Kolesterool (0)

Kolesterool - mis see on?
Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa . Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:
70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas)
30% saadakse toidust
Kolesterool jaguneb kaheks:
“Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin )
“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin).
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele . Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks .
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDL tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üheks südame- veresoonkonna haiguste riskiteguriks.
Kolesterooli ülesanded organismis:

• rakuseina koostiselement
  
• lähteaine
  
• sapphapete moodustumisel, ilma milleta ei toimu teatud toitude seedimist
  
• D-vitamiini tekkimisel, mis on vajalik luustiku ülesehituses
  
• erinevate hormoonide tootmisel, näiteks östrogeen ja testosteroon
  

Kolesterool kuulub rasvlaadsete ühendite hulka. Seda leidub kõikides kudedes, esmajoones närvikoes ja neerupealistes, siseelundites ja nahas. Organismis on kokku umbes 140 gr kolesterooli.
Meie organismi kogu kolesterool moodustub nii toiduga saadavast kui ka organismis toodetavast kolesteroolist. Ööpäevas opereerib inimorganism ligikaudu 1 gr kolesterooliga. Toiduga saadakse sellest umbes 20-30 %, ülejäänud 70-80% sünteesib organism ise. Soovitav on, et päevas toiduga saadav kogus ei ületaks 300 milligrammi. Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped . Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse.
Kolesterooli vajab organism rakumembraanide ehituseks ning sapphapete, vitamiin D ja mitmete hormoonide valmistamiseks (suguhormoonid, neerupealise hormoonid ).
Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda, suureneb südameinfarkti tekke oht. Kolesterooli laialikande organismis tagavad liitvalgud . Need on keeruka ehitusega molekulkompleksid nn. lipoproteiinid, mis lisaks kolesteroolile ja neutraalrasvale sisaldavad veel rasvhappeid , fosfollipiide ja vitamiine.
Vere kolesteroolisisaldust mõjutavateks teguriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehamass, ebaõige toitumine ning vanus ja sugu. Oluline on ka füüsiline aktiivsus. Regulaarne kehaline koormus aitab suurendada nende lipoproteiinide hulka, mis vähendavad kolesteroolitaset veres.
Oluliseks vere kolesteroolisisaldust mõjutavaks teguriks on toitumine. Toiduainete kolesterooli sisaldus on küllalt erinev. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks organismis tuleks piirata näiteks searasva, võid, koort, munakollast, juustu, siseelunditest( maks, aju, neerud ), mereandidest( vähid, krabid , austrid ). Praadimise asemel keeta , hautada. Kolesterooli taset aitab veel vähendada kiudaineterikas toit
Kolesterooli sisaldus 100 grammis toiduaines:
Munakollane 1120 mg
Vutimuna 844 mg
Kalamaksaõli 570 mg
Broilerimaks 440 mg
Neer 405 mg
Kanamuna 343 mg
Maks 300 mg
Veisemaksapasteet 293 mg
Kalamari 235 mg
Või 202 mg
Nahaga kalkun 191 mg
Krevetikonserv, külmutatud krevetid 182 mg
Suitsuangerjas 140 mg
Majonees 120 mg
Keel, angerjas, suitsusilm 108 mg
Nahaga broiler 99 mg
Lard, kõrge rasv .juust 95 mg
Veiselihakonserv, valgehallitusjuust 93 mg
Vahukoor 92 mg
Räim, haug, vürtsikilu 90 mg
Küpsis 88 mg
Emmental 87 mg
Suitsukala, keskmiselt 80 mg
Salaami 79 mg
Lambaliha 77 mg
Juust keskmiselt, seliha 72 mg
Vasikaliha , nahaga kana 71 mg
Lõhe, forell, suitsuvorst 70 mg