1. Erutuvate kudede rakkudel (näiteks: närvirakkudel, lihasrakkudel)....Jätka lauset valides õiged väited. Vali üks või enam: a. On negatiivse laenguga osakesed koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse ja positiivse laenguga osakesed vahetult välispinna lähedusse. ÕIGE b. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind positiivse ja välispind negatiivse laenguga. c. On puhkeolekus rakumembraanid polariseeritud.ÕIGE d. Valitseb raku sisekeskkonnas ja raku väliskeskkonnas elektroneutraalsus, mis tähendab et nii positsitiivseid kui ka negatiivseid laenguid on võrdselt. e. On puhkeolekus rakumembraanide sisepind negatiivse ja välispind positiivse laenguga.ÕIGE 2. Millised väited on õiged? Vali üls või enam: a. Raku rahuolekus lasevad rakumembraani ioonkanalid läbi peamiselt K+ ioone ja organilised anioonid koonduvad see tõttu rakumembraani sisepinna lähedusse püüdes järgn...
kuid ei mõjuta galaktosidaasi (lacZ). lacA (transatsetülaas) knockout mutadid ei mõjuta ei galaktosidaasi (lacZ) ega laktoos permeaasi (lacY). Järeldus: lac operoni geenid aheldunud ja järjestus järgmine: 1. lacZ kodeerib galaktosidaasi 2. lacY kodeerib laktoosi permeaasi 3. lacA kodeerib transatsetülaasi E. coli lac operoni translatsioon metsikul ja mutantsel tüvel 2. Regulatoorsete järjestuste mutatsioonid ja selle mõju ekspressioonile: Jacob ja Monod uurisid, kuidas indutseerib laktoos lac operon valkude moodustamist (laktoos keskkonnas ja laktoos puudub): Eeldasid, et peaks olema operonis kodeerivatest järjestustest üleval pool kaks regulatoorset piirkonda, seepärast kaks erinevat mutanti: 1. Mutatsioonid lac operaator järjestuses (lacO) 1. Mutation lac repressor järjestustes(lacI) Mutatsioonid operaatoris (lacO):
üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4) Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid e regulatoorsed ensüümid ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Molekuli konformatsioon muutub efektori sidumise tulemusel. Bioloogiline roll: omavad võtmepositsiooni ainevahetusreaktsioonide reguleerimisel. Regulatoorne tsenter e allosteeriline tesenter tsenter millega reguleeritakse reaktsiooni kiirust (ensüümi aktiivsust) sidudes ensüümile efektor (modulaator). Allodsteerilise regulatsiooni mudelid: MWC allosteerilised valgud võivad eksisteerida kahes
ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l 3. Ca ioonide kontentratsioon norm 2,3-2,5 mmol/l Homöostaasi säilitamine toimub regulatoorsete süsteemide osavõtul: närvisüsteem ja humoraalne süsteem (reguleerib veres ringlevate ainete vahendusel, hormoonide abil) Hormoone toodavad sisesekretoorsed näärmed hüpofüüs, kõhunääre, sugunäärmed, kõrvalkilpnäärmed. Kui parameetrid muutuvad, teavitatakse keskusi, mis stimuleerivad närvide kaudu elunditebtegevust või sisesekretoorsete näärmete tööd ja hormooniväljutust. Hormoonid mõjuvad konkreetsetele elunditele, nt osm rõhu tõusu korral stimul ajus
Keskkonna piiravad tegurid nii biootilised kui abiootilised. Organismide sõltuvust neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ehksiis individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses ongi looduslik valik. 4. Nimeta kolm loodusliku valiku vormi ja selgita nende erinevusi? o Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. o Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline
Transkriptsiooni käivitamisel osalevad nii NH kui valgud (cis, trans) initsiatsioon-elongatsioon- terminatsioon 2. Kuidas, millest ja kus moodustub tuumake? Tuumakese funktsioon?. 3. Kuidas toimub eukarüoodil transkriptsiooni initsiatsioon? Millised faktorid on vajalikud? Vt eelmist. Eukarüootne transkriptsioon erineb prokarüoosest, et vajab initsiatsioonis cis-aktiveerivate elementide (spetsiifiliste DNA piirkondade) ja transs (aktiveervate faktorite, regulatoorsete valkude) koostoimet. Geeni 5' alas, esimese eksoni ees, asub promootorpiirkond, kus on terve rida regulatoorseid järjestusi. Vajalikud trans faktorid. 4. Kuidas toimub transkriptsiooni initsiatsioon prokarüoodil? Prokarüootidel seostub RNA polümeraas otse DNAle 5. Transkriptsioonil osalevate aktivaatorvalkude jaotus tunnusmotiivide alusel? Transkriptsiooni sünkroniseerimiseks ja võimendamiseks on olemas veel geeniekspressiooni aktivaatorvalgud, mis
mis määrab selle transkribeerimise. Regulatoorsed valgud kontrollivad geenide transkriptsiooni operaatorite vahendusel. Induktsioon ja repressioon on operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid. Induktsioon on geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi (substraadi) kontsentratsiooni tõusule. Repressioon on ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. Transkriptsiooni regulatsioon eukarüootides. Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele. Eukarüootsetes rakkudes domineerib positiivse regulatsiooni mehhanismid, st iga geen vajab transkriptsiooniks aktiveerimist. Eukarüootsed regulatoorsed valgud on suured ning keerulised multimeersed kompleksid. Transkriptsioon ja translatsioon on lahutatud, esimene tuumas, teine tsütoplasmas. Enhanser võimendusjärjestus, regulatoorne DNA järjestus, millele seonduvad regulaatorvalgud, mis mõjutavad
Tekib eluohtlik seisund. Hemolüüs on üldse ohtlik nähtus. Hemolüüsil võib ka teisi põhjuseid olla. c) hüpertooniline lahus – osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasmas. Hüpertoonilise lahuse süstimisel verre hakkab vedelik punalibledets minema välja, vereplasmasse. Punalibled kortsuvad, kõmbuvad kokku. Võidakse kasutada turse kiireks maha võtmiseks. Nt ajuturse korral. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid Regulatsioon toimub regulatoorsete süsteemida kaudu. Nendeks süsteemideks on närvisüsteem ja humoraalne ehk sisesekretoorne süsteem – reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodusavad hormoonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid, aga peale hormoonide veel mõjutavad vere kaudu organismitalitlust mõningad mineraalainete hormoonid. Eriti kaltsiumi ioonid, samuti joodi ioonid, tsingi ioonid, kaaliumi omad. Närvisüsteemi
Tn-C (kaltsiumsiduv SU), Tn-I (inhibeeriv, aktiiniga seostuv SU) ja Tn-T (tropomüosiiniga seostuv SU) Vajab Mg ja ATP-d. Moodustatakse pikk filament ehk F-aktiin. 2 polüpeptiidahelat (2 F-aktiini) moodustavad aktiinifilamendi. 5.2 Müosiin Müosiinmolekuli 6 alfa-hlikaalset polüpeptiidset raskahelat keerduvad ümber üksteise moodustades müosiinimolekuli saba. Müosiinipeakestel on ATPaasne aktiivsus (seovad ja lõhustavad ATP) ning aktiini ja regulatoorsete kergahelate sidumisalad. Hing lubab müosiinipeakestel saba suhtes teatud nurga ulatuses painduda, mis on lihaskontraktsiooniks hädavajalik. ATP roll: · ATP on kontraktsiooni vahetu energiaallikas: tema hüdrolüütilise lõhustumise energiamuut kasutub müosiinipeakeste liikumiseks (keemiline energia konverteerub mehhaaniliseks) · ATP hüdrolüütilise lõhustumise energiamuudu arvel eemaldab Ca-pump sarkoplasmast kaltsiumiioone
ühinevad, moodustades suure 20 m diameetriga üksuse. · Sarnaselt oli odra jahukastme koostoime ajal jälgitud vakuoolistruktuure sisaldava H2O2 sadestust. · Ultrastrukturne analüüs näitas et need vesiikulilaadsed kehad koosnevad laiast valikust rakustruktuuridest mis kaasaarvatud pisikesed rakuseina appositions, para-mural kehad, ja multivesikulaarsed kehad. · See tingimus kajastab erinevate antimikroobsete proteiinide, regulatoorsete polüpeptiidide, rakuseina osade, ja muu kaitseotstarbelise lasti eritransporti . · SNARE homoloogid on seotud vesiikuli- vahendatud vastupanuga triiproostele. · Peale fütoaleksiinide väljatõukamist, kaitseotstarbeliste polüpeptiidide massiivi eksotsütoosi, niinimetatud patogenees sugulasvalkudega, apoplastiline ruum on tavaline vastus mikroobirünnakule mida on uuritud paljudes patosüstemides.
See tekitab kromatiidide kondensatsiooni ja tänu sellele algab „de novo“ DNA metülatsioon metülaaside poolt, mis tunnevad ära uued hetero-kromatiidid ja metüleerimata DNA. Selline omadus on võetud sellest, et nendel on sama laeng ja ioon raadius on väga sarnane. Lisaks sellele on niklil võime mõjutada kogu keha histoonide modifikatsiooni. N- terminali saba histoonide atsetülatsioon on teada tuntud mehhanism mis reguleerib kromatiidide transkriptsiooni olekut, mis on tähtis DNA regulatoorsete valkude jaoks. Nikkel vähendab atsetülatsiooni taset histoonides H2A, H2B, H3 ja H4 ning tõstab H3K9 dimetülatsiooni. Inhibitsiooni toimub kindlates Fe2+ ja alfa-ketoglutaraatides. Madalate histooni atsetüleerimise tasemega rakkudes langeb ka atsetüül-CoA tase, sest nikkel deaktiveerib püruvaadi dehüdrogenaasi kinaasid mis seda toodavad. Seda on tõestatud nikli poolt modifitseeritud rakkude peal, mida on ravitud histoonide deatsetülaasi inhibiitoriga(Trichostatin A.), mis
ensüüm, mis sünteesib RNA ahelale komplementaarse DNA (cDNA) ahela. Valgu sünteesis osalevad mRNA, tRNA ja rRNA. Eukarüootides ja prokarüootides on regulatsioonil põhimõttelisi erinevusi: · Protsessid on ruumiliselt lahutatud - eukarüootidel toimub transkriptsioon tuumas, aga translatsioon tsütplasmas. · Domineerib positiivse regulatsiooni mehhanism, st iga geen vajab transkriptsiooniks aktiveerimist · Regulatsioon toimub regulatoorsete valkude vahendusel. Eukarüootsed regulatoorsed valgud on suured, keerulise ehitusega multimeersed kompleksid · Kromatiin takistab regulatoorsete valkude juurdepääsu eukarüootsetele promootoritele. Induktsioon ja repression on operonide transkriptsiooni kontrollimise meetodid Induktsioon - geenide ekspressiooni intensiivistumine vastuseks mingi metaboliidi kontsentratsiooni tõusule; induktor aine, mis indutseerib ekspressiooni
naaber CT-sse, või mitme erineva CT suurte silmuste interaktsioonil. Mudelid: a) Kompartmentid on juba olemasolevad struktuurid mis sisaldavad molekulaarset masinavärki, mis on pühendunud spetsiifilistele tuumafunktsioonidele. b) Kompartmentid on tekkivad ja kaduvad iseornagiseeruvad üksused – geeni aktivatsiooniga kaasneb vaigistamiskompartmentide likvideerimine, muutused geenipositsioonis ja regulatoorsete kompartmentite iseassambleerumise aktivatsioon. 6 • Transkriptsiooni ‘vabrikud’: paigutus, arv tuumas, tekke ja funktsioneerimise mudel(id). Äsja sünteesitud transkriptid ja aktiivne RNA polümeraas II ei ole üle tuuma jagunenud, vaid on kontsentreeritud kindlates piirkondades mida nimetatakse transkriptsioonivabrikuteks ehk aktivatsiooni kompartmentiteks.
rakustruktuurides, ainevahetusprotsessides, samuti ka molekulaar-, hormonaal- ja närvimehhanismides. Kehalisele treeningule on iseloomulik uue koordinatsioonimehhanismi väljaarenemine. Peale paranenud motoorse koordinatsiooni võib treenitud organismis näha vegetatiivfunktsiooni täiuslikumat regulatsiooni järgmiste ilmingute põhjal: 1. muutus vegetatiivse närvisüsteemi tasakaalus, 2. kohanemisprotsesside kiirenemine ja regulatoorsete mõjude labiliseerumine, 3. täpsem kooskõla tegevuse ja vegetatiivfunktsioonide vahel, 4. suurenenud tundlikkus regulatoorsetele mõjudele. 8 Treeningu mõju kesknärvisüsteemile väljendub vaimse tervise stabiliseerimises või paranemises. Kehalise treeningu mõjul ilmneb närvilisuse kahanemine,
algkiirus läheneb asümptootiliselt Vmax väärtusele. 3. Mehanismid, mis reguleerivad valkude afiinsust, allosteeriline kontroll (1) Allosteerilised üleminekud (allosteeriline kontroll). (2) Fosforüleerimine defosforüleerimine. (3) Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innaktivatsioon). (4) Valkude kompartmentalisatsioon ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised
Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik – kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi . Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Suunav valik – seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises . Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms)
tunnused võivad areneda äärmuseni, tihti välistab ristumise võõra liigi isenditega. Sõltuvalt valiku tingimustest ja populatsiooni genofondist võib looduslik valik avalduda kolmel viisil. Need on loodusliku valiku vormid ehk tüübid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Stabiliseeriv valik kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Populatsiooni kohastumuslike tunnuste kinnistamine. Kohastumusi kahjustavate mutatsioonide kõrvaldamine, tunnuseid stabiliseerivate regulatoorsete geenide toetus. Peamine valikuvorm. Võib kujuneda ka püsiv mitmekesisus, kui säilivad mingi geeni 2 või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Kas kvalitatiivne (teistsugune tunnusevariant) või kvantitatiivne (suurus, kiirus, vastupidavus, taiplikkus jms). Siis kui elutingimuste kindlasuunaline muutumine või populatsiooni asumine uude keskkonda.
heterodimeerses olekus Transkriptsiooni regulaator seostub nõrgemalt kui ta ei ole pidevalt dimeer või heterodimeer Cis-regulatoorsed järjestused – mittekodeerivad, peavad asuma samas kromosoomis, kus geenid, mida nad reguleerivad; sinna seostuvad transkriptsiooni regulatoorid (iga regulaator tunneb ära oma cis-regulatoorse järjestuse);— Iga geeni transkriptsiooni kontrollitakse kindla kogumi cis-regulatoorsete järjestustega trans-regulatoorsed järjestused – asuvad erinevas kromosoomis 50. Transkriptsiooni regulaatorid, kui transkriptsiooni kontrollivad järjestusspetsiifiliselt DNAga seonduvad valgud – aktivaatorid ja repressorid, kaasaktivaatorid ja kaasrepressorid, nende ülesanded (sh kromatiini struktuuri mõjutamine, toimimine transkriptsiooni erinevatel etappidel, näited regulaatorite omavahelise koosmõju kohta)
Pilootprojektid: •tõstavad kasutajate teadlikkust uutest rakendustest; •kiirendavad majanduse arengut; •stimuleerivad uute teenuste kasvu; •aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõtu. Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: •ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); •võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega (ametliku info ja
haigused). Viimased on aga tihedalt seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, retinopaatia, neeruhaiguste, kasvajate jt. probleemidega. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon Vere põhiliseks monosahhariidiks on glükoos. Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Seetõttu võib süsivesikute ainevahetuse regulatsiooni vaadelda vere glükoosisisalduse regulatsiooni seisukohalt. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil. Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega. Insuliin langetab glükoosisisaldut veres sellega, et kergendab glükoosi sissepääsu rakkudesse. Rakkudes muutub glükoos glükoos-6-fosfaadiks, mis rakkudest enam välja ei pääse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi.
and inactive state) Ligandide kooperatiivsed efektid (ühe ligandi seondumine kas inhibeerib või soodustab järgmise seondumist, Hilli koefitsioent) -Fosforüleerimine - defosforüleerimine -Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innakstivatsioon, nt trüpsinogeen ja trüpsiin- seedeensüümid) -Valkude kompartmentalisatsioon- ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteeriliseks nim ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama betaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii otseside ektivaatorid kui ka tagasiisde inhibiitorid. Efektoreid, mis suurendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks aktivaatoriteks, kusjuures neid, mis vähendavad valgu aktiivsust, nimetatakse allosteerilisteks inhibiitoriteks. Termin allosteeria tuleneb kreeka keelest vihjates
morfofüsioloogiliste erinevuste vahel, selline, mida pole teada ühestki teisest loomarühmast. Kuidas seda asjaolu seletada? King ja Wilson (1975) tulid järeldusele, et siin on vaja otsida erilisi geneetilisi mehhanisme, mis seletaksid hominoidide organismilist evolutsiooni üldse ja inimese erakordset anageneetilist evolutsiooni eriti. Nad püstitasid hüpoteesi, mille kohaselt hominoidide evolutsioonis on toimunud geneetilis-regulatoorsete mehhanismide kiirenenud muutumine; see võiks olla seotud kromosoomide struktuursete ümberkorraldustega ja regulaatorgeenide mutatsioonidega. Ent kromosoomikomplektide (ja nende mikrotunnuste) võrdlemisel on samuti leitud suhteliselt väikesi erinevusi hominoidide vahel, üldiselt samasuguseid, kui muude loomade perekonna-liikide vahel; peale selle, kromosoomse evolutsiooni kiirused näivad olevat ühesugused kõigil hominoididel; ehk ainult gibonlaste
vormi vahelist konversiooni, ni konverterensüümideks (ntks proteiinkineaas ja proteiinfosfataas). Joonis loeng9/slaid7! 3. Sümogeenid e proensüümid on valkude inaktiivsed prekursorid, mille proteolüütilise lõikamise tulemusel saadakse aktiivne valk. Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kui erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena.
kromosoomiga. Ühekromatiidiline e. G1 kromosoom on rakutsükli G1 või G0 faasis olev kromosoom, milles üks DNA kaksikahel ulatub pidevana ühest kromosoomi otsast teise. Kahekromatiidiline e. G2 kromosoom on rakutsükli S faasi läbinud kromosoom, milles on 2 lineaarset DNA molekuli. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks mitoosi pro- ja metafaasi kromosoomid. Iga kromosoom koosneb seega ühest või kahest lineaarsest DNA molekulist, mis on seostunud struktuursete ja regulatoorsete valkudega. Interfaasi tuumas on valgusmikroskoobis näha vaid kromatiini kogumikud, elektronmikroskoobi lahutuse tasemel võib saada aga kinnituse, et kromosoomid on omaette struktuurina olemas raku tuumas kogu rakutsükli vältel. Kromosoomid kinnituvad tuuma sisemembraanile tuuma lamiinide vahendusel. Mitoosi ja meioosi kromosoomid on tugevasti kokkupakitud struktuurid ja valgusmikroskoobis analüüsitavad. Niisiis, võrreldes prokarüoodiga on eukarüoodi
Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks energiaallikaks. ◦ Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides. ◦ Häired süsivesikute metabolismis (ensüümide häired, regulatsioonihäired, biomolekulide defektid,) avalduvad mitmesuguste haigustena. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon ◦ Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil. Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult. Humoraalne regulatsioon toimub hormoonidega. ◦ INSULIIN langetab glükoosisisaldut veres sellega, et kergendab glükoosi sissepääsu rakkudesse. Insuliin stimuleerib ka glükogeeni ja rasva sünteesi. ◦ ADRENALIIN on hüperglükeemilise efektiga (katalüüsib glkükogenolüüsi maksas). ◦ Veresuhkru sisaldust tõstab ka GLÜKAGOON
erinevusega. (või siis eukarüootne mRNA sisaldab introneid ja vajab transkriptsioonijärgset töötlemist, kui prokarüootne on kohe küps ja temalt alustatakse instantselt valgusünteesi). 6. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni. Prokarüootides on 1 RNA polümeraas. Polümeraasi tuuma moodustavad 2 subühikut (seonduvad regulatoorsete faktoritega), (omab polümeraasi aktiivsust) ja ' (seondub mittespetsiifiliselt DNAga) ja (taastab denatureerunud RNA polymeraasi tema funktsionaalsesse vormi, on täheldatud kaitsvat funktsiooni alaühiku suhtes) subühik. Ning sigma faktor. Ülesandeks on katalüüsida mRNA ja ncRNA sünteesi. Eukarüootides on mitmeid RNA polümeraase, igaühte saab iseloomustada tema poolt sünteesitud RNA produktiga. RNA polümeraas I sünteesib pre-rRNA'd
Terminaator järjestus. Kõrvuti asetsevad kodeerivad järjestused transkribeeritakse üheskoos, moodustub polügeenne mRNA. Induktor keemiline aine (võib tulla ka keskkonnast), mis initseerib tarnskriptsiooni. Induktsioon geeniprodukti süntees vastusena induktorile. Geeni ekspressiooni regulatsioon eukarüootidel Erinevus pro ja eukarüootide vahel: Ekspressiooni prokarüootidel kontrollitakse operoni tasemel, nende regulatoorsete elementide poolt, mis asuvad struktuursete geenide ees. Eukarüootidel reguleeritakse igat geeni eraldi, regulatoorsed osad geenide ees aga ei ole operoni süsteemi kui sellist. Eukarüoodi ekspressiooni regulatsioon on kompleksem, tal on tuum ja transkriptsioon ja translatsioon eri aegadel ja kohtades Eukarüootide ekspressiooni saab jagada kaheks: Lühiaegne geenid lülitatakse sisse välja kiiresti, olenevalt keskkonnast ja raku vajadustest. Pikaaegne evolutsioonis kinnitunud,
promootori. Aktivaatorite osatähtsus 54-RNA polümeraasi regulatsioonis. Aktivaator aktiveerib transkriptsiooni 54-sõltuvalt promootorilt. Kahekomponentsed transkriptsiooni regulatsiooni süsteemid. Induktsioon geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule ja repressioon geenide ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. 2. Mis on sigma faktori funktsioon? Tunneb ära DNA promootorjärjestused, on vajalik regulatoorsete valkude sidumiseks ja RNA polümeraasi aktivatsiooniks. Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Dissotsieerub RNA polümeraasilt. 3. Eukarüootne geeni regulatsioon. Eukarüootse geeni struktuur. Sisaldab introneid ja eksoneid ning enhancer'eid ja funktsionaalselt olulisi mittekodeerivaid alasid, mis määravad ära 3' lõikamise ja polüadenülatsiooni toimumise koha. RNA polümeraasid I sünteesib ainult
RNA) sünteesiks. pärilikkuse elementaarüksuse, DNA lõik, mis määrab ära RNA molekuli sünteesi: määrab ühe valgu järjestuse. Struktuurgeenid- info RNA ehituse kohta (mRNA, tRNA, rRNA) Regulaatorgeenid- kontrollivad struktuurgeenide aktiivsust ja avaldumist Kromosoom- pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kormosoomid paiknevad rakutuumas ja koosnevad DNAst. DNA on seotud struktuursete valkudega(histoonid) ja regulatoorsete valkudega(transkriptsioonifaktorid, replikatsioonivalgud). Sisaldab 3 funktsionaalset elementi: replikatsiooni origin-punktid, tsentromeer, telomeersed järjestused. Telomeerid- takistavad kromosoomide otste kleepumist, abistavad DNA molekulide otste replikatsioonis, kaitsevad DNA molekulid otsi ensümaatilise lagundamise eest. Somaatilistes rakkudes 500-3000 tandeemset kordust. Sugurakkudes pikendavad telomeraasid telomeere.
kromosoomis,kus asuvad geenid mida nad reguleerivad. Cis- regulatoorsetele järjestustele seostuvad trankriptsiooni regulaatorid, iga regulaator tunneb ära oma järjestuse. Dimeeridena seostub regulaator tugevamalt kui monomeeridena. Nukleosoomide reguleeriv roll transkriptsiooni regulaatorite seostumises DNA-le. Transkriptsiooni regulaator seondub halvemini kui cis regulatoorne järjestus on nuklesoomi keskel ja paremini kui n.ö hingab. Regulatoorsete geenide ja operoni paiknemine ning struktuur bakteri kromosoomis. Operon- grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Mikroobide transkriptsiooni käivitab ainult üks promootor. Operaator- (cis regulatoorne järjestus)- operoni osa, mis kontrollib õhe vi mitme struktuurgeeni avaldumist, olles seandumiskohaks ühele või mitmele regulaatorvalgule. Struktuurgeenid- geenid, mis määravad polüpeptiidide sünteesi või mittetranslaaeriva RNA sünteesi.
timuleerib veresooni laiendavate agentide tootmist macula densa rakkudes – NO ja prostaglandiin E 2 (PGE2). Lisaks, endoteel ise osaleb neeru veresoonte toonuse reguleerimises – toodab potensiaalseid ahendajaid ja laiendajaid. Endoteeli ahendajad: endoteliin, tromboksaan A 2 ja angiotensiin II. Endoteeli laiendajad: NO, prostatsükliin (prostaglandiin I 2) ja PGE2. Neerusisene regulatsioon – veresoonte toonuse ja glomerulaarse filtatsiooni – põhineb kompleksetel interaktsioonidel eri regulatoorsete mehhanismide vahel. Nt. angiotensiin II saab stimuleerida endoteliini vabastamist, endoteliin saab stimuleerida vasolaiendajate vabastamist – NO ja PGE 2. NO moduleerib neeru COX-2 ekspressiooni ja PGE2 tootmist. Keerulisemaks teeb see asjaolu, et esinevad vastandlikud toimed ühel faktoril, mis seondub retseptori ühe kindla subtüübiga. Nt angiotensiin II inhibeerib ja stimuleerib MD COX-2 ekspressiooni ja PGE2 tootmist sõltuvalt sellest, milline angiotensiini retseptori subtüüp
kromosoomiga. Ühekromatiidiline e. G1 kromosoom on rakutsükli G1 või G0 faasis olev kromosoom, milles üks DNA kaksikahel ulatub pidevana ühest kromosoomi otsast teise. Kahekromatiidiline e. G2 kromosoom on rakutsükli S faasi läbinud kromosoom, milles on 2 lineaarset DNA molekuli. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks mitoosi pro- ja metafaasi kromosoomid. Iga kromosoom koosneb seega ühest või kahest lineaarsest DNA molekulist, mis on seostunud struktuursete ja regulatoorsete valkudega. Interfaasi tuumas on valgusmikroskoobis näha vaid kromatiini kogumikud, elektronmikroskoobi lahutuse tasemel võib saada aga kinnituse, et kromosoomid on omaette struktuurina olemas raku tuumas kogu rakutsükli vältel. Kromosoomid kinnituvad tuuma sisemembraanile tuuma lamiinide vahendusel. Mitoosi ja meioosi kromosoomid on tugevasti kokkupakitud struktuurid ja valgusmikroskoobis analüüsitavad. Niisiis, võrreldes prokarüoodiga on eukarüoodi
· produkti kontsentratsiooni kaudu kiirus väheneb produkti akumuleerumisel · ensüümide kovalentse modifitseerimise teel · allosteeriliste efektorite abil · sümogeenide, isosüümide, modulaatorvalkude abil Valkude fosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuses Katalüütiliselt aktiivne on ENSÜÜM-OH vorm, katalüütililselt inaktiivne on ENSÜÜM-PO4 vorm Allosteerilised ensüümid ... on ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide pöörduva, mittekovalentse sidaise kaudu. Regulatoorsed molekulid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii aktivaatorid kui ka inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad allosteerilist tsentrid, mida on vaja regulatoorse molekulide sidumiseks. Müoglobiin ja hemoglobiin Müoglobiin on monomeerne valk, hemoglobiin on tetrameerne valk. Kui müoglobiinile on hapnik juba seotud, siis ta rohkem siduda ei saa
Kui efektor seostub, siis ensüümi konformatsioon muutub => aktiivtsenter muutub => S sidumine ja katalüüs on oluliselt efektiivsem. 19. Isoensüümid e. isosüümid Isoensüümid on geneetiliselt sõltumatud ensüümivalgud, mis katalüüsivad sama reaktsiooni sama substraadiga; on ensüümid, mida kodeerivad erinevad geenid, kuid mis katalüüsivad samu reaktsioone. Tavaliselt erinevad isoensüümid üksteisest nii kineetiliste näitajate, kui regulatoorsete omaduste poolest. 20. Sahhariidid: üldiseloomustus, loomorganismi mono- ja disahhariidid Süsivesikud ehk sahhariidid on polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid ning on organismile põhiliseks metaboolse energia allikaks. Moodustavad kuni 80% taimede ja 2% loomade kuivainest. Nimetus karbohüdraat e süsivesik - vesinik: hapnik 2:1 lihtsamates sahhariidide molekulides. Loomorganismides leidub glükoosi, galaktoosi, fruktoosi, riboosi, desoksüriboosi ja glükogeeni.
Pilootprojektid: · tõstavad kasutajate teadlikkust uutest rakendustest; · kiirendavad majanduse arengut; · stimuleerivad uute teenuste kasvu; · aitavad forsseerida T&T tulemuste kasutuselevõtu. Lisaks sellele, et pilootprojektid kujutavad endast kasulikku ettevõtmist katsetaja jaoks, saab nende teostamisest kasu ka ühiskond tervikuna. Tehnoloogiat on võimalik testida ja täiendada reaalses elukeskkonnas. Võimalikuks saab õiguslike ja regulatoorsete probleemide lahendamine, aga samas kõrvaldatakse ka sotsiaalsed ja poliitilised uue tehnoloogia kasutuselevõttu takistavad tegurid. Euroopa Nõukogu soovitab liikmesriikidel infoühiskonna arendamisel lähtuda viiest põhimõttest: 1. ligipääsu tagamine (avalike internetipunktide ja kommunikatsioonivõrkude ehitamine); 2. võrgusisu ja elektrooniliste teenuste arendamine paralleelselt traditsioonilistega
Prostaglandiinid silelihaste kontraktsioon, kehatemp regulatsioon, ärkveloleku-une tsükkel, põletikulised protsessid, palavik, cAMP süntees, vererõhu regulatsioon. Prostaglandiinid on lokaalsed signaalmolekulid ja toimivad tavaliselt kudedes produtseeritud auto- ja/või parakriinsete signaalmolekulidena. 42. Valkude ainevahetus: üldiseloomustus, valkude tähtsus toitumisel. Organimis lämmastikubilanss. Funktsionaalsete mehhanismide ja regulatoorsete süsteemide materjaalseks aluseks on struktuursed valgud, ensüümid ja spetsiifilised kompleksühendid (müosiin, hemoglobiin, tsütokroomid), lipoproteiidid ja nukleiinhapped. Valkude koostisesse kuuluvad aminohapped võivad olla süsivesikute ja lipiidide sünteesi lähteaineteks, neist moodustub bioaktiivseid metaboliite (kilpnäärme hormoone, kreatiini) ning neist sünteesitakse nukleotiidide ja fosfolipiidide lämmastikalused. Loomorganismis toimub pidevalt kudede ehitusaine
suhtes kahjutute võõrsubstantside (näit kommensaalsed toidubakterid, toiduantigeenid) suhtes. Tsentraalne tolerantsus – arenevate (ebaküpsete) lümfotsüütide positiivne ja negatiivne selektsioon primaarsetes lümfoidorganites: a)T-rakud tüümuse; b)B-rakud luuüdis Perifeerne tolerantsus: immunoloogiline ignorantsus, autoreaktiivsete lümfotsüütide anergia või deletsioon sekundaarsetes lümfoidorganites, regulatoorsete T-rakkude poolt vahendatud supressioon. Autoimmuunsus – immuunreaktsioonide esinemine organismi enese antigeenide (autoantigeenide) vastu. Selle tekkes on oluliseim tolerantsus mehhanismide häirumine. Lisa nt tüümuses tekkiva tolerantsuse ja B-rakkude tolerantsuse teket. 2. Immuunreaktsioonides osalevate rakkude tsirkulatsiooni tagavad mehhanismid. Vere- ja lümfiringe tagab selle, et immuunrakud saavad organismis tsirkuleeruda. Lisaks on olulised
Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kuid erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilised ensüümid - mõiste, bioloogiline roll. Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilisteks nimetatakse ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad regulatoorset e. allosteerilist tsentrit efektori (modulaatori) sidumiseks. Need on oligomeersed valgud (NB! Kvaternaarne struktuur), toimivad rakumetabolismis regulaatoritena regulatoorsed ensüümid.
kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna säilitamisel on keha regulatoorsete mehhanismide olemasolu. Ta võttis kasutusele termini homoöstaas, et kirjeldada sisekeskkonna stabiilsuse säilitamist. Regulatsiooni Põhimõte: mingit parameetrit on võimalik hoida samal tasemel vaid siis, kui parameetri suurenemist ja vähenemist tingivad mõjud on tasakaalus. Regulatsioon peab toimuma kogu organismi ulatuses, sest hulkrakses organismis võivad olla parameetrit suurendavad ja vähendavad tegurid ruumiliselt üksteisest eraldunud.
?? b) on reeglina monomeerne ensüüm c) on reeglina multimeerne ensüüm d) sisaldab aktiivtsentrist eraldi seisvat efektormolekulide seostumiskohta e) on alati glükosüleeritud Allosteerilised ensüümid on eranditult multimeersed valgud, s.t. nad koosnevad rohkem kui ühest subühikust ja sisaldavad seega ka rohkem kui ühte aktiivtsentrit (iga subühik sisaldab ühe aktiivtsentri). Allosteerilistele valkudele on omane substraatide (homoallosteeria) ja regulatoorsete efektormolekulide (heteroallosteeria) kooperatiivne seostumine valguga. lisaks joonis 14,4 93. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati kooperatiivselt. Regulatsiooni konspektis joonisel 14.2 lk.11 on see joonis olemas. 94. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale: 050100150200250300350020406080100120[S] (mM)V (nM/min) a) efektori puudumisel
rõhk on 7,3 atm, pH on 7,37-7,43 ja temperatuur 37C. Walter Cannon – temalt pärineb tänane homöostaasi mõiste. Homöostaasi komponendid: O2 ja CO2 kontsentratsioon Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon Sisekeskkonna pH Soolade and teiste elektrolüütide kontsentratsioon Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Organismi regulatoorsete mehhanismide jaotused: Ajaline dimensioon: kiired ja aeglased Ruumiline dimensioon: kohalikud (lokaalsed) ja üldise(ma)d Vahendiline dimensioon: humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid Tagasiside süsteemid: 1 Positiivne tagasiside o Avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse,
paindlikum kontroll? Eukarüootides on kõik geenid on üksikuina kontrollitavad, puuduvad mitme geeni ekspressiooni kontrollivad operonid. Üht geeni reguleerivaid valke võib olla mõnisada (võivad toimida nii transkriptsiooni alguspunkti lähedal kui ka kaugemal asuvate DNA regulaatorpiirkondade kaudu). Oluline on mediaatori – suure valgukompleksi - osalus transkriptsiooni algatamises. See toimib vaheühendina RNA polümeraasi ja erinevate regulatoorsete valkude vahel. Nimeta histoonide kovalentseid modifikatsioone. Milline neist põhjustab DNA ja histoonide vaheliste elektrostaatiliste jõudude nõrgenemise? Histoonide N-otste a-hapete modifikatsioone erinevate funktsionaalsete rühmadega võiks teada nelja: Atsetüleerimine Metüleerimine Fosforüleerimine Ubikvitineerimine (väike 8 kDa valk ubikvitiin, rohkem tuntud tsütoplasmas valkude lagundamisele suunava signaalina).
Barri kehake kinnitub tuumamembraani sisepinnale. Naise sugurakkude moodustumisel aktiveeritakse mõlemad X kromosoomid X kromosoomi inaktivatsioon algab X-inaktivatsiooni keskusest XIC. Lisaks XIST RNA-le, mis on vajalik inaktivatsiooniks, avaldub inaktiveeritud X kromosoomis >15% geenidest. Lisaks avaldub selles kromosoomis veel 10% X-liitelisi geene ja seda erinevatel naistel erineval määral – suurendab fenotüübilist varieeruvust Regulatoorsete RNA-de roll X kromosoomi inaktivatsioonil Xist RNA inaktiveerib X kromosoomi Tsix, mis on komplementaarne Xist RNA-ga, paardub sellega ja surub maha Xist RNA ekspressiooni 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid. 15 Enamus uuringuid teostatakse mitoosi metafaasi kromosoomidega. Rakkude töötlemine kromosoomide analüüsiks Kromosoomide nähtavale toomiseks kasutatakse
Kuumutaja on efektor. 5 0 Nõutav väärtus e set point e SEADEPUNKT võib olla konstantse või muutuva väärtusega.Näiteks palaviku puhul on temperatuuri nõutav väärtus kõrgem kui normaalselt. pH ja osmootne rõhk on üsna püsivate nõutavate väärtustega. Vt eespool regulatoorsete mehhanismide jaotus. On kaks süsteemide klassi: Avatud süsteem e lihtne süsteem– väljund ei mõjuta otseselt süsteemi ennast või sisendit sisend→süsteem→väljund Tagasisidesüsteem sisend→süsteem→väljund on positiivse ja negatiivse tagasisidega süsteemid. Negatiivne tagasiside on homöostaatiline.Sellega hoitakse parameetrit üsna stabiilsel tasemel. Vastus eemaldab signaali või vastandub signaalile. Nt kui glükoosi tase
paindlikum kontroll? Eukarüootides on kõik geenid üksikuna kontrollitavad, puuduvad mitme geeni ekspressiooni kontrollivad operonid. Üht geeni reguleerivaid valke võib olla mõnisada (võivad toimida nii transkriptsiooni alguspunkti lähedal kui ka kaugemal asuvate DNA regulaatorpiirkondade kaudu). Oluline on mediaatori suure valgukompleksi - osalus transkriptsiooni algatamises. See toimib vaheühendina RNA polümeraasi ja erinevate regulatoorsete valkude vahel. 48. Nimeta histoonide kovalentseid modifikatsioone. Milline neist põhjustab DNA ja histoonide vaheliste elektrostaatiliste jõudude nõrgenemise? Histoonide N-otste a-hapete modifikatsioone erinevate funktsionaalsete rühmadega võiks teada nelja: · Atsetüleerimine · Metüleerimine · Fosforüleerimine · Ubikvitineerimine (väike 8 kDa valk ubikvitiin, rohkem tuntud tsütoplasmas valkude lagundamisele suunava signaalina).
?? b) on reeglina monomeerne ensüüm c) on reeglina multimeerne ensüüm d) sisaldab aktiivtsentrist eraldi seisvat efektormolekulide seostumiskohta e) on alati glükosüleeritud Allosteerilised ensüümid on eranditult multimeersed valgud, s.t. nad koosnevad rohkem kui ühest subühikust ja sisaldavad seega ka rohkem kui ühte aktiivtsentrit (iga subühik sisaldab ühe aktiivtsentri). Allosteerilistele valkudele on omane substraatide (homoallosteeria) ja regulatoorsete efektormolekulide (heteroallosteeria) kooperatiivne seostumine valguga. lisaks joonis 14,4 93. Visandage reaktsioonikiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist juhul kui ensüüm seob oma substraati kooperatiivselt. Regulatsiooni konspektis joonisel 14.2 lk.11 on see joonis olemas. 94. Märkige juurde milline graafikul kujutatud kõveratest vastab allosteerilise ensüümi kineetikale:
tasemes Esmane stressivastus seisneb selles, et toimuvad muutused teatavate biokeemiliste süsteemide ekspressioonitasemes. Muutub geenide transkriptsioonitase, tööle võidakse lülitada ka seni vaikivaid geene. Kui esialgsetest muutustest stressiga toimetulekuks ei piisa, toimuvad raku metabolismis juba globaalsemad ümberkorraldused. Sel juhul esineb kattuvus teiste stressifaktorite poolt stimuleeritud regulatoorsete ümberkorraldustega. Rakus tõuseb universaalsete stressivalkude ekspressioonitase. Suvaline stress, mis mõjutab rakkude kasvukiirust, kutsub esile globaalsed ümberkorraldused biokeemiliste süsteemide aktiivsuses, mis seostuvad rakkude kasvu aeglustumisega või peatumisega. Järk-järgulised muutused metaboolsete süsteemide aktiivsuses leiavad aset sõltuvalt sellest, milline on raku varustatus biosünteesiradade lõpp-produktidega. Rikkas kasvukeskkonnas, kus vastavad komponendid on
geocities.com/pribond/bioinfo/glossary/omes.htm Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal. Proteoom on organismis sisalduvate valkude kogum, mis on erinev organismi erinevates rakkudes ja muutub pidevalt Transkriptoom kõikide mRNA molekulide või transkriptide kogum, mis on olemas ühes rakus või rakkude kogumis. Seda võib kasutada kõikide transkriptide kohta organismis või ka kindlas rakutüübis. Reguloom regulatoorsete komponentide (geenid, mRNAd, valgud, metaboliidid) kogum rakus. See hõlmab ka regulatoorseid efekte nende komponentide vahel ja nende sõltuvust muutujatest. Tselloom rakkude ja nende interaktsioonide bioloogiliste olemuste ning bioloogiliste rakkude terviklikkuse kogum, mille põhiliseks moodustajaks on valgud. Metaboloom on inimese ainevahetusprotsessi ehk metabolismi väikesemolekuliliste vahe- või lõppsaaduste metaboliitide - kogum
Samasse moduloni kuuluvaid geene/operone kontrollib lisaks nende erinevatele regulaatoritele ka ühine globaalne regulaator (näiteks cAMP retseptorvalk CRP e. CAP). Globaalse regulatsiooni kirjeldamiseks on võetud kasutusele veel mõiste stimulon. Stimuloni kuuluvad geenid, operonid, regulonid ja modulonid, mille tööd mõjutab üks ja sama keskkonnastiimul. Suur osa neist stiimulitest on tunnetatavad rakusiseselt. Samasse stimuloni kuuluvate regulatoorsete üksuste tööd kontrollivad erinevad regulaatorid. Stiimulite mõjul võidakse sünteesida väikeseid signaalmolekule nagu näiteks cAMP, ppGpp või homoseriin laktoon, mis mõjutavad transkriptsiooni kas otseselt või interakteerudes transkriptsioonifaktoritega. Globaalse regulatoorse võrgustiku uurimine eeldab erinevate meetodite kombineeritud rakendamist: 1. Genoomi järjestuse analüüs võimaldab identifitseerida potentsiaalseid promootoreid ja motiive,
määratakse väljahingatava õhu koostis*arvutatakse tarbitud hapniku ja eritunud süsihappegaasi kogus*määratakse hingamiskoefitsient e h-kvotsient: eraldunud CO2 maht / tarbitud O2 mahuga SEEDIMINE on protsesside kogum, mille käigus söödav toit muudetakse organismile omaseks ja viiakse sisekeskkonda.Toit (toiduained) sisaldavad toitaineid: *energiaks, *ehitusmaterjaliks, *regulatoorsete ainete sünteesiks Jämesoole erinevus peensoolest:*ca 1 m pikk, 5-8 cm jämedune, *soolesein on paksem, pikilihaskiht ei ole ühtlane, vaid moodustab käärsoolepaelu kurrulisus ei ole püsiv, *käärsool on fikseeritud kõhuõõne tagaseinale, *Hatte ei ole, on palju näärmeid, *Motoorika on tagasihoidlikum, *Soole mikrofloora väga arvukalt baktereid Seedimisprotsessid:*Mehhaanilised protsessid(toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika)
annaabi.ee 
