RIV6011 Kohalik valitsemine Sulev Lääne Tallinn 2016 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 1.Kavandatava 2016. aasta reformikava üldine ülesehitus ja käsitletavad valdkonnad..................................................3 2.Reformi soovitavad mõjud ja nende saavutamise viis.................................................................................................3 3.Kavandatava reformi olulisemad osad ja nende saavutamine......................................................................................4 4.Kavandatava 2016 a reformi nõrgad küljed ja tegevused mõju vähendamiseks........................
internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev tarbimist).SS-hitleri kaitsemalev.gestaapo-salapolitsei.miks tekkisid maffiad- internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja.
Austria) Preisimaa tugevnev majandus murdis Austria poliitilise ülemvõimu Saksamaa ühendamisel c) Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika: 1861.a. kuningaks saanud Wilhelm I liberalism ja reformid kui tagurlik parlament lükkas kuninga sõjaväereformi tagasi, tegutses ta absolutistlikult valitsusjuhiks määrati raudne Otto von Bismarck, et parlamendist mööda minnes ellu viia kuninga reformikava "Raua ja vere poliitika" muuta Preisimaa suureks ja tugevaks sõjalise jõu abil ning seejärel ühendada selle jõuga Saksamaa "...ajastu suuri küsimusi ei otsustata kõnede ja hääletamisega, vaid raua ja verega..." (O. von Bismarck) d) Saksamaa ühendamine "ülaltpoolt" (Preisimaa juhtimisel): 1866 Preisi-Austria sõda, milles Austria sai lüüa, loobudes võimutaotlustest Saksamaal
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja
2. Mis on diktatuur? * Seadustega kitsendamatu, piiramatu, jõule toetuv võim. 3. Millise nimetuse andis Rahvasteliit Jaapanile ja Itaaliale teistesse riikidesse tungimise pärast? * Agressor sõjaalgataja ja vallutaja. 4. Mis puhkes Saksamaal 1924. aastal seoses raha juurde trükkimisega? * Inflatsioon raha väärtuse langus. 5. Mis on ,,Uus kurss"? * President F. D. Roosevelti reformikava majanduskriisist väljumiseks. 6. Millise rahuga lõppes Esimene maailmasõda? * Compiegne'i rahuga. 7. Miks puhkes Esimene maailmasõda? * Serbia äärmusrühmituse liige Gavrilo Princip mõrvas Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. 8. Millal algas ja millal lõppes Esimene maailmasõda? * Algus: 28. juuni 1914 Lõpp: 11. november 1918 9. Millised neli suurriiki langetasid suurema osa otsuseid
marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve. Ülestõuse ei Lääne-Berliin oli USAga halvenesid. küll pommitati, kuid toimunud, kommunistliku kujunenud demokraatlike Washington katkestas maavägedega sisse ei partei asustusi ei rünnatud. vabaduste ja Havannaga diplomaatilised tungitud. Dubceki reformikava turumajanduse saareks suhted ja kuulutas välja Sõda muutus järjest sisendas lootusi ja 1968. a keset Ida-Saksamaad. majandusblokaadi. verisemaks ja sündmusi hakati kutsuma 13.augustil rajasid Hrustsov paigaldas ulatuslikumaks, sest Praha kevadeks. Nõukogude sõjaväelased Kuubale rakette, kuid dzunglisse kaduvaid Moskva otsustas tsehhide-
Kriisiaastail kadus paljude inimeste usaldus kehtiva valitsemiskorra vastu. Nad soovisid karmikäelisemat valitsemist. Nii asendus demokraatia diktatuuriga. SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS USA majandus õitses kuid neljapäev, 24 oktoober 1929. A oli New Yorgi börsil must päev. Inimesed soovisid oma aktsiaid maha müüa. Hinnad langesid väga madalale. Taas kaotasid väga paljud inimesed oma töökoha. Seda aega nimetati ka suureks depressiooniks. Kriisist väljumiseks koostati Roosevelti Reformikava. Sellega üritati luua ka inimestele uusi töökohti. Tööpuuduse leevendamiseks korraldati ka riiklikult hädaabitöid, see andis tööd miljonitele inimestele. DEMOKRAATIA 1920.-1930. AASTAIL Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. Eelkõige puudutas see valimisõigust. Sest nüüd lubati valima kõik mehed alates 21. Eluaastast , sõltumata sellest, palju neil raha on
Poliitilises elus olid revolutsiooni lämmatamisele järgnenud aastat reaktsiooniaeg. 1850.aastate II poolel kasvas aga liberaalide mõju, millele Preisis aitas kaasa valitseja vahetus. 1859.aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimene ülesaksamaaline erakond. See seadis sihiks Saksamaa ühendamise Preisi juhendamisel Raua ja verega Preisi tugevdamiseks pidas Wilhelm I vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist. Preisi Maapäevale 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist, kohustusliku väeteenistuse aja pikendamist kahelt aastalt viiele, ja seoses sellega täiendavate summade eraldamist riigieelarvest. Maapäev lükkas reformikava tagasi ning ei kinnitanud ka riigi eelarvet. 1862.aastal määras Wilhelm I Preisi valitsuse juhiks tugeva isiksusena tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Otto von Bismarck viis koostöös kuningaga läbi sõjaväereformi ja juhtis riiki eelarvet Maapäeval kinnitamata
seadus tõi kaasa kuritegevuse kasvu Kuiva seaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad näiteks prostitutsioon ja narkokaubandus Al Capone üks kuulsamaid mafioososid MAJANDUSKRIIS 1929. aastal algas Ühendriikides majanduskriis Sellega kaasnes massiline vaesumine 1932. aastal valiti presidendiks Franklin Delano Roosevelt, kes lubas USA kriisist välja viia Roosevelti reformikava sai nimeks New Deal ehk uus kurss riik asus toetama uute töökohtade loomist hakati organiseerima hädaabitöid kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes abiraha ja toetusi riiklikult hakati reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud kehtestati riigi kontroll panganduse üle 1933. aastal hakkasid Ameerika Ühendriigid kriisist üle saama Rahvas luges seda
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega.
säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist. Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks
7 Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Reformierakonnale on oluline, et ühelgi võimekal inimesel ei jääks haridus omandamata finantsiliste raskuste tõttu. Seepärast peame vajalikuks suurendada tublide noorte võimalusi maksumaksja kulul kõrgharidus omandada. Haridusministeeriumi väljakäidud reformikava kohaselt oleks õppimine avalik-õiguslikus ülikoolis eestikeelsel õppekaval maksumaksja kulul kõigile neile tudengeile, kes ületavad lävendi ja läbivad õppe täismahus. Oma raha eest saaks õppida erandkorras eksternina, kuid sellisel puhul ei käsitleta õppurit üliõpilasena. Need, kes ei täida õpet etteantud mahus, peavad tegemata jäänud ainepunktide eest maksma. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise
7) Selgita mõisted: maffia, keinsianism, uus kurss, isolatsionismipoliitika. – Maffia: kuritegelik rühmitus (nt USAs toodi salaja alkoholi sisse) kuulsaim Al Capone, Chicago. Uus kurss – new deal, pidi kiirendama majanduskriisist välja tulemist. Isolatsionismipoliitika – maailmast toimuvast eemale hoidmine. 8) Millised olid F.D.Roosevelti poolt algatatud reformid majanduskriisist väljumiseks? – Oli võimul 1932-1945. Tegi uue reformikava New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist. Uus kurss, tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine. Riik kontrollis panku, põllumajandusele pandi tootmispiirangud, töötutele maksti abiraha, pensioneid ja vaestele toetusi, kehtestati miinimum töötasu ning isolatsioonipoliitika. 9) Võrdle Inglismaad ja Prantsusmaad kahe maailmasõja vahel (majandus, sisepoliitika, välispoliitika) – Mõlemad väljusid sõjast võitjatena
· Kuivseadus alkoholi tarbimise otsustati teha lõpp. Inimesed tarbisid edasi, alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia; · USA tundus olevat tuhande võimaluse maa. Seda toetas Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. (Herbert Hoover) · Majanduskriis 1929. aastal, massiline vaesumine; · Roosenvelt presitendiks tema reformikava New Deal. Tähtsamad reformid: tööstuse elavdamiseks asus riik senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid; seadustega kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus; tunduvalt suurendati ametiühingute õigusi; riik hakkas hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni ning vaesematele peredele toetusi;
Wilhelm 1. Valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. Preisi kuningas Wilhelm 1. Bismarcki ,,Raua ja vere" poliitika Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et
Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta. Vale majandamine- võeti liiga palju laene, ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks, inimesed ei suutnud tagasi maksta. Valitsuse vead kriisi ajal- loobuti vabakaubanduse põhimõttest ning kehtestati kõrged tollimaksud. 7. Mis oli Rooseveldi ,,uus kurss" ? Milliseid reforme viidi ellu panganduses, tööstuses, põllumajanduses, sotsiaalsfääris? Rooseveldi ,,uus kurss" oli Rooseveldi reformikava. Panganduses- kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid riigi poolt elujõuliseks kuulutatud pankadel. Tööstuses- kehtestati seadusega miinimumtöötasu ning tööpäeva pikkus. Põllumajanduses- kehtestati tootmispiirangud. Sotsiaalsfääris- suurendati ametiühingute õigusi, maksti töötutele abiraha. 8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale 1. maailmasõda. Isolatsioonipoliitika- püüti maailmas toimuvast eemale hoida. 9
rahvusluse osatähtsus suureks ning hakati looma ühinguid ja seltse.1 Preisi kuningas Wilhelm I 1 http://www.slideshare.net/ingazemit/saksamaa-hendamine 29.05.2013 2.BISMARCKI,,RAUA JA VERE" POLIITIKA Usaldus trooni ja ühiskonna vahel murenes aga Preisi armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud
- 7,7 % aastas. 4. Välispoliitika Loobuti tagasitõrjumisdoktriinist, kuna seda ei olnud võimalik rakendada, selle asemel paindlik reageerimine, nägi ette lokaalsete sõdade pidamist. USA peab olema võimeline pidama kahte suurt ja ühte väikest sõda. Kuuba kriis lahenes USAle edukalt. 22. november 1963 - Kennedyle atentaat Presidendiks saab Johnson. 1964 - valiti pärispresidendiks. Johnsoni valimisprogramm oli Great Society - ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika. Johnson oli sisepoliitiliselt ja majanduspoliitiliselt sama edukas kui FDR, kuid välispoliitika ebaõnnestus (sõjavastased noorsooliikumised, mustade liikumised). 1968 Johnson ei kandideerinud, Robert Kennedy lasti kampaania käigus maha. Võitis vabariiklane Nixon. Nixoni loosungiks oli Law and Order.
riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? (3) · Ületootmine · Suutmatus laene tagasi maksta · Valitsuse vead tollidega loodeti kaitsta oma majandust 7. Mis oli Roosveldi ,,uus kurss"? Milliseid reforme viidi ellu panganduses, tööstuses, põllumajanduses, sotsiaalsfääris? Uus kuss reformikava kriisist väljumiseks Panganduses: suurendati riigivõlga võeti võlgu, trükiti raha juurde Tööstuses: suurendati tarbimist, toetati uute töökohtade loomist Põllumajanduses: kehtestati tootmispiirang Sotsiaalsfääris: organiseeriti hädaabitöid, maksti töötutele abiraha, vaestele toetusi 8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale I maailmasõda. Kehtestati isolatsionismipoliitika riik ei sekkunud teise riigi asjadesse
Siiski tundus Ameerika olema tuhande võimaluse maa. Seda hoiakut toetas 1920.aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. Selle mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast üheks Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929.aastal alanud majanduskriis. 1932. Aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa kriisist välja tuua. Roosevelti reformikava sai nimeks uus kurss. Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Inglise majandusteadlane J.M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel taskaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Nii tõstis Roosevelt makse, kuid see ei aidanud, see suurendas järsul Ühendriikide riigivõlga. Tähtsamad Roosevelti reformid olid:
7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA riigisekretär. 8. Börsi krahh väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega. Algas 29.okt.1929.a. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga suurema osa oma varandusest. 9. Maffia organiseeritud kuritegevus. Hakkas valmistama ja müüma alkoholi USAs kuiva seaduse ajal. 10. New Deal ehk uus kurss. Roosevelti reformikava. Tugines arusaamisel, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut, sest siis suureneb tarbimine. 11. Isolatsionismipoliitika Ühendriikide välispoliitika. Üritati maailmas toimuvast eemale hoida. 12. Westminsteri statuut võeti vastu 1931.a. Briti parlamendi poolt. Muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. 13. Rahvarinne sõlmiti prantsuse kommunistide ja sotsialistide vahel 1934.a. Pidi
majandus langes tekkis ahelreaktsioon ja langes kogu Euroopa majandus. Kriisist pääses kergemini Suurbritannia, sest siis oli palju neist sõltuvaid riike, kuhu said nad müüa oma kaupu ka kriisiaastatel. Olukorda parandati kas reformide kehtestamisega(Ameerikas) või pannes rõhku sõjatööstuse arendamisele(diktaktuuriga riikides- nt. Saksamaa). Ameerika päästis majanduskriisist president Roosevelti reformikava: · Suleti kõik pangad- suudeti taastada inimeste hoiused · Vähendati tootmist-riik maksis põllumeestele tootmise vähendamise eest · Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia).
jne. Kuna tegu oli kodusõjaga, siis keelas Rahvasteliit oma liikmetele sellesse sekkumise, mis omakorda ai- tas kaasa vabariiklaste lüüasaamisele. Usa ja euroopa saatsid oma mehi sinna et vaadata kas nad on valmis. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Enamustes riikides demokraatia langes, kuna inimesed kaotasid usu ja võimule tuli diktatuur , kuna arvati et on vaja karmikäelist valitsejat. Milliste abinõude kasutuselevõtus seisnes F.D.roosevelti reformikava Uus kurss ? 3 näidet *kontroll panganduse üle *põllumeestele hakati maksma et toodetaks vähem *hakati looma töökohti ja maksma töötutele abiraha. Milliseid muutusi tõi majanduskriis inimeste igapäeva ellu ? Inimesed kaotasid töökohti, sissetulek vähenes, süüa oli vähe, protestiti, kuritegevus suurenes Nimeta 1929 aastal alanud majanduskriisi põhjuseid.. -Maailmamajanduse kohanematus(majandusprobleem) -kaupade ületootmine(inimesed ei suutnud osta)
Majanduse arenemine · 1850.-1860. aastatel arenes kiiresti Saksamaa majandus · Taastati Saksa Tolliliit, juhtival kohal oli Preisi · 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale regendiks tema vend · 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline erakond. · 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I nime all Sõjaväe reorganiseerimine · Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki · Bismarck viis läbi sõjaväereformi · 1866. aastal provotseeris Austria sõja Preisi vastu · Austria armee sai hävitavalt lüüa Põhja-Saksa Liidust keisririigiks · 1867. aastal sõlmiti Põhja-Saksaliit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki ja 3 vabalinna · Uus ühendus oli föderaalriik · Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev ja riigipeaks Preisi kuningas
tähtis. F.D.Roosvelt(1932) president- riiklik sekkumine, kriisist välja. Reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, organiseeris hädaabitöid, miinimumtöötasu, maksimum tööpäeva pikkus, ametiühingute suurenemine, hoolitses abivajajate eest, reguleeris põllumajandust, tootmispiirangud, kontroll panganduses. KEELUSEADUS- alkoholi tootmise, müügi ning sisse- ja väljaveo keeld. MAFFIA- organiseeritud kuritegevus(alkohol, prostitutsioon, hasartmängud) UUS KURSS- Roosvelti reformikava(majanduskasv), tuleb soodustada tarbimise kasvu, elanike sissetulekute suurenemine. ISOLATSIONISM- püüe maailas toimuvast eemale hoida. INGLISMAA Parlamentaarne monarhia. Parlament: 1)Ülemkoda, 2)Alamkoda, peaminister + valitsus, kuningas esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei. 1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele
Vabariiklased- Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust (pooldasid vabaturumajandust) Demokraadid- pooldasid vabaturumajandust, vajadusel võib riigi majanduselu reguleerida Keeluseadus - nn kuiv seadus, keelas alkoholi tarbimise Maffia Organiseeritud kuritegevus, mis valmistas ja levitas alkoholi. Keeluseaduse lõppedes leidis maffia endale teised tegevusalad (prostitutsioon, hasartmängud, narko) New Deal - Roosevelti reformikava, uus kurss Kontroll panganduse üle, põllumajanduse reguleerimine, töökohtade loomine, hoolitsus abivajajate eest (töötu abiraha, pension, toetused) Isolatsionism- ei sekkutud Euroopa konfliktidesse 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas Diktatuuride tekke põhjused Uued valijad (kergesti manipuleeritavad, rahulolematud, kogenematud), pettumine Versailles´ süsteemis (toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse heastada), pettumine
Pani aluse USA uuele välispoliitikale On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks http://et.wikipedia.org/wiki/Franklin_Delano_Roosevelt USA riigiteadlane, president 1933-45. Hariduselt jurist. 1912-14 oli Demokraatliku Partei esindajana Senati liige New Yorgi osariigis, seejärel aastani 1920 mereväe alamriigisekretär. Kaotas 1921 lastehalvatuse tagajärjel kõndimisvõime. Oli 1929-33 New Yorgi osariigi kuberner. Ülemaailmse majanduskriisi ajal esitas reformikava ,,uus kurss" (New Deal; majanduse riiklik reguleerimine, riiklikud kapitalimahutused ja toetused, riiklik sotsiaalne kindlustus jm.), mis kujundas riigi põhjalikult ümber. Valiti presidendiks 1932, 1936, 1940, 1944. Sõlmis 1933 diplomaatilised suhted NSV Liiduga ning tegi II maailmasõja ajal temaga koostööd. Võttis osa konverentsidest Teheranis (1943) ja Krimmis (1945). Tal on suuri teeneid ÜRO asutamisel. EE 8 osa 1930. aastad I Sisepoliitika
Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma. Ettevõtte omanikud kasutasid kõikvõimalike vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Need kes tööle jäid pidid leppima väiksema palgaga. Roosevelti reformikava (kriistist väljumise kava): * Kehtestati kontroll panganduse üle (suleti kõik pangad. Avada lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku). * Riik hakkas reguleerima põllumajandust (põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist, mille eest riik maksis hüvitist ja nii suudeti tõsta põllumajandussaaduste hindu ning ka põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama). * Tööstuste elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust,
Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist. Pani aluse USA uuele välispoliitikale. On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks. USA riigiteadlane, president 1933-45. Hariduselt jurist. 1912-14 oli Demokraatliku Partei esindajana Senati liige New Yorgi osariigis, seejärel aastani 1920 mereväe alamriigisekretär. Kaotas 1921 lastehalvatuse tagajärjel kõndimisvõime. Oli 1929-33 New Yorgi osariigi kuberner. Ülemaailmse majanduskriisi ajal esitas reformikava ,,uus kurss" (New Deal; majanduse riiklik reguleerimine, riiklikud kapitalimahutused ja toetused, riiklik sotsiaalne kindlustus jm.), mis kujundas riigi põhjalikult ümber. Valiti presidendiks 1932, 1936, 1940, 1944. Sõlmis 1933 diplomaatilised suhted NSV Liiduga ning tegi II maailmasõja ajal temaga koostööd. Võttis osa konverentsidest Teheranis (1943) ja Krimmis (1945). Tal on suuri teeneid ÜRO asutamisel. 8 Kasutatud kirjandus:
võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia. · Vabariiklaste poliitika piiras riigi osalemist majanduselus ja rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust- sellist mõtteviisi pooldas Ameerika rikkamaks meheks tõusnud president Herbert Hoover. · 1929 algas aga siiski majanduskriis ning sellega koos massiline vaesumine. · 1932 valiti USA presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut lepet ehk uut kurssi. Roosevelt tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. · Roosevelt tõstis makse, kuid sellest ei piisanud programmide elluviimiseks, seega suurendas see hoopiski Ühendriikide riigivõlga. · Roosevelt algatas reforme: riik asus toetama uute töökohtade loomist, organiseerima hädaabitöid. Seadusega
Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maailmas juhtiva koha, osa maailmamajandusest kahanes, raskused traditsiooniltses tööstusharudes, nagu söe- ja tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus- püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa
ebaõnnestus katse saada enda kontrolli alla Afganistan; paljud senised liitlased hakkasid finantseerimise vähenedes NSV Liidust ära pöörama jne. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise süsteemi ning Kommunistliku Partei võimumonopoli. Kriisist väljumiseks algatas Gorbatsov perestroika ja glasnosti. Mõiste: perestroika- reformikava senise sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamiseks ja täiustamiseks. Mõiste: glasnost- avalikustamine; sotsialistliku ühiskonna puudustele tähelepanu juhtimine. NSVL keskvalitsuse ja NLKP senise poliitika muutumine liberaalsemaks andis võimaluse muutusteks ka liiduvabariikides, kaasa arvatud okupeeritud Eestis: - lõdvenes senini üsna karm tsensuur - julgeolekuorganid (KGB) sekkusid juba vähem inimeste eraellu ja tegevusse
Raha napib, tippteaduse tegemine läheb aga järjest kallimaks. Et „tippteadlastele“ siiski oma osa jääks, tuleb ikka rohkem ja resoluutsemalt teisi „näljaseid“ „supikausi“ äärest kõrvale tõrjuda. Seepärast pole ka midagi imestada, kui Teaduste Akadeemia uus president juba oma sissejuhatavas avakõnes kuulutas, et raha napib, tuleb arvestada teaduses töötavate inimeste edasiste koondamistega. Ka äsja avaldatud kõrge komisjoni eeloleva aasta reformikava (PM 05.01) ei tõota midagi uut. Tehakse kosmeetilisi parandusi mõnede suhteprotsentide osas, rakendusuuringute vajadusi ignoreeritakse endiselt ja Eesti teaduse välja kujunenud temaatikat ei üritatagi majanduse vajaduste suunas kallutada. Tulemuste tõe pani kirja juba Vene klassik Krõlov kaks sajandit tagasi oma tuntud valmis: „...te istuge kas nii või naa/ teist mängumehi ikkagi ei saa“. Ei saa ka meie „teadus ja arendus“ reaalse eluga kokku enne, kui otsustajate
katse võidurelvastusmist piirata, sellele mingisugunegi piir seada. Kennedy mõrv (1963) Mõrvariks kuulutati tühine pahempoolitseja Lee H. Oswald, kuid tänini on hajutamata kahtlused, et mõrv oli laiaulatusliku vandenõu vili. Tapetud presidendi asemele astus asepresident Lyndon B.Johnson, kes suutis Kennedy ''uute rajajoonte'' kõrvale püstitada isegi sama efektse eesmärgi, milleks oli ''suur ühiskond''. Lyndon B. Johnson ''Suure Ühiskonna'' reformikava (1964) Sotsiaalse õigluse tagamiseks pidi majandusellu otsustavalt sekkuma riik. Rõhuti võrdsusprintsiibile ja seati eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamine. Suuremat tähelepanu pöörati töötutele, vaestele, immigrantidele, mustanahalistele jt; ressursside ümberjagamine vaeste kasuks. Selle tulemusel saavutati kogu läänemaailma selles osas tuntavat edu ja vaesust jäi tõepoolest vähemaks, seda eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas.
demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad. Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga populaarseks seoses valimisõiguse laienemisega töölistele. USA. - Majanduse tõus peale I MS. - Kuiv seadus (alkoholi keeld) järgnes maffia mõju plahvatuslik suurenemine ja korruptsioon. - President Hoover vähendas riigi osa majanduses miinimumini, et kriisist välja tulla. Võttis vastu reformikava ,,New Deal" (,,Uus kurss"): 1. Riik organiseeris hädaabitöid ja uusi töökohti. 2. Kehtestas minimaalse lubatud töötasu. 3. Alustas abirahade ja pensionite maksmist. 4. Põllumajandussaadustele kehtestas tootmispiirangud. 5. Suurendati ametiühingute õigusi. 6. Riik kontrollis täielikult pangandust. 7. Välispoliitikas tuli uuesti kasutusele isolatsionism. Inglismaa. Inglismaa ja Põhja-Iirimaa ühendatud kuningriik kaotas juhtiva koha maailmas. Ei suutnud kaasa minna
Presidendiks saamine 1932. aastal kandideeris Roosevelt presidendiks, ta võitis ülekaalukalt, edestades Herbert Hooverit. Franklin kogus 513-st häälest 472. Presidendiks saamisega kaasnes Franklinile palju tähelepanu. 1933. aastal,4. märtsil, kui Franklin ametlikult USA presidendiks sai, oli riik suurtes majandulikes raskustes, kuid Rooseveltil oli kindel plaan sellele vastu astumiseks. Tema poliitiliseks kontspektsiooniks kujunes reformikava ''Uus kurss'' (New Deal). See kujutas endast riigi väljaviimist majanduslikust kaosest. ''Uus kurss'' sisaldas hulgaliselt reforme. Enamik Ameerika panku oli suletud (neid oli tollal umbes 19000).Vaid üksikud Ameerika pangad suutsid veal funktsioneerida, kuid olid pankroti äärel. Riigis oli üle 30 miljoni töötu ja oli toimunud suur börsikrahh. Juba 5.märtsil sulges Roosevelt kõik USA pangad, ilma ühegi erandita. Mõne päeva
John F. Kennedy (1961-1963) · Kuulutas välja Uute Rajajoonte poliitika: õiglane ühiskond, vaesusvastane võitlus, kosmosevallutused. · Edu: Nõukogude Liidu taganemine Kuuba kriisi ajal, 1969 astronaudid Kuule, vähendas makse -> majandus buum. · Probleemid: Berliini müür, venelastel Gagarin kosmosesse, inflatsiooni kiirenemine. Lyndon B. Johnson (1963- · Tegevusprogrammi - nim. Suurühiskond ulatuslik reformikava. Eesmärgiks vaesuse kaotamine ja mustanahalistele valgetega võrdsete õiguste tagamine, ülikooli õppe soodustamine, majandusarengu stabiilsus, arstiabi kättesaadavuse parandamine. · Probleemid: Vietnami sõda, majandusarengu aeglustus, segregatsioon ehk rassiline eristamine. Nõukogude Liit Nikita Hrustsov (1955-1964) sulaperiood. 1956 NLKP 20. kongress mõisteti hukka Stalini isikukultus ja kuriteod.
Seepärast sunniti teda tagasi astuma ja partei uus juhtkond kuulutas välja uue nn inimnäolise sotsialismi kursi.See tähendas, et sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kui neile lisati mõningad turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunudki, kommunistliku partei asutusi ei rünnatud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968. aastal toimunud hakati kutsuma praha kevadeks. NSV Liidu juhtkond ei saanud aga kuidagi lubada, et tema võimalus asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja õelda mida tahab. moskvas saadi aru et väitku tsehhid ükskõik mida, tsensuuri ja ideoloogilise järelevalve kaotamine viiks lõppkokkuvõttes nõudmiseni lahti õelda kui mitte sotsialismist siis nsv l liidu ülemvõimust. NLKP kõrgem juhtkond otsustas tsehhoslovakkide eksperimendi jõuga lõpetada
vaba ettevõtluse tähtsust Sellise mõtteviisi kehastuseks oli lihtfarmeri perekonnast pärit president Herbert Hoover, kellest sai Ameerika rikkaim mees 1929.a. algas Ühendriikides suur majanduslangus, mis tõi kaasa massilise vaesumise 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia 1932.a. valiti presidendiks demokraat F.D.Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia Reformikava sai nimeks New Deal, mis tähendab uut kurssi Roosevelt tugines sellele, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldab elanike sissetulekute suurendamist. President tõstis makse, kuid kuna sellest programmide läbiviimiseks ei piisanud, suurendas ta ka järsult USA riigivõlga Tähtsamad tehtud reformid: Riik asus senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist Hakati organiseerima hädaabitöid
kõrvalt vaataja); kaupade nõudlus vähenes mistõttu ka tootmine vähenes; see andis ka tõuke diktatuuri tekkele, just nendes maades kus olid äsja oma riigi loonud, sest demokraatias pettuti (Saksamaal Hitleri võimuletuleku põhjus). Demokraat Franklin Delano Roosevelt sai 1932. aastal USA presidendiks, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Rooseveldi reformikava sai nimeks New Deal. See põhines arusaamal, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, see omakorda eeldab elanikkonna sissetulekute suurendamist. Tähtsamad Roosevelti algatatud reformid olid järgmised: riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid. Seadusega kehtestati miinimumpalk ja tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi, riik hakkas abivajajatele
USAd tabas majanduskriis tugevamini, sest seal kiire elatustaseme tõus oli tuginenud heldele tarbimislaenude jagamisele nind aktsiaspekulatsioonidele. Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse, tööd ei leidnud, algas vaesumine. Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust, see põhjustas tootmise languse ning tööpuuduse uue kasvu. USA president Franklin Delano Roosevelt(1932) lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja tuua. New Deal(Uus kurss)- reformikava, mis tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu(s.t. tuleb elanike sissetulekuid tõsta). Tõstis makse. Lõi hädaabitöid, uusi töökohti. Kehtestati miinimumtöötasu, tööpäeva max pikkus. Riik hakkas maksma töötutele abiraha, vanuritele pensioneid, vaesematele peredele toetusi. Riik hakkas reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, taastati inimeste hoiuseid. Mõisted:
tagama, et kogu riigis järgitaks järjekindlalt seadusi. Palvekirja taga oli Ivani ümber koondunud nõunikerühm, kuhu kuulus valitsusametniku poeg ja tsaari lapsepõlvesõber Aleksei Adasev, kroonuametnik Ivan Viskovatõi ning Blagovestsenski peakiriku ülempreester Silvester. Mõni ajaloolane nimetab seda nõunikerühma Valitute raadaks. Pole päris selge, mil määral Ivan ise poliitikat suunas. Üks allikas väidab, et reformikava töötati veebruaris 1549 välja bojaaride ja kõrgemate vaimulike ühisnõupidamisel. Ivan karistas bojaare nende saamahimu ja kuritarvituste pärast ja teatas alamrahva palvete ja kaebustega tegeleva Palvekirjade Kantselei loomisest, selle eesotsa sai Adasev. Samal ajal piirati maakondade asehaldurite (namestniki) võimu väikeaadli üle. 1549.aasta nõupidamisele järgnes terve rida sarnaseid. Komme pidada väikeaadli, bojaaride ja vaimulikega nõu viis Maakogu (Zemski sobor) loomiseni
Demokraatliku traditsioonidega riigid jäid seejuures demokraatiale truuks, nooremad demokraatlikud riigid muutusid diktatuurseteks. Inimesed arvasid, et nende probleemid lahenduvad, kui päevapealt valitakse tugev juht, kes kõik probleemid kindla käega lahendaks. Roosevelti uus kurss 1932 valiti Ühendriikide presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Roosevelti reformikava - New Deal - Uus kurss Roosevelti põhimõte: majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab elanike sissetulekute suurendamist. Selle nimel võis iigieelarve tasakaalust välja lasta ja sallida mõõdukat inflatsiooni (raha ostujõu langust). Roosevelt: · Tõstis makse, kuid sellest ei piisanud => suurendas järsku Ühendriikide riigivõlga Riik: · Toetas senisest enam uute töökohtade loomist ja organiseeris hädaabitöid.
kasumist, sattusid vabalangusesse (kõik hakkasid müüma) ja börs pandi kinni. Uus kurss- uued seadused ja meetmed majandusseisundi parandamiseks F. D. Roosevelti poolt, raha oli vaja ringlema panna, riik sekkus majandusse rahanduspoliitika kaudu riiklikud teenused, laenud toetused Roosevelt- 1932. Aastal valitud demokraadist USA president, kes lubas riiklikku sekkumist suurendades maa kriisist välja viia, reformikava New Deal looja(Uus kurss) Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Diktatuur- mitte milleski piiratud, seaduslike kitsendusteta, jõule toetuv võim.
Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis A. Dubcek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. Sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, nt väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Ülestõusu ei toimunud. Kõik vastas 1960 aastate vägivallatule ja optimistlikule vaimsusele. Dubceki reformikava sisendas lootusi ja 1968 a sündmusi hakati kutsuma Praha kevadeks. 9. Eluolu ja kultuur I pääses liikvele seisukoht, et nüüd on võimalik luua uus ja stabiiline maailm. Läänemaailma liidri koha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Saksamaa abitsioonid olid minema pühitud, Euroopale kergenduseks. Optimistlikud meeleolud. Majanduslikult oli olukord siiski raske. Kohe pärast sõda hakati
NSVL tunnustas kontrolljoont ning likvideeris raketibaasid, vastutasuks lubas USA, et nad ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi siiski püsima. Praha kevad - 1968.aastal Tsehhoslovakkias olid rahulolematused presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma, partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubeck, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise paika Dubecki reformikava sisendas lootust,. Sotsialismi alustalad jäid, lisati aga näiteks väikeettevõtlus, kaotati tsensuur ning ideoloogiline järelevalve. Moskva otsustas aga Tsehhoslovakkia eksperimendid jõuga lõpetada. NSV Liidule ei meeldinud see, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Sõjavägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Breznev, et NSV Liidu on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal, see avaldus läks ajalukku
integreeritus ühistesse struktuuridesse), õiguslikke väärtusi (aadlist sõltumatu kohtuvõim) ja keskvõimu tugevust - astuolu ja konflikt Eesti-Liivimaa feodaalsete, seisuste privileegidele põhinevate traditsioonide ja killustatud struktuuridega · Reformikavad lükati energiliselt tagasi Eestimaa seisusliku eliidi poolt, kes soovis säilitada oma isoleeritud sõltumatuse ja senised privileegid. Rootsi keskvõimu I luhtunud reformikava 1601 · Rootsi-Poola sõja alguses · Esitati spetsiaalselt maapäeval, kus lisaks Eestimaa rüütelkonnale olid ka linnade ja Liivimaa aadli eindajad · Balti seisused pidi sõlmima igavese liidu Rootsiga · Aadel pidi teenima ratsaväes (keskaegne traditsioon): - kohustus teenida Rootsi kuningat · Talupoegadele tuli tagada õiguskaitse (nagu Rootsis) ja pärisorjuse likvideerimine (tundmatu staatus Rootsile)
· Uus ettevõtluskultuur luua uusi ja paremaid töökohti · Töölerakendamise uus kultuur (täiendõppe võimalused töötule 12 kuu jooksul; noortöötule 6 kuu jooksul) · Uute tingimustega kohanemise uus kultuur- sotsiaalne partnerlus, paindlik töötaja paindlikul tööturul, tööjõu kaasajastamine · Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur - M ja N võrdsed palgad võrdse töö eest, naisettevõtluse toetamine Lissaboni strateegia 2000 10 aasta reformikava · EL-st peab 2010. aastaks saama kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem teadmispõhine majanduspiirkond maailmas, kus on: · jätkusuutlik majanduskasv · rohkem paremaid töökohti · suurem sotsiaalne sidusus (ühiskonna, regionaalne jm.) · areng peab toimuma keskkonda kahjustamata Euroopa Sotsiaalfond, 1957 Rooma lepinguga Euroopa Sotsiaalfondi missioon · Rahastada EL tööhõivestrateegiat · Investeerida inimestesse (elukestev õpe)
kuritegevus. Rikastuti salaalkoholi toel ja suurendati märkimisväärselt enda mõju. Ameerika jäi siiski tuhande võimaluste maaks, kus ajalehepoiss või usina ööga tõusta miljonäriks. Seda valusam oli Ühendriikidele 1929. aastal alanud majanduskriis ning sellega kaasnenud massiline vaesumine. 1932. aastal valiti USA presidendiks demokraat Franklin Delano Roosevelt, kes lubas maa riiklikku sekkumist suurendades kriisist välja viia. Tema reformikava sai nimeks `New Deal' ehk "Uus kurss". Ta tugines arusaamale, et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda tõstab elanike sissetulekuid. Tema algatatud reformid olid järgmised: Riik asus toetama senisest suuremas ulatuses tööhkohtade loomist ning organiseerima hädaabitöid, kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus. Hakati hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha,
USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus · Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks · Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust · 1929. algas majanduskriis · Massiline vaesumine · 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt · Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist · Uus Kurss tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine · J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus · Kehtestati miinimum töötasu, tööpäeva maksimaalne pikkus
annaabi.ee 
