamaastikud); esteetiline väärtus (mitmekesised, vaheldusrikkad, omapärased, lihtsalt ilusad maastikud); looduslik väärtus (raietest puutumata vanad metsad, looduslikud rohumaad); rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus (nt põlismets, või kultuurmaastik, väärtust tõstab lähedal olev meri, järv, vms; kergesti ligipääsetav); identiteediväärtus (alad või objektid mis kohalike elanike jaoks tähtsad või kõrgelt hinnatud). 52. Maastikuhooldus kompleksne looduskaitsevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike
14. Melioratsiooni mõiste ja liigid Melioratsioon ehk maaparandus - teadus- ja majandusharu, mis tegeleb viljelus- ja metsamaa pinnase ja maastiku ning klimaatiliste, hüdroloogiliste ja muude olude parandamisega majanduslikel, keskkonnakaitselistel või muudel eesmärkidel. Liigid: hüdromelioratsioon kultuurtehniline melioratsioon agrotehniline melioratsioon keemiline melioratsioon melioratsioon lisandainetega metsa rekreatiivne melioratsioon väliparandus 15. Jääksoode mõiste ja iseloomustus Jääksoo - soo, kus turbavarud on ammendatud või kaevandamine on lõppenud. Sageli peremeheta, tuleohtlikud ja taastuvad looduslikult väga aeglaselt. Tekkinud peale soo kuivendamist ja turba kaevandamist. Iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. 17. Kuivendusviisid
tehniliselt kui looduslikult. Tööstus- ja kaevandusmaistud Akultuurmaistud ehk vastandiks kultuurmaistudele. Enamasti keskkonnaohtlikud (Põhjavee-, pinna- ja õhureostus. 3. Inimmõju kujunemine Eesti maastikes asustuse ja põllumajanduse näitel. Erinevad ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja muutuv, sõltudes majanduses aset leidvatest sündmustest. Näiteks turism, võib põhjustada
kolhoos Eesti NSVs moodustati Kallemäelt pisut üle kilomeetri Kuressaare pool Sakla külas 1947 aastal. Ulatuslik maaparandus. Eesti maaparandus loodussõbralikum kogu Nõukogude Liidus. Perioodi lõpuks kuivendatud 84% kuivendust vajavast põllumajanduslikust maast. Põllumajanduslike maade kontsentreerumine. Ääremaade tekkimine.Metsasus 47% 22. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilisajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus (selgitus). Majanduslikud väärtused Elatisväärtus, Maastike turuväärtust, Utilitaarökoloogiline väärtus (arvestatakse looduse taluvus ja taastusvõimet.). Mittemajanduslikud väärtused. Maastikusisene ökoloogiline väärtus, Maastiku esteetiline ja rekreatsiooniline väärtus, Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest, Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastiku esteetiline hindamine on tunduvalt hilisem
Meetod: kaugseire. Väärtuslike pool-looduslike koosluste meetrika ja ruumiline konfiguratsioon Taastatud kiviaedade osakaal (%) põllumajandusmaal 2. Maastiku hooldatuse indikaatorid Majandatud väärtuslike maastike osakaal Hooldatatud pool-looduslike koosluste osakaal 3. Maastiku köitvus Taastatud vaadete arv ja osakaal, Talu üldine heakord. 2) Ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega paigad 2. ESTEETILINE VÄÄRTUS 3. LOODUSLIK VÄÄRTUS 4.IDENTITEEDIVÄÄRTUS 5. REKREATIIVNE VÄÄRTUS JA TURISMIPOTENTSIAAL 6. MUUD VÄÄRTUSED
Sotsiaalsed reformed. Meditsiini areng. Hügieen. Naiste ja laste tööaja vähendamine. 20. sajandi I pool. Peale II MS mõlemad tööl. Linna elama. 60-70 jälle äärelinna. Ennem pargid keskklassile või kõrgklassile. Saunad ja pesumajad. Ujumine hügieen. Igamehe õigus pargid, veekogud. Viktoriaanlik eetos. Saadi aru, et repressiivsete seadustega kusagile ei jõua. Haridus pühapäevakoolid. Valgustuse tulekuga õhtukoolid. Rikas keskklass ratsionaalne rekreatiivne liikumine. Tehnoloogia arenguga ületati aja ja ruumi piirangud. Valgustuse sotsiaalne mõju Turvaline liikuda kohad kuhu minna. 20. sajand tarbimisühiskond ja massikultuuri mõjud vaba aja käitumisele.Tarbijaliku vaba aja teke. Sissetuleku kasv vaba aja tööstuse teke. Suur depression Ameerikas. Vähema töötatud tundide eest sai rohkem raha ja seda sai kasutada rohkem oma otstarbeks. Kui raha ja aega vaba aja teenindus ja tööstus.
99 turum ajandus - majandussüsteem, kus tootjad ja toim eregioon - majanduslikult koos toimiv piir tarbijad ostavad ja müüvad kaupu vabalt kok kond, tavaliselt keskuslinn või linnastu (linna- kulepitud hindade alusel. 86 regioon) oma tagamaaga. Toimeregioon on turundus e. marketing - tegevus, mille eesmärk laiem kui linnaregioon, sinna juurde arvestatak on toodete realiseerimine. 15,110 se ka laiem rekreatiivne tagamaa. 56 tuum a- e. aatomienergia - aatomituumade sisemi tolliliit - riikide koostöövorm, kus liikmesmaade ne seoseenergia, mis vabaneb raskete aatomituu vahel kaubandustõkked puuduvad ning liidu- made (uraani, plutooniumi) lõhustumisel või ker väliste riikidega on kaubavahetuses kehtestatud gete tuumade ühinemisel (termotuumareakt- ühtsed reeglid. 36 sioon)
lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle. Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000 ruutkilomeetrini ehk peaaegu pooleni Eesti maismaast. Pärandkoosluste kaitseväärtused: · ajalooline väärtus traditsiooniline eluviis ja maakasutus; · kõrge liigirikkus; · haruldaste ja ohustatud liikide kaitse; · esteetiline väärtus maastike kaitse; · majanduslik aspekt ökoloogiline põllumajandus, ökoturism, rekreatiivne väärtus; · koolituslik ja teaduslik väärtus. Pärandkoosluste kadumise põhjused: 20.saj. algul hoogustus põllunduse ja metsanduse eraldumine, s.t. mõlemaid sooviti intensiivistada, edumeelne oli rajada kultuurrohumaid ning piirata metsades karjatamist. II Maailmasõja aegne tootmise vähenemine ja paljude Saaremaa- ja Läänemaa külade tühjenemine. Pärast sõda algas kollektiviseerimine, mille tagajärel hakati kasutama enam kultuurrohumaid,
varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi). Väljasuremisohus liigid: • Puhkemajanduslik väärtus: Rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. (Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda.) • Psühho-sotsiaalne väärtus: •Võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks (Looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühhosotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimuvad olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses).
· territooriumi esteetiline ja maastikuline väärtus, maaliline loodus, vaheldusrikas reljeef, metsade, parkide, veekogude olemasolu jne · keskkonna seisund, mikroklimaatilised ja sanitaartingimused (õhu, territooriumi ja vee saastatus, müra) · territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused, loodusjõudude võimalik negatiivne toime (kõrge põhjavee seis, soostumine, järsud nõlvad, üleujutuste võimalus) · territooriumi rekreatiivne väärtus (loodusmälestiste, looduskaitsealade, turismiobjektide, kuurortide jt puhkeasutuste, supelrandade olemasolu) Kuna maa on füüsiliselt piiratud, on riik huvitatud, et omaniku valduses olev maa oleks võimalikult efektiivselt kasutatud. Selleks määratakse maaomanikule maa kasutamise 2 sihtotstarve, samuti on kehtestatud maamaks, mis peab stimuleerima omanikku maad paremini kasutama
põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebaharilikul kasvukohal, etalonalad, produktiivsed puistud (plusspuistud), kõrvalsaadused (marjad), olulised elupaigad, esteetiline ja rekreatiivne väärtus, olulisused maastikukaitse vaatekohast, teaduslik katseala, kultuurilooline väärtus 2.Ökosüsteemid: looduslikkus, mitmekesisus, esinduslikkus, haruldaste liikide olemasolu, endeemid, mahukas, piisav leviala, kultuurilooliselt väärtustatud 3.Maastikud: haruldus, kordumatus, esinduslikkus, looduslikkus, esteetilisus, kultuuriloolisus Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemise aeg.
praegusel ajal elanikkonnale metsade ökoloogilist rolli keskkonna tasakaalustajana, sobib toetuda näitele meie rahva aastatuhandete pikkusele paiksele asumisele siinsetel aladel ja kogemustele looduse mõõdukal ja tasakaalukal kasutamisel. Metsade kaitsefunktsioon sotsiaalselt seisukohalt on olnud ajaloo jooksul seotud peamiselt inimeste peitu minekuga metsa sõdade ajal ja inimkonfliktide puhul rahuaegses ühiskonnas. Tänapäevased peamised sotsiaalsed kaitsefunktsioonid on rekreatiivne ja riigikaitseline funktsioon. Metsade tähtsus puhkepaigana muutus oluliseks siis, kui agraarühiskond kujunes ümber industriaalühiskonnaks ning süvenes rahva linnastumine. Esimesed märgid sellest ilmnesid Eesti külaühiskonnas 19. sajandi lõpupoolel. Metsade riigikaitseline tähtsus muutus oluliseks omariikluse tekkega. Varasemas ajaloos leevendas mets sotsiaalseid ja psühholoogilisi pingeid sel teel, et metsa varju pageti inimestevaheliste konfliktide korral
ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: · geneetiliste ressursside säilitamine · liikide kaitse · ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus väljund: · rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud reziimist nii suureneda kui ka väheneda. Psühho-sotsiaalne väärtus looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühho-sotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimunud olemasolu- ja valikuefektid, mis realiseeruvad eelkõige ideaalsel kujul (inimeste teadvuses). Väljund: · võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks.
Mitmekesise maakasutuse ja taimestikuga maastikus (väärtuslikus maastikus) leidub nii kohalikku identiteeti loovaid inimkultuurist pärit elemente kui sobivaid kasvu- ja elupaiku erinevatele taimedele, loomadele ja teistele elusolenditele. 52. Looduse- ja kultuurmaastiku väärtuste kaitsetegevuse kriteeriumid. Selles on lahti seletatud viit tüüpi väärtusi: · kultuurilis-ajalooline väärtus · esteetiline väärtus · looduslik väärtus · rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus · identiteediväärtus Kultuurilis-ajaloolise väärtusega on traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud ehk sisuliselt kohad, kus on tehtud suhteliselt vähe maaparandust, samuti traditsioonilise ilmega kirikukülad ja väikelinnad. Väärtuslikud on veel kohad, kus on tihedalt üksteise kõrval säilinud jälgi erinevatest ajalooperioodidest muinasajast tänapäevani, samuti ajaloosündmuste,
1 Looduskaitseväärtus: metsakooslused 1. haruldaste liikide olemasolu 2. kahaneva alaga jäänukid 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 8. kõrvalsaadused (marjad) 9. olulised elupaigad 10.esteetiline ja rekreatiivne väärtus 11.olulisused maastikukaitse vaatekohast 12.teaduslik katseala 13. kultuurilooline väärtus Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1. looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6.
3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3
tüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine, liikide kaitse, ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda. Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Psühho-sotsiaalne väärtus – looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho-sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühho-sotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimunud olemasolu- ja
3- väike ja 0- looduskaitseväärtusteta. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku. Looduskaitselised väärtused ja nende rakendamine erinevates valdkondades Metsakooslused: 1. haruldaste liikide olemasolu 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. kahaneva alaga jäänukid 9. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. omapärane struktuur 11. olulisused maastikukaitse 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal vaatekohast 6. etalonalad 12. teaduslik katseala 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 13. kultuurilooline väärtus. Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 5. endeemid 2. mitmekesisus 6. mahukas, piisav leviala 3
AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Sissejuhatus Loodusturismi populaarsusega paralleelselt kasvab kaitsealade rekreatiivne kasutamine. Paljud kaitsealused objektid on väikese koormustaluvusega, kuid samas suure külastus- koormusega. Sellest tulenevalt muutub tulevikus külastusseire kavandamine ja rakendamine üha olulisemaks kaitsealade kaitsekorralduse osaks. Projekti vajadus on tingitud kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldusest, et rakendada olulise külastuskoormusega kaitsealadel pöördumatu kahju vältimiseks toetavaid, puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid.
Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine liikide kaitse ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine. Puhkemajanduslik väärtus – väljund: rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine. Kui majandustegevuse piiramisel mingil territooriumil selle utilitaarsed väärtused tavaliselt langevad ja mitteutilitaarsed väärtused jäävad kas samaks või isegi tõusevad, siis rekreatiivne väärtus võib sõltuvalt territooriumi kaitse alla võtmise eesmärkidest ja kehtestatud režiimist nii suureneda kui ka väheneda. Looduskaunite kohtade säilitamine, Unikaalsete loodusobjektide hoidmine Psühho-sotsiaalne väärtus – looduse mitteutilitaarsetest väärtustest on psühho- sotsiaalne üks spetsiifilisemaid. Psühho-sotsiaalses väärtuses on omavahel tihedasti põimunud olemasolu- ja
mitmekesisus 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 3. esinduslikkus 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad Looduskaitseväärtus: maastikud 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 1. haruldus 8. kõrvalsaadused (marjad) 2. Kordumatus 9. olulised elupaigad 3. Esinduslikkus 10. esteetiline ja rekreatiivne väärtus 4. Looduslikkus 11. olulisused maastikukaitse vaatekohast 5. Esteetilisus 12. teaduslik katseala 6. Kultuuriloolisus 13. kultuurilooline väärtus Keskkonnakaitse korraldus -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava -Institutsioonid -Meetmed Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed Ärahoidvadmeetmed:
väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad ebaharilikul kasvukohal; etalonalad; produktiivsed puistud (plusspuistud); kõrvalsaadused (marjad); olulised elupaigad; esteetiline ja rekreatiivne väärtus; olulisused maastikukaitse vaatekohast; teaduslik kaitseala; kultuurilooline väärtus LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU looduskaitse arenguetapid: o eelduste e. sugemete kujunemise aeg o ühiskondlike meetmete süsteemi kujunemine (ühiskondlikud organisatsioonid, seltsid) – teadusliku loodushoiu algus o riiklike meetmete kujunemine (õigusaktid, institutsioonid)
Postindustriaalse asustuse areng: lahtilinnastumine, taaslinnastumine (gentrifikatsioon), eeslinnades toimuvad muutused. Protsessid infoühiskonna eluruumi (linnade) edasises arengus: globaalne jaotumine kiireksja aeglaseks, konkurentsist ajendatud arendustöö. Tertsiariseerumine – äri- ja kultuuriteenused Kesklinnades Elamine hajutub eeslinnadesse – aedlinna kontseptsioon (Howard 1898) vs Le Corbusier La Ville Radieuse (1933). Moodustub linna väli – kaugem rekreatiivne tagamaa (Friedmann ja Miller 1965) – hajalinn. Tööstus kolib linnast välja (liikluse ja maa hinna tõttu) KESKUS-TAGAMAA ja PERIFEERIA LINNASTUMISE STAADIUMID: Linnastumine linn kasvab peamiselt läbi sisserände Eeslinnastumine rahvastiku ja majanduse areng linnakeskusest veidike eemal Vastulinnastumine eeslinna rahvaarv langeb, kasv toimub kaugel linnast. Taaslinnastumine keskuses toimub kvalitatiivne tõus ja majanduse kasv.
3) nõuded metsamaterjali kokkuveoteedele. 4. jagu Metsa kasutamine § 34. Metsa kasutamise viisid Metsa kasutamise viisid on: 1) kaitstavate loodusobjektide hoidmine; 2) maastiku ja selle erimi, mulla ja vee kaitsmine; 3) inimese kaitsmine tootmisobjektidelt ja sõidukitelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest; 4) rekreatiivne kasutamine; 5) kõrvalkasutus, nagu puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim ja dekoratiivtaimede ning nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine; 6) teadus ja õppetöö; 7) puidu saamine; 8) jahindus; 9) riigikaitse. § 35. Metsakasutusõiguse kitsendused (1) Avalikõigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas tohib:
Kardinaalse muudatuse metsakuivendusse tõi 1950.a., kui alustas tööd Tamsalu Masin-Metsakuivendusjaam. Metsi hakati kuivendama ja majandama RPUI "Eesti Maaparandusprojekt" poolt koostatud metsakuivendusprojektide alusel, mis nägid ette veereziimi reguleerimist, metsateede ja hüdrotehniliste rajatiste ehitamist, puistute kuivendusjärgset majandamist ja muud. · Põllumajanduslik melioratsioon · Metsa rekreatiivne melioratsioon · Metsamelioratsioon - hüdromelioratsioon - keemiline melioratsioon - tehniline melioratsioon Metsaparanduse objektid - kasvukohatingimuste parandamist vajavad alad erinevatel muldadel: · soomullad: mds, ss, rb kasvukohatüübid · mineraalmullad - liigniisked mineraalmullad: os, tr, an, tr-an, sn, kr, kr-ms, sj kasvukohatüübid - toitainetevaesed kuivad mullad: sm, kn, ph kasvukohatüübid - kamar-karbonaatmullad: ll, kl, lu kasvukohatüübid
Need näitavad eraldise tüüpide suhteid maastikus. Maastiku konfiguratsiooni iseloomustavad serva, kuju, koonduvuse ja kontrastsuse indeksid. Kultuurmaastikud, looduslikud maastikud, pool-looduslikud maastikud. 185. Maastike väärtused. Majanduslikud ja mittemajanduslikud väärtused Maastike väärtusi: 1. kultuurilis-ajalooline väärtus 2. esteetiline väärtus 3. looduslik väärtus 4. identiteediväärtus 5. rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus Kultuurilis-ajalooline väärtus: 1. traditsioonilisele kultuurmaastikule; 2. ajaloo kontsentraadile; 3. ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega paikadele. Maastiku ilu maastiku mitmekesisus maastiku traditsiooniline ilme maastiku omapära maastiku hooldatus (põllud, rohumaad, hooned jm rajatised)
annaabi.ee 
