Kolesterool (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid

Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taset veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:  70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas)  30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge

Organismide koostis

4

doc

Kolesterool

KOLESTEROOL Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL ­ inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL ­ inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning

Bioloogia

8

doc

Kolesterool

südamehaiguse riski veelgi suurendada.Paraku kõrge kolesteroolitase veres osaliselt ummistunud veresooned ei põhjusta alguses mingeid tuntavaid vaevusi.Analüüside abil on lihtne tervislikku seisundit tõepäraselt hinnata.Rahvusvaheliselt on välja töötatud tervislikud piirmäärad kolesterooli sisaldusele veres,et vähendada südamehaiguste riski. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL ­ inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL ­ inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin).

Bioloogia

3

docx

Kolesterool

Kolesterool Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber

Bioloogia

4

doc

Kolesterool

Vajalik on vererasvade kontroll Inimene üldjuhul kolesterooli taseme tõusu ise ei tunne. Mõnel puhul võib kolesterool ladestuda silmade ja kõõluste juures. See tekib siis, kui kolesterool on ülikõrge. Ka triglütseriididest võivad tekkida rasvalaigukesed, aga seda siis, kui tase on ligi 10 korda üle normi. Mõõdukas normi ületamine endast aga tunda ei anna. Mõned patsiendid küll kinnitavad, et kolesterooli ravi korral läheb nagu pea selgemaks. Need võivad olla aga rohkem subjektiivset j laadi tundmused. Suhkruhaigel peaks olukorra selgitamiseks määrama vähemalt aastas korra kolesterooli, triglütseriidide ja "hea" kolesterooli taseme.

Bioloogia

8

doc

Loeng IV

· seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-rasvhappeid mitte üle 2 % energiast · cis-monoküllastumata rasvhappeid 10-15% · polüküllastumata rasvhappeid 5-10% toiduenergiast. · asendamata polüküllastumata rasvhapped (omega-3 ja omega-6 rasvhapped) peaksid katma vähemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. · suhe -3 : -6 = 1:10 ­ 1:5 · kolesterool mitte üle 300 mg päevas Rasvade ainevahetus võib olla häiritud nii nende üle- või alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv

Inimese toitumisõpetus

100

pptx

BIOKEEMIA, II osa - Orgaanilised ained

energiast, mida organism ööpäevas vajab. ◦ Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta neid toiduga ei saa. Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neere ümbritsev rasvkihn, rasvikud. LIPIIDIDE EHITUSÜKSUSED  1. Baasalkohol - aluseks estrilise ehituse tekkes. Kesksed baasalkoholid inimorganismis: ◦ glütserool – kolmevalentne alkohol, on baasalkoholiks triglütseriidides ja fosfolipiidides ◦ kolesterool – küllastamata tsükliline alkohol; baasalkoholiks tsüklilistes lipiidides, on inimorganismi steroolide tüüpesindaja ◦ sfingosiin - küllastamata aminoalkohol; baasalkoholiks mitmetes liitlipiidides - sfingolipiidides  2. Rasvhapped - karboksüülhapped, mille süsinikahelas on 4 – 36 süsinikku ◦  suurem osa rasvappeid on lipiidide ehituskomponendid (lipiidides on leitud üle 200 rasvhappe)

Biokeemia

31

doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus

Kommentaarid (0)