Alkoholi toime, kasulikkus ja kahjulikkus (0)

Juba mõne minuti järel pärast imendumist seedetraktist jõuab alkohol ajju ja hakkab mõjutama inimese käitumist kui erguti , rahuti, antidepressant või uinuti – seda sõltuvalt annusest ja isikuomadustest. Esialgu muutub inimene jutukaks, tekib heaolutunne, isegi eufooria. Mõõdukas koguses kasutatuna võib alkoholil olla hirmu ja pingeid vähendav toime. Üldiselt hakkab siis tasapisi kaduma ümbruse suhtes adekvaatne reaktsioon , enesekontroll väheneb või kaob, kõnnak muutuv vaaruvaks, teravamalt elatakse läbi isiklikke puudujääke või tekivad hetkeemotsioonid, millele reaktsioon võib olla ettearvamatu – nukrameelsusest kuni agressiivsuseni. Umbes 0,4-0,5% alkoholi kontsentratsiooni juures veres on aju kontrolliv funktsioon halvatud . Sellises seisundis kaob mõistus ning ühe süvenevas teadvusetus seisundis võib seiskuda hingamine ja saabuda surm. Õnneks käituvad tavaliselt siis, kui juuakse järk-järgult, enne surmavat doosi organismi kaitsereaktsioonid, oksendamine ja urineerimine , et vabaneda mürgistusest („ Pisikese pitsi võib ikka võtta …“, Merileid Saava, Köök, 24.01.2010, www.barprof.ee, viimati alla laetud 27.03.2010).

Alkohol tõstab kehas suure HDL-i tihedusega lipoproteiinkolesterooli taset, mis aitab ära hoida ohtlikke ummistusi arterites . See aitab vähendada südamehaiguste ohtu (Eesti päevaleht, www.epl.ee, 18.11.1995, „Õlu, viin ja vein on südamele kasulikud“). Üle 240 grammi puhast alkoholi nädalas tarvitatavate isikute vererõhk on võrreldes karsklastega kõrgem. Vererõhku alandavad ravimid siinpuhul ei aita, sest alkoholi tarvitamine vähendab nende ravimite toimet („Alkoholi kasulikkuse müüt“, 25.07.2008, www.kalev.ee, viimati alla laetud 27.03.2010).

Alkohol põhjustab ka pohmelli – järelnähtusid siis, kui alkohol ise peaks juba organismist väljunud olema. Pohmell põhjustab peavalu, janutunnet, iiveldust, ebameeldivustunnet maos, kõhulahtisust, sagedast urineerimisvajadust ja rusutud meeleolu („Pisikese pitsi võib ikka võtta …“, Merileid Saava, Köök, 24.01.2010, www.barprof.ee, viimati alla laetud 27.03.2010).

Alkoholi kasutatakse desinfitseerivaks vahendiks ja kompressivedelikuks, samuti paljudes tintuurides ja tõmmistes lahustina bioloogilisest aktiivsete ainete väljatõmbamiseks droogist, aga ka nende säilitamiseks. („Pisikese pitsi võib ikka võtta …“, Merileid Saava, Köök, 24.01.2010, www.barprof.ee, viimati alla laetud 27.03.2010).